taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein). Olenevalt kultuurist ja umbrohust väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%, sest umbrohi on tavaliselt konkurentsivõimelisem ning tarvitab kultuurtaimest kiiremini ja rohkem ka toiteelemente.
1.kursus “Vana-Rooma inimene” ● Kuidas erines familia rustica elu familia urbana orjade elust ? Familia rustica juhul tegemist on maaorjadega. Maaorjade olulisemaks eesmärgiks oli tootmine, seepärast polnud neil vaba aega ja oma igapäevaelus tegelesid nad põllumajandusliku tööga ning mullaharimisega hommikust ööni. Eneergia ja jõudu taastamiseks maaorjad sõid ja magasid, teist tegemist nad ei teadnud. Nemad olid nagu koduloomad, kuna said toitu nii palju nagu isanda koduloomad. Familia urbana juhul tegemist on linnaorjadega. Linnaorjad olid nagu teenindajad, kelle peamiseks ülesanneks oli isanda elu mugavaks tegemine. Nende päeva korraldus otseselt sõltus isanda elu rütmist. Natuke hiljem ilmus linnaorjadel ka
teepeenrad, postide ümbrused jne). Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Ühe ja sama või temale bioloogiliselt lähedase kultuuri kasvatamine mitu aastat järjest samal põllul viib selle põllu kiirele umbrohtumisele. Hästi surub külvikorras umbrohtusid alla kõrgesaagiline ristikurohke põldhein, aga ka talirukis. Mullaharimisega kaasnev mehaaniline umbrohutõrje rajaneb kahel bioloogilisel printsiibil: · seemnete idanema provotseerimine ja järgnev tärganud taimede hävitamine, · taimede väljakurnamine, mis tuleb arvesse vegetatiivselt paljunevate umbrohtude tõrjes. Idandid on kõikidel taimedel, eriti umbrohtudel, kõige õrnemad. Idanema meelitatud umbrohtusid on kerge hävitada, kui seda tehakse õigel ajal. Kõik mitmeaastased taimed, kaasaarvatud umbrohud, koguvad vegetatsiooniperioodi
Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle,
Umbrohud kohanevad aja jooksul herbitsiididega ja muutuvad immuunseks umbrohutõrje vahendile (hetkel 310 umbrohu biotüüpi ja 10 glüfosaadile vastupidavat umbrohutüüpi) Keskmiselt kulub uue agrokemikaali sünteesimiseks ja müümiseks 9 aastat See kõik viitab sellele, et väga oluline on aeglustada umbrohtude vahetust ja vastupanu arengut näiteks umbrohu seemete kogumise, hilinenud külvi, suurenenud külvinormide ja mullaharimisega. Siiani on pigem keskendutud herbitsiidide kasutamisele koos kultiveerimise, umbrohtu tõrjuvatele kattekultuuridega ja multšimisega. Mahepõllumajanduses aga kemikaale põllu harimiseks kasutada ei lubata ja seega on oluline arendada meetoode, mis ei sisaldaks kemikaalide kasutamist. Mitte keemiliste umbrohutõrjevahendite rakendamise taktikad Maaharimise süsteemi põhiküsimus on maksimeerida umbrohutõrje
veereziimiga ja vähese kivisusega mullad, mille pH on 4,5-7,5. Samuti ei armasta ta seisvat pinnavett ega kõrget põhjavett. Huumushorisont peaks olema vähemalt 40 cm sügavune. Kartulile ei sobi tugevalt juurumbrohtunud põllud. Seetõttu tuleks eelnevalt teha umbrohutõrje. Idanemistemperatuur on 5...7 C, idud võtab ära -1...-1,5 C. Kartul on valgusnõudlik pikapäevataim. Külvieelne mullaharimine Mullaharimisega tuleks alustada juba sügisel. Sügiskünni eelselt tuleks mulda anda orgaaniline väetis (kompost või tahesõnnik) ning PK väetised. Sügiskünni sügavus peaks olema 20...25 cm. Kevadel tuleks teha mulla pindmine kobestamine 10...12 cm sügavuselt. Vajadusel teha ka külvieelne keemiline umbrohutõrje. Vaod tuleks ajada sisse kuni nädal enne külvi. Selle ajaga jõuab muld soojeneda ja luuakse mugulatele sobiv kasvukeskkond. Vagude ajamise vajalikkuse määrab ära külvitehnoloogia.
horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. 66. Eesti mullastiku valdkonnad. 67. Muldade kasutussobivus. … hinnang nende kasutusalaste spetsiifiliste joonte järgi. Kasutussobivuse määravad- *mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele nõuetel * Muldade harimiskindlus * Muldade haritavus( kerge /raske mulda liigutada) 68. Muldade harimiskindlus. … intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustest, mis vähendavad mulla potents. Viljakust Muldade jaotus harimiskindluse alusel: Harimiskindlad mullad Piiratud harimiskindlusega mullad Harimisõrnad mullad 69. Muldade haritavus. Kergelt haritavad mullad Keskmiselt haritavad mullad Raskesti haritavad mullad 70. Muldade degradatsioon ja kaitse.
Tugirattad- on künnisügavuse reguleerimiseks. kõrrekoorimiseks, kuid tungib hästi mulda. Väiksem ja Soovitav põhk sisse künda eelkõige rühvelkultuuride alla 8. Tavaharimine- Suur roll on mullaharimisel. Intensiivse siledama servaga ketas on väiksema veojõu vajadusega, annab minevatel põldudel, kus ta intensiivse mullaharimise tõttu mullaharimisega saab alla suruda nii umbrohte kui ka siledama aluspõhja, kuid samas võib suure orgaanilise massi kiiremini laguneb. Põhk kui jäetakse põllule väetiseks,siis mõningaid taimehaiguseid ja kahjureid, kuid seejuures muldasegamisel hätta jääda. oleks sobiv valida rootor- või rootorpuisturiga kombainid, siis
Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutusega mullad. -rohumaatüübilised haritavad maad- C agrorühm Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 59. Muldade harimiskindlus- intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potensiaalset viljakust. Olulisemad potensiaalsed viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja sstruktuursuse halvenemine. Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel. · Harimiskindlad mullad- võib kasutada intensiivsemat mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste
Sõnnik küntakse mulda 15...18 cm sügavusele. Raskema lõimisega mullal on soovitav kaks-kolm nädalat enne talivilja külvi teha ka korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Eeltooduist halvimaks variandiks on hiline kesa (ka jaanikesa). Siin saavad umbrohud kasvada ja paljuneda kuni suve alguseni. Alles juunikuine sõnniku andmine ja järgnev kündmine lõpetab nende kasvu. Selle kesatüübi korral püütakse umbrohtudest jagu saada künnijärgse korduva kihiviisilise mullaharimisega. Liigne harimine aga tolmustab mulda, mis rohkete sademete korral võib taliviljade kasvuks optimaalsest enam tiheneda. Kultuurideta kesatüübi valiku määrab ära põldude kultuuristatus. Halvas seisukorras olevatel põldudel peaks olema valitsev mustkesa. KULTUURIDEGA KESA Siin kasvatatakse kevade ja suve jooksul mitmesuguseid kultuure, mis koristatakse enne taliviljade külvamist või mõnel juhul küntakse ka mulda haljasväetiseks
viljakust ja tagab parema saagikuse. Kasvukoha valikul tuleb silmas pidada ka seda, et mullas ei oleks mitmeaastasi juurumbrohtusid. Porgandi kasvatamisel on eriti tülikaks osutunud orashein. (1) Mulla harimine 9 Mulla ettevalmistamist porgandile tuleb alustada juba sügisel. Maa küntakse 25... 30 cm sügavuselt ning võimalusel kasutatakse lisaks sügavkobestajat. Kevadel alustataks mullaharimisega niipea, kui muld on tahenenud ja harimisküpseks muutunud. Sügisel küntud maa pinnakiht haritakse kas kultivaatori, äkete või freesiga tasaseks. Väga oluline on, et mulla pealmine kiht oleks ühtlaselt peeneks haritud (ilma suuremate mullatükkideta), see tagab ühtlasema külvisügavuse ning taimede tärkamise. (5) Seeme ja selle ette valmistamine Müügil olevad porgandiseemned on tavaliselt kalibreeritud, see tähendab jaotatud suuruse järgi fraktsioonidesse
Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad - A. Keskmise lõimisega, parasniisked. Universaalne kasutussobivus kõigile, ka kõige nõudlikumatele taimedele. 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B. 3) Rohumaatüübilised haritavad maad C. Siia kuuluvad suurte puudustega mullad erodeeritud mullad, suure koresega mullad, turvasmullad kuuluvad siia rühma. Muldade harimiskindlus: intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potents.viljakust. Olulisemad muutused on org.aine mineraliseerumine, erosioon. Muldade jaotus harimiskindluse järgi: 1) Harimiskindlad midagi olulist halba ei juhtu kui harime; 2) Piiratud harimiskindlusega mulla opt.viljakus on vähene, harides muutub olukord kehvemaks; 3) Harimisõrnad mullad. Muldade haritavuse järgi jaotatakse kolmeks mullad (kergelt, keskmiselt ja raskelt haritavad mullad)
(10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g · Väetiste kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toiteelementide kogusest Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda
deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure
Väga kiviseid põlde ei soovitata äestada. Kui on eesmärgiks herneseemne saamine, siis üldjuhul lämmastikku sisaldavat väetist ei kasutata. Väetise füüsiline kogus oleneb mulla väetistarbest. Hernekasvatuse edukus sõltub suuresti mulla kaaliumi sisaldusest. Kui hernest kasvatatakse põllul esimest korda, on soovitav seemneid töödelda mügarbakteri preparaadiga. Kuna hernes on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega, tuleks külvikorra ja mullaharimisega hoida põld enne herne külvi umbrohupuhas. Keemilise umbrohutõrje teostamisel arvestada segaviljas eelkõige herne kasvufaasi (3-6 lehe faasis). Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik (Mycosphaerella pinodes), herne närbumistõbi (Fusarium oxysporum), hahkhallitus (Botrytis cinerea) ja herne-ebajahukaste (Pernospora pisi). Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne-lehetäi. Herne koristuse teeb keeruliseks kaunte erinev valmimine
võimalik algkomponentide vahekorra reguleerimise kaudu muuta toiteelementide vahekorda vastavalt soovile. Kvaliteetsed väetised, kuna sisaldavad ka mikroelemente ja NPK sisaldus ning vahekord on vastavuses taime nõuetega. Vedelate kompleksväetiste eelised: · Odavam tootmine · Laadimist on võimalik täielikult mehhaniseerida · Kaod praktiliselt puuduvad · Neid saab mulda viia ühtlasemalt kui tahkeid väetisi · Neid on võimalik mulda viia koos mullaharimisega · Tootmise ja kasutamise tehnoloogia võimaldab kergesti igale põllule ja kultuurile valmistada väetiselahused ettenähtud toitainete vahekorraga · Neid saab külvata koos pestitsiididega, kasvuregulaatorite jt. preparaatidega. · Kaasaegsete IT vahendite abil on võimalik tööde täielik automatiseerimine ja kontroll Kokku ei tohi segada: · Ammooniumväetisi vaba lupja sisaldavate väetistega ammoniaak lendub
pastataoliseks massiks, mida ei saa külvata. • Otstarbekas ei ole segada ka granuleeritud ja pulbrilisi või peenekristallilisi väetisi omavahel, kuna seda segu on väga raske ebaühtlaselt külvata. Vedelate kompleksväetiste eelised: • Odavam tootmine • Laadimist on võimalik täielikult mehhaniseerida • Kaod praktiliselt puuduvad • Neid saab mulda viia ühtlasemalt kui tahkeid väetisi • Neid on võimalik mulda viia koos mullaharimisega • Tootmise ja kasutamise tehnoloogia võimaldab kergesti igale põllule ja kultuurile valmistada väetiselahused ettenähtud toitainete vahekorraga • Neid saab külvata koos pestitsiididega, kasvuregulaatorite jt. preparaatidega. • Kaasaegsete IT vahendite abil on võimalik tööde täielik automatiseerimine ja kontroll Väetislahused Toitelahused, kus kõik väetusained on lahustunud kujul. Saab valmistada erineva NPK
Halva struktuuriga muldades võib taimede kasv olla pidurdatud halva õhustatuse tõttu. Õhuvaeses mullas on takistatud ka sõnniku ja taimejäänuste mineraliseerumine, 10 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 õhulämmastiku bioloogiline sidumine. Soodsat õhurežiimi mullas saab tagada oskusliku mullaharimisega. Mulla happesus Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. Happelises mullas on palju vesinikioone ja selle tulemusena taimede arengut takistavad ained nagu lahustuv Al ja Fe. Happelises mullas nõrgenevad taimedele vajalike ainete, nt fosfori omastamine ja bioloogilised lagunemisprotsessid. Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu)
Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. Agrorühmad jagunevad omakorda 29 allrühma. Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 74. Muldade harimiskindlus. Muldade harimiskindlus. Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavadmulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused onmulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: · Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure
Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Varred pikad, mugulad väga väikesed. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks. Enne mahapanekut haritakse maad 12-17 cm sügavuselt. See ärritab ka umbrohtusid. Toitainete vajadus on suur ja ta on hea väetiste kasutaja. Antakse nii orgaanilist kui ka mineraal väetist. Lisaks toitainetele parandab mulla füüsikalisi omadusi ja niiskus resiimi. Suurendab mulla bioloogilist aktiivsust. Orgaanilisi väetiseid antakse rasketel muldadel sügisi, kergetel muldadel võib ka anda kevadel. Orgaanilise
1. Mitteharitavad mullad 2. Haritavad mullad (A,B,C) 29 Põllumajanduslik kasutussobivus: 1. mullaomaduste vastavus kultuuri-bioloogilistele vajadustele (kultuurtaimede bioloogiliste iseärasuste tõttu on nende nõuded mullaomaduste suhtes erinevad. Ühe kultuuri jaoks viljakas muld ei pruudi seda olla teise jaoks) 2. harimiskindlus 3. haritavus 68. Muldade harimiskindlus. Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavadmulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused onmulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. Muldade jaotus harimiskindluse alusel: ·Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure
ls1 savi 20-30% e) keskmine liivsavi e. ls2 savi 30-40% f) raske liivsavi e. ls3 savi 40-60% g) kergesavi e. s1 savi 50-60% h) keskmine savi e. s2 savi 65-80% i) raske savi e. s3 savi 80-100% Mulla harimise seisukohalt loetakse liivmuldi kergeteks , on põuakartlikud ja kergesti haritavad. Liivsavi ja saviliiv mullad on keskmise raskusega e. parasmullad. Savimullad on rasked ja niisked ning raskesti haritavad. Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi
Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure
mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid. Näiteks tõstvas faasis kaheaastane põldhein, tarbivas faasis talinisu; tõstvas faasis hernes + kartul + sõnnik või raps (ei tõsta küll viljakust kuid kogub rohkesti orgaanikat), tarbivas faasis suvinisu ja oder Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel PÕLDHEIN ristik + kõrreline heintaim 12
135. Muldade jaotumus ja omadused Rendsiinade (karbonaatmuldade) põhiline leviala on Põhja- ja Loode-Eesti ning saared, vähemal määral on neid ka Kesk-Eestis, Vooremaal ja Kagu-Eesti kõrgustikel. Paepealsed rendsiinad on kujunenud Põhja-Eesti pankranniku massiivsel pael ja seda katvail kuni 30 cm paksustel setetel. Rähksed rendsiinad on kujunenud rähkmoreenil koreselistel liustikujõe- ja rannasetetel, nad on rohumaadel ja metsades huumusrikkad (üle 5%), mullaharimisega huumusesisaldus väheneb (4–2%-ni). Väga õhukesi muldi ei saa põllumajanduses kasutada. Kõige rohkem on õhukesi (lamedail kühmudel ja künnistel või tasandikel) ning keskmise sügavusega rendsiinasid (tasandikel või lamedates nõgudes ja lohkudes). Gleistunud rendsiinad asuvad madalamatel pinnavormidel, on lühikest aega kevaditi ja sügiseti liigniisked, suvel sageli põuakartlikud. Rendsiinadel on
annaabi.ee 
