Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muki ja Miisu lugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pardi, miisu, part, kass, nägid, kaotasin, meiega, aitame, jooksis, ujuma, upub, otsima, ujudaPikem jutt on huvitavam. Milline jutt on sinu arvates parem, kas lühike või pikk jutt? Miks? 3. Semantiliselt Täna jutustavad sulle tibu ja kana jälle. sidumata teksti Mõlemad jutustavad sulle ühe loo. Sina tajumine ütle, kelle jutt oli huvitavam. Praegu jutustab tibu. Päike paistis ja ilm oli soe. Tüdruku nimi oli Pille. Pille jooksis kübarale järele. Ta jalutas mööda tänavat rõõmsalt edasi. Pille Õpetaja ütleb hoidis kübarast kinni (vt teksti konspekti tibu jutu lõpus, tekst 1). laused uuesti ja laps paneb
... .... .... Tõmba kõige suuremale hulgale ring ümber: Tõmba keskel asuvale jänesele ring ümber: Lisa 5. Maakoduloomade pildid. Lisa 6. Mäng: ,,Part, part-hani". Kõik lapsed istuvad ringi maha.Üks laps jääb püsti. Hakkab käima teistel selja taga mööda ringi ja igaühele õla peale patsutama, öeldes part, part, part... ning see kellele pidaja ütleb hani peab püsti tõusma ja hakkama pidajat taga ajama. Kui saab kätte enne seda kui ring täis saab, siis istub tagasi oma kohale ja kui mitte, siis jäeb ise edasi pidama, käima mööda ringi ja ütlema ,,part, part...-hani", kuni saab jälle istuma. Ja nii edasi. Lisa 7. Mäng: ,,Hobune" Seon kõikidele lastele ümber puusa paela. Lepime kokku ühe oletatava piiri, millise joone taha nad peavad jooksma.Kõik lapsed on hobused ja mina olen karjnaine
M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema suudeb lapsi enne magamaminekut ja on nukker, et neil pole raha
Ja ta lubas sellele, kes ta tütre naerma ajab, pool kuningriiki ja tütre naiseks.Sulasel tuli hea mõte ja kutsus oma võlglased kokku. Andis sitikale pilli, hiire ja vähi pani tantsima.Kui kuningatütar seda nägi, hakkas ta naerma-kõik hakkasid naerma. Nii sai sulane ainsagi kopikata naise ja lossi ja elas head elu.Ka sina elad head elu, kui sul on niisma hea süda, kui sellele sulasel! 4.Hiir ja varblane Hiire tervis jäi sahris põduraks ja ta mõtles, et vajab värket ja pühast õhku. Jooksis oma vana sõbra juurde nõu küsima, et milline töö talle kõige paremini sobiks...Varblane arvas, et nad peaksid põllumeesteks hakkama.Harisid üksmeelselt põldu ja külvasid kaera maha.Kaer kasvas ilus jatore. Koos otsustati see pooleks jagada, aga üks tera jäi üle. Hiir arvas, et teama peaks selle endale saama. Varblane aga, et just temale kuulub viimane tera. Ega midagi, kutsuti karu kohut mõistma. Karu kuulas mõlemad üle ja otsustas, et nad peavad tera pooleks
Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele
Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku...,mm ma olen kuulnud et metsad hirmutavad sind ..." "Ahah..e.e..ei hirmuta.kess seda rääkis...ning muideks ma kutsun Kerli ka." "Omad allikad !Nh olgu ." Appi , ma kardan metsasid.!!Aasta tagasi olin ma sõpradega metsas piknikul.Pärast einestust tuli mul kange tahtmine metsas natuke ringi joosta.Noh millest küssa,seda me ka tegime.Pärast pikaajalist
Läksid teele. Putukas ütles et ta endale tappepuus nuia mis märsi sisse mahtus et seltsimehed olid linnas rääkinud kuidas nad süüa said ja nüüd tahetakse seda varastada. Järgmisel päeval oligi nii kümme mees kargas kallale aga nui lõi kõik sodiks. Hiljem jõudis külasse kus oli pidu. Putukas rääkis et ta peab ühe neiu kellel on paks kaelapael tantsima kutsuma ja kõige kiirema keerutamise ajal selle katki tegema. Seda ta tegi ja tüdruk oli kadunud. Üks mees jooksis talle järgi ja teine järgi talle. Mees läks ööpaika otsima kui kuulis et keegi on ta taga ja see oli sama putukas et ainult mehe kujuga. See naine oli tema vaenlane kes ta kivisisse pani. Hommikul läksid seda nõida vaatama ja pinnima kus kuningatütar ja varandus peidetud on, teda ähvardati nuiaga. Lõpuks ütles koha tark nõidus märsikese küniks ja nad sõitsid oma nädal lõpuks jõudsid nad kõrbesse kus tark ütles mehele et tall on paari päevane matk ees kuhu tema
...........................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks.
" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!"
see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi
Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel. Tüdrukule see ei meeldinud ning andis Kustasele laksu vastu nägu, palus andeks ja jooksis tantsijate juurde.Nüüd oli Kustas päris tusane ja sõprade juurde jõudes küsis kohe viina järele. Ja nii möödusid kõik Kustase pühapäevaõhtud purjuspäi külavahel lärmates, kuid ometi elust rõõmugi tundes. Saabus heinategemise aeg. Kustas käis pühapäevaõhtuti all Võrke tuuliku juures oma bajaani mängimas
» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta:
jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit saabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nad avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu
Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka polnud raha, et lastele jõulukingitusi osta. Varsti aga lapsed uinusid. Siit daabki alguse muinasjutt. Lapsed hõõrusid silmi ning ringutasid käsi, sest luukide vahelt tungis sisse mingi hele valgus. Nas avasid aknad, et piiluda kus see valgus tuleb ja nägid lossi juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu
mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja
Ta mäletas eilsest ainult seda, et ta pidi oma sõpradega kell 10 bistroos kokku saama. Eilsest peost põhjustatud peavalu andis talle jubedamal kombel märku, kui ta püsti tõusis ja oma särki haarama hakkas. Ta ei mäleta isegi seda, kellega ta seal oli olnud ja mis ta ise seal korda oli saatnud. Siiski meenus talle see kriiskava häälega vanamutt, kes lubas Tomi politseisse anda, et too ta basseini koos pudelitega ujuma läks. Chris lootis ainult seda, et ta vanemad eilsest peost teada ei saaks. Vastasel korraks jääks surfilaud pikaks pikaks ajaks garaazi. Chris valetas oma vanematele, et läheb Nale poole. Ta tundis end väga täbaralt. Kell oli pool kaheksa ning õudses peavalus poiss jalutas kööki, et sealt külma vett juua. Ta kugistas külma karastava vee kiirelt kõrist alla ning viskas end elutoa sohvale magama. Vana Egiptuse aegadel 3000 e. Kr. Maale tungisid Fööniksi väed
lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev kui P Matut taga ajas olid nad üksteisele suhteliselt lähedal. Matu viskas aga oma viimase kiriga mehele näkku, 6 koer hakkas kohe mehele jalga kinni. Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad oma raipe tema maalt ära koristaks- A aga ütles et ta ei liiguta lillegi selle jaoks. Terve õhtu kajas küla nende kisast. Tagajärjeks oli üleaedsete kohtuskäik, kus Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga
jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada)
Miina oli südame põhjast pahane, et võõras palgaks seda nimetas. Miina sai lõpuks aru, et niipalju oli mehel õigus et ta teda aidanud. Miina küsis kuhu ema siis jäi, nägu jälle pingipoole pöörates ja nüüd ta nägi, et pikk, sirge noormees tema ees seisis, viisaka ja lahke kombega, siit kihelkonna riides; ilusa näoga pealegi ja silmad vaatasid ühtepuhku tütarlapse otsa. Miina punetas. Lõpuks sai eit ka rahvamassist läbi. Miina ütles, et jumalaga, olge terve avitamast, jooksis siis eidele vastu. Ja hakkas emakesele siis rääkima, mis tal kõik juhtunud oli. Võõra oli aga ära läinud, kuigi Miina silmadega üritas teda leida. Miina ei saanud võõra silmi silma eest ära, kuigi ta oli veel pahane. Südamel rinnus on sügavam kuristik kui kaljukaldal õues vee veerel. Miina ei näinud teda pikka aega, aga poissi ka unustada ei suutnud, Kui mina tööd tegi, vokirattaga tööd tegema hakkas, kuulis ta võõra häält, võõras vabandas ikka ja ütles kui
Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha.
Jõudis juba kätte järgmine päev ja kui Niklas küsis Karlilt CD-ROMi kohta, tegi Karl näo nagu ei teaks asjast mitte kui midagi. Varsti hakkas keegi Niklasele koju väga tihedalt helistama, siis kui telefoni vastu võtsid ei rääknud teisel pool toru mitte keegi ning see kestis järjepidevalt. Kui Niklas läks Karli juurde CDROMi küsima, siis Karl ei vastanud selle kohta midagi ning kutsus kööki sööma ja seejärel Karl lasi Niklasele pisargaasiga silma ning Niklas jooksis minema sõimates Karl igat moodi ja igat pidi ning kui Niklas kodu ukse juurde jõudis tuli talle alles, siis meelde, miks ta oli üldse Karli juurde läinud. Thomas helistas politseisse ning kirjutas küüliku asjus politseisse avalduse. Ja Thomas rääkis ka järjepidevast helistamisest nende koju ja ütles, et tal on mõõt juba nii täis kui olla saab. Niklasel oli vaja väga saada seda CD-ROMi kuna ta isa peaks minema järgmine päev arvutisse töö asju tegema
- tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud - tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele - tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis
Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha, Hansu vähese abiga. Kui ta peaaegu ära joostes kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Jaan tegi kõrstis välja ja andis Hansule viis tubla laenugi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki. Selle eest varastas ta ühest saanist midagi ja jooksis ruttu metsa, alles metsas nägi ta, mida ta oli varsastanud, need olid uuest saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi Annit juukseid kammivat ja nukralt palevatamas oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja teist, oleks rahagi visanud, kui tuli meelde, et see pole tema oma. Siis vapustas üldsust suur rööv, Piivamäe vallas murti sisse elumajja ja
20.peatükk Metsas oli üha lootusetum, Leemet sai rääkida vähe. Ülgas ja Tambet olid päris jaburaks läinud ja vihkasid teda. Leemet sai teada, et metsaelu paremaks muutmiseks on Ülgas plaaninud ohverdada Hiie, metsa ainukese neitsi. Mall ja Tambet olid sellega vaguralt nõus. Hiie oli vaja põletada pühade puude peal. Linda oli püüdnud neile aru pähe panna, aga asjatult. L igatses taga oma vanaisa mürgihambaid ja läks raevu. Ta jooksis hiide, lõke juba põles. L ratsutas hundi seljas hiide ja tõmbas neiu oma hundi selga, et põgeneda. Tambet ja Ülgas tormasid oma huntidel järele ja oleksid põgenikud kätte saanud, kui Hiie ema Mall poleks neid aidanud ja juhatanud, et mingu mere äärde ja põgenegu paadiga. Nad pääsesid vaevu. Ülgas oli huntidel kõrvad vaiku täis toppinud, seepärast ei allunud need ussisõnadele ega läinud vette. 21.peatükk Hiie ja Leemet on merel
Ta ei saanud küll neid edasi arendada nagu truubikirju kuid need olid iseenesest palju huvitavamad. Niimoodi vaadeldes pani Illimar tähele, et majast ei kostunud ühtki häält. Illimar karjus ema järele, kuid keegi ei vastanud ning Illimar hakkas kartma. Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta
4). Täpselt meelde jätta ja järele korrata ei suutnud Laura ühtegi lauset. Laps vahetas sõnade järjekorda lauses (roosa pall tuppa voodi alla veeres pro Roosa pall veeres tuppa kapi alla), jättis sõnu lausest ära ning asendas sarnast objekti väljendava sõnaga (vanaema loeb pilte, milles on pildid pro vanaema loeb lehte, milles on vähe pilte), lisas sõnu lausesse. Kohati muutis Laura lause ehitust nii, et muutus lause tähendus (Must kass püüdis ühte öösel musta haiseva roti pro Väike kass püüdis õhtul musta roti). Raskused antud ülesandes võivad tuleneda vastavate lausemallide puudumisest spontaansest kõnest ja/või piiratud verbaalse töömälu mahust. Ka sihtitis -, määrus-, põhjus-, eesmärgi- ning tingimuslause moodustamisel lauseid lõpetades esinesid lapsel mõningad vead. Sihitislause moodustamisel eksis laps, moodustades mitteootuspärase lause (...et, rohenisega võib minna pro ..
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud oma kaelaräti. Koos kaelarätiga andis minia neile ämma teadmata kaasa ka kassipoja. Lisete ja Jürka läksid edasi, kuni kohtasid meest, kellelt said teada, et kui talusse loomi või tööriistu vaja tuleks pöörduda Kaval-Antsu poole. Mehe juhatuste järgi leidsidki nad Kaval-Antsu talu kaheharulise kase juurest, kust tuligi neile aia peale vastu Kaval-Ants, kuid ta tutvustas ennast sulasena. Jürka rääkis oma põrsaloo ära ja Kaval-Ants,
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda
'' Kera jäi keset ruumi seisma ja valgustas minu teed. Endast natuke eespool nägin ma raudkangi. Ma võtsin selle kätte. ''Sinu selja taga on väike ava. Vaata kas saad sealt läbi?'' Minu taga oligi ava, kuid selle ees olid kivid. Need tõmbasin ma eest ära ja saingi läbi. Nüüd juhtus midagi mida ette ei oodanud. Minu ees hakkas üks põlev kapp trepist alla veerema. Ma jõudsin napilt püsti tõusta ja kõrvale hüpata. Sellega oli minu tagasitee suletud. Läksin trepist ülesse ja siis jooksis mingi mees toruga mulle kallale. See oli hirmutav, kuid selline hetk võib kalliks minna, kui midagi ette ei võta. Üks hea latakas vastu pead kangiga ja ta oli maas. Vaatasin ringi kas rohkem neid ei ole, kuid ma ei näinud kedagi. Ma uurisin teda ja leidsin tema taskust ühe süstla. Seal sees oli midagi nimega Eeva. Panin selle endale tasku, kuid ei julgenud sellega midagi teha. Uurisin ruumi. Eespool oli uks millest pääsesin teise majja, kuid see oli rikkis ja ei töödanud
Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta.
polüester. Tibb y Bee oli jalgpalli laagris. Ta paigutati majakesse nr4 . Majakeses oli neliteist lihtsa metallraamiga nari, igalühel neist õhuke madrats. Laagri esikülg ulatus laia valgeliivalise abajani. Laht oli nii täiuslikult sinine, otsekui turismivoldiku jaoks retuzeeritud. Teisel pool lahte kõrgusid kaitsvad mäed, ulatudes ül Concepcioni poolsaare. ( lehkülg 33 ). Bee otsustas ujuma minna ja kuna keegi ei tahtnud temaga kaasa minna läks ta üksi ja pärast ujumist läks ta kohe õhtust sööma. Ta istus nr4 maja tüdrukutega ühte lauda. Bee otsustas öö rannal veeta, temaga ühinesid kaks tüdrukut Diana ja Jo. Carmen sõitis oma isa juurde. Talle meeldis lennukiga sõita, kuna need olid alati nii puhtad ja korrapärased. Carmen ei olnud kunagi isa juures käinud. Tavaliselt käis isa teda vaatamas. Carmeni vanemad läksid lahku kui ta oli seitsmene. Tibby
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
annaabi.ee 
