5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
puka
Õppematerjali autor
talle eeloleva töö vajalikkust ja sisu. Sissejuhatavas tegevuses pööratakse lapse tähelepanu tekstigrammatikale (sissejuhatus, algatav sündmus, konflikt/lahendus, lõpp), huvitava loo tunnustele, keelelistele komponentidele. Kuuldud jutustuse põhjal analüüsitakse jutu komponente (millest koosneb jutustus, millest jutustuses peaks rääkima). Lapsel lastakse jutustada eelnevalt analüüsitud lugu. Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega. 1. tegevus. Teema: Rattalugu. Sidusa teksti makrostruktuuri osade (sissejuhatus, algatav sündmus, tegevus ja selle tulemus, lõpp (kokkuvõte ) teadvustamine Eesmärk: 1. Laps nimetab täiskasvanu toel, millistest osadest on üles ehitatud sidus jutuke (sissejuhatus,
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot Valgus, Tuli, Vesi, Suhkur, Leib, Piim I PUURAIUJA MAJAKE -Suure metsa ääres väga väikeses ja logus majas elas puuraidur oma naisega. Puuraiuja maja vastas asus suur ja uhke loss, kus elasid väga rikkad inimesed. Lossi aknedest oli sisse näha, kui seal tuled põlesid. Puuraidur oma naisega oli väga vaene. Neil oli 2 last poeg TYLTYL ja tütar MYTYL. Lugu algab jõuluõhtust, kus ema su
Koerad vaidlema, et nemad pole midagi valesti teinud ja Metsaisa tunnistuses oli selge sõnaga kirjas, et mis ise maha langeb, on nende toit.Seda, et see maha langev peab ka surnud olema, seda polevat ju tunnistuses kirjas.Kohus nõudis tunnistuse ettenäitamist. Karjakrants pani suure jooksuga kassi juurde, kelle käes tunnistus pidi olema, aga ei leidnud kass seda tunnistust. Hiired olid selle puruks närinud ja poegadele tükkidest pesa teinud.See lugu ajas kassi hiirte peale vihaseks ja ta hakkas hiiri murdma.Krants omakorda vihastas kassi peale ja ei salli teda tänaseni. Asjatu ootamine aga tüütas teised koerad ära ja nad läksid Krantsi otsima ja otsivad veel tänasenigi, sest kui sa juhtud tänaval tähele panema kaht koera, siis vaata, kuidas nad kohe teineteise juurde jooksevad.Seda sellepärast, et vaadata, kas Krants on tunnistusega juba lagedale ilmunud.
nälg ja puudus ukse ees, mure muljub rängasti. Ikka kurdab, murrab pääd, milleski ei leia hääd. Rott lusikaga Peedu oli õues käinud, mängind mehikene kaua. Tuli tuppa, kõmpis kööki, kõhukene nurus sööki. Millal ema katab laua? Ema oli aeda läinud. Peedu kapis moosi nägi: maasikad kui kalad mahlas. Poisu toolil püstijalu limpsis mahlast maiuspalu, suure lusikaga kahlas. Maiast ei pea ükski vägi. Süües juhtus lugu paha: moosipoti ümber ajas. Õuest kööki tuli ema, hakkas poissi küsitlema: ,,Mis sa kapi juurest vajad? Miks sa ajad moosi maha?" Peedu vastas, maha vahtis, rusikaga hõõrus nina: ,,Kapis rotti nägin, ema, moosi maha ajas tema. Seda küll ei teinud mina!" Valega end päästa tahtis. Ema näitas lusikale: ,,Oled, Peedu, näinud rotti, kes sööb lusikaga moosi? Küllap ise võtsid noosi,
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult. Tark saatis Kõuele varga kohta sõnumi ja juba järgmisel hommikul tänas Kõu tarka. Kõu muutis end poisi
piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid