Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2
Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike lahing Venemaaga. Muinasjaja 8 suurimat maakonda: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala Linnused: a)Mägilinnused (Otepää) b)Neemiklinnused (Rõugelinnus) c)Kalevipoja sänglinnused d)Ringvall linnused (Valjala). Linnuseid ehitati peamiselt puust, alusmüür võis olla ka kivist. Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1)Sakslased soovisid turvalist kaubateed Venemaaga. 2)Katolik kirik soovis ristiusustada Eesti ja Liivimaa. 3)Saksa feodaalid(ristirüütlid) thatsid koguda rikkusi ja laiendada oma valdusi Eestlaste allajäämise põhjused: 1)Relvastus oli viletsam, kui sakslastel
oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi) Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest. Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola, rauda, vähe suhkrut. Haldusjaotus Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem. Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi
lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis olid laotud ilma mördita nagu kivaiad (nt. Varbola ja Valjala). Maalinnad nõudsid pikaajalist ühistööd. Näiteks Varbola ehitamine nõudis 250 000-300 000 tööpäeva,
Rahutud aastasajad. Linnuste rajamine. Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnuseid. Eriti rohkesti püstitati neid 7.-8 sajandi paiku. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud poolele kuhjati kunstlik vall. Valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Linnused jagunevad välisilme põhjal 4 suurde rühma: 1) mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi.
Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus:
impeerium uksed Euroopale,sealhulgas Eestile.Leidude järgi oli see tõusuperioodiks. Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus, ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda- Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. olid kaitstud kahest küljest ja ühest otsast, seljakupoole rajati suur vall.(rõuge linnamägi).Linnamäed- neemik-ja mägilinnused. Kalevipoja sängi tüüpi linnused- rajati voortele. Ringvall-linnused- iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall, rahvasuus kutsutakse neid maalinnadeks.
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad
ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu
küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal? Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ja vastupidavamad kui pronksist tööriistad, hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad. Uued põllud korrapärasemad. Surnuid maetakse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti rauamaak. 8. Mis tüüpi linnuseid rajati Lõuna-Eestis (2 tüüpi) Mägilinnused, neemiklinnused. 9. Millised külatüübid levisid Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal? Sumbkülad 10. Kuidas toimus vahetuskaubandus muistses Eestis ja kelle vahel? Mis rolli mängis hõbe? Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi sisse hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid (enamasiaiosdgasjaksjasgkjsgdkjagssasd(enamasti Enamasti läänest. Vastu viidi karusnahka, vaha (läände). Kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi.
Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. Keskmine rauaaeg kestis u 450-800 a. Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt rohkem linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall, mis tehti esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest. Muutus põllusüsteem, tuntuks said esimesed ribapõllud. Ka keskmisel rauaajal
Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem. Künnipõllunduse arenguga muutuvad üksikpered omaette majandusüksusteks. Nendest kujunevad külakogukonnad. Sellest ajast on esimesed ribapõllud – põld jagati ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega
Nimeta 4 linnusetüüp, tunnused ja iseärasused *Neemiklinnused Mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud, kunstlik vall seljakupoolsel küljel, pealtvaates meenutab kumerate külgedega kolmnurka. *Kalevipoja Säng Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. *Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid *Mägilinnused Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitsutd küngastele Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud? *sumbkülad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis *Ridakülad Ida-Eestis *Hajakülad Lõuna-Eestis Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. *
Esimesed rauast asjad: kirved, noad, sõrmused, sõled, vikatid, sirbid, peened ripatsid, kaela- ja käevõrud eheteid kaeti ka värvilise emailiga). Vahel peetakse eestlaste esmarahvaks aestisid, hiljem arvati, et see polnud konkreetne rahvus vaid balti ja läänemeresoome hõimude ühisnimetus. V. Keskmine rauaaeg e Viikingiaeg 500 pKr 11 Saj teine pool Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel
Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta.
Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused.) · Rehielamu Palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Vilja kuivatati ahjuga toas ehk rehes. · Kihelkond Haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad. ( 13.saj. Eestis 45 ) · Maakond Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa,
käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus. KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG 1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused Mägilinnused Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult LõunaEesti (Otepää) kaitstud küngastele Neemiklinnused Meenutab kumerate külgedega kolmnurki pealtvaates Üle Eesti va. Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ida-Eesti linnused.
Kasutusele võeti oma soorauamaak. 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2. neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele.Nad meenutavaid suuri voodeid(Kalevipoja säng) 3. Ringvall-linnused Lääne-Eestis kus oli tasandik tuli ehitada linnus tasasele maale.Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunslik vall.
*asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused! *soomaagist raua sulatamine käsitöö ja põllumajanduse areng *varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9. Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj) *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks. * mägilinnused (Otepää) *neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid).
Näiteks võidi idanaabritele müüa vilja ja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne-ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kasudega tagasi Venemaale. 7)Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul. Nim. 8 Oli 8 maakonda + 5 kihelkonda ehk väikemaakonda. Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala 8) Nimeta Eestis levinud linnuseliigid. Kirjelda neid. Mägilinnused-Rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Vaenlane ei saa lähedale. Neemiklinnused- mäeseljaku lõppevale otsale püstitatud linnused. Meenutavad kumerate külgedega kolmnurki Kalevipoja säng- Ida-Eesti voorte keskosadesse, Meenutavad suurt kõrgete otstega voodit.Külgedelt katsid looduslikult järsud nõlvad. Ringvall- linnused- Rajati Lääne-Eesti tasasele maale. Avaasula paiknes enamasti linnuse vahetuse naabruses. Linnuse ümber rajati kõrge kunstlik vall.
Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Viikingiaeg- aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Kihelkond- haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad.(13.saj.Eestis 45) Maakond- haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad.(13.saj.oli.Eestis 8 mk
Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal? Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla
- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7
karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused (Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!
Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks! Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid. Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl Neemiklinnused – püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid looduslikult kaitstud,teisele otsale rajati kunstlik vall. Nt. Rõuge linna mägi Kalevipoja sängi – tüüpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt oli hästi kaitstud, kraavid tuli rajada ainult otstele. Nt Alatskivi Kalevipoja säng
Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid.
Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4 Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele.
lihtkogukondlased. Hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Rannikuvööndist teatakse nelja-viit sellist kindlustust, mis pärinevad 9-16 sajandist eKr. Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult
Jõudsasti suurenesid karjad. Kariloomade tähtsus ei seisnenud ainult lihas, vaid ka selles et nad puhkama jäetud põldu karjamaana kasutades oma sõnnikuga väetaksid ja niimoodi mulla viljakuse taastasid.Alemaade kõrval omandasid järjest suurema tähtsuse põlised põllud, mida vaheldusmisi hariti ja puhata lasti. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati kasutama rukist. kaubavahetus tähtsustus, 98pkr Publius Cornelius Tacitus kir aestidest ja fennidest. Keskmine rauaaeg u 450-80- linnused(mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüp, ringvall linnused), peit- ja aardeleiud, u 600 kuningas Ingvari sõjaretk. Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks.
lõpuni. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre. Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma: Igast küljest looduslikult kaitstud mägilinnused, mida võib leida valdavalt Lõ-Eesti kuppelmaastikul. Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall. Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele. Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”
Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid ,(kliima,päike) Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad) , mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue.
Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid ,(kliima,päike) Mis olid Asva kultuuri tunnusteks Pronksiaja kindlustatud asula mis ümbritseti kividest ja puust kaitsetaraga. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Mägilinnused-igast küljest looduslikult kaitstud Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele .Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele seetõttu nägid väla nagu kõrgete otstega sängid Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue.
3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 1050). Linnuseid rajati järskudele nõlvadele ning kaitseks kuhjati kunstlik vall. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnused mitmesse rühma: · Mägilinnused; on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. · Neemiklinnused; mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kunstlik vall kuhjati ainult seljapoolsele küljele. Neemiklinnuseid rajati Ida- Virumaa voortele. · Ringvall-linnused; Lääne-Eestis, kus puudusid järskude nõlvadega künkad, tuli linnused ehitada tasasele maale
Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid + mitut tüüpi keerulised ehted), edusammud majanduselus, kaubandushuvid suundusid rooma impeeriumi poole. Kesmine rauaaeg (450-800) ja viikingiaeg (800-1050) Linnuste ehitamine: mägilinnused (üksikutel igast küljest kaetud küngastel), neemiklinnused (mäeseljaku lõppeval otsal, üks kunstlik vall kaitseks, pealtvaates kumerate külgedega kolmnurk), ringvall-linnused (üksikud ja madalate vallidega), linnus-asulad (kompleks, millesse kuulus linnus ja seda ümbritsev ala koos selle elanikega). Kujunesid külad. Tekkisid esimesed ribapõllud (põllud jagati pikkadeks siiludeks ehk ribadeks, nii et iga talu sai võrdselt paremat ja kehvemat maad)
Rooma rauaeg oli rahulikum ajajärk, mil linnuseid kasutati perioodiliselt ja sellest ajajärgust puuduvad ka relvad kiumaterjalis. Samas, aga keskmisel rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud. Rajati hulgaliselt linnuseid, suurenes relvaleidude arvukus ja tihti peideti ka aardeid, mille põhjusteks võisid olla naabrite sõjakäigud, ülikute omavaheline võimuvõitlus või siis lihtsalt rahvastikuränded. Sellel ajal kujunesid 4 erinevat linnuste tüüpi: · Mägilinnused · Neemiklinnused · Kalevipoja sängid · Ringvall-linnused ehk maalinnad Mitukorda püüdsid ka rootslased ja norrakad korraldada sõjaretki Eesti aladele, kuid tulutult. 10. saj. teravnesid suhted Vana-Vene riigiga ja kuni 1061.a olid Tartu ja Keava linnus venelaste võimu all, mils eestlased vallutasid Tartu ja tungisid Pihkvani. Aastatel 1030-1061 nurjati venelaste vallutuskased ja eestlased suutsid kaitsta oma vabadust.
Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. 13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati? 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal Varbola jaanilinn. 14. Eesti majanduslik ja poliitiline arengutase muinasaja lõpuks. Poliitiline: Eesti oli jaotatud maakondadeks, see oli pooliseseisev poliitiline üksus. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi, siis väiksemad: Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti
2. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ja karjakasvatus 3. Arenes ka käsitöö 4. Kasutusele tulid vikatid ja sirbid 5. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogudes Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: 1. Keskmine rauaaeg ( u 450- 800a ), kerkisid mitmed linnused, aga nende kasutus iga oli lühike 2. Viikingiaeg ( u 800-1050 ) 3. Linnuste rajamiseks valiti järsud nõlvad ja sobiva suurusega künkad 4. Mägilinnused- on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele 5. Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, seal kuhjati kuntslik vall üksnes seljakupoolsele küljele 6. Kalevipoja säng- eemalt vaadates meenutavad need suur kõrgete otsadega voodit 7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2
Taludes elasid talupojad,kes pidid talude eest hoolitsema ja talumaad harima. Talumaad kuulusid mõisnikele ja,et talupojad saaksid seal elada pidid nad maksma mõisnikele koormisi ehk andma teatud hulk talu sissetulekutest 2.Linnuste tüübid muinaseestlastel-Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmeid linnuseid. Linnused ehitati järskudele nõlvade ja sobiva suurusega küngastele.Linnused jagati mägilinnusteks , neemiklinnusteks ja ringvall-linnusteks Mägilinnused olid linnused,mis olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Neemiklinnuseks nimetati linnust,mis olid mäeseljaku neemikuna lõppvale otsale püstitatud linnus,kuhu püstitatu kunstlikke valle.Ringvall linnused oli linnsed mida ümbritsesid madalad vallid. Pilet nr.11 1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned
Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi linnused), mägilinnused, ringvalllinnused, pelgupaiklinnused. Enamikus meie hilisrauaaja linnustes on olnud püsielanikkond, millest tunnistab tüse ja leiurikas kultuurkiht. Arvestades linnuste suurust, kaitseliini ulatust ja kultuurkihi iseloomu pidi selliste linnuste elanikkond olema küllalt suur. Omal ajal oli hoonete arv aga kindlasti suurem, sest küllaltki arvestatav osa linnuse õuest kujundati keskajal ümber kalmistuks. Tuhatkond inimest Varbolas elamas ei tohiks mingil juhul liialdus
· Jämekeraamika-suured, paksuseinalised ämbrikujulised potid, kus savi on segatud kivipuruga. Pind on kriibitud või kaetud tekstiili vajutistega. Skandinaavia mõju: Eesti jaoks oli tähtsam keskus Lääne-Skandinaavia. Toimis ülemere kaubanduse areng ( hülgerasv ja loomanahad) võeti üle vanade germaanlaste laulusõnu (rukis, sõel, rand, ani, leib, katel, rõngas, kallas). Keskmine rauaaeg(450-800pKr) Linnused: · Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud künkastele. Tüüpiline mägilinnus on Otepääl /valiti madalast orust üleskerkiv ligi 30 meetri kõrgune kaheastmeline küngas). Linnus asus mäe lõunapoolsel kõrgemal osal ja madalamal astangul paiknes asula. · Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele seljaku poolsele otsale rajati kunstlike vall
· Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest · Rüütelkond säilitas omavalitsuse maariigi · Venemaa sai ,,Akna Euroopasse" · Säilitati luteri usk, koos sellega ka haridustraditsioonid · 1708-1711 laastas katk ja nälg Eesti alasid · Eestlaste rahvaarv langes tasemele 15000-17000 hinge 2. Linnuste tüübid muinaseestlastel Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Linnuse tüübid: · mägilinnused · neemiklinnused · Kalevipoja säng · ringvall-linnus · linnus-asula Pilet nr.11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Rootsi ajal: Liivisõda oli viinud kirikuhooned haletsusväärsesse seisundisse. Kirikud oli purustatud, kogudused olid ilma õpetajata. Soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joackim Jhering töötas välja esimese eestikeelse aabitsa. Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem Vene ajal:
relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust. Mägilinnused üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele rajatud linnused. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale rajatud linnused. Kalevipoja säng ida-eestis voortele rajatud linnused, kus vallikraavid rajati ainult otstesse, kuna külgedelt oli looduslikult kaitstud, linnus pealtvaates voodikujuline. ringvall-linnused lääne-eestis, kus puudusid künkad. Ümber linnuseõue kuhjati kunstlik vall. linnus-asula avaasula paiknes linnuse vahetus naabruses.
d) Maahaud haudade sügavus 0,5-1m, maeti laipadena. 5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused. (loe lisaks lehekülg 24-25) Linnuseid hakati ehitama juba keskmise rauaaja algul, kuid tunduvalt rohkem hakati neid ehitama 8.sajandi paiku. Paljud neist olid kasutusel ka terve viikingiaja (umbes 800.-1050.aasta). Linnuseid rajati selleks, et kaitsta oma vara ja inimesi. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnuseid rühmadesse: Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused. Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit. Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid.
kohapeal. Rauaajaga jõudsid eestisse tarandkalmed (kividest ümbritsetud ristkülik, ruut, ring, kus see kasvas muru/ olid kivid). Rauaajal õppisid eestlased hoogsalt põldu harima, selle juures oli suur tähtsus ka raudkirvestel. Rauaajal suurenesid jõudsasti ka karjad, mitte ainult liha söömise eesmärgil vaid ka väetamise eesmärgil, tekkis kaheväljasüsteem. Rauaajal oli palju linnuseid, tuntud linnusetüübid olid mägilinnused, neemiklinnused ja ringvall-linnused. Kujunesid külad. 4 5 3. MUINASUSUND, lk 52-57 *Eestlaste muinasusund oli animistlik – kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st puudel, kividel, veekogudel, loomadel jne oli hing). Kehtis põhimõte: „nagu mina muile, nii muud minule“ ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga-
Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Matmiskommete omapära ja erinevate ehetetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli sõdadeta ajajärk. 10.Keskmine rauaaeg e. Viikingiaeg Keskmisel rauaajal muutusid olud Eestimaal rahutusk. Hakati ehitama linnuseid, Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt kõrgemale keskosale. Ringvall-linnuseid iseloomustab õmber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kuni 11 sajandi keskpaigani olid linnused pidevalt asustatud. Keskmisel rauaaajal maeti sageli edasi vandesse olemasolvatesse tarandkalmetesse
sajandist eKr., kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur). · Alates keskmisest rauaajast (5-8.sajand) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: - Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku ~120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid 4 erinevat tüüpi- mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused ja maalinnad e. ringvall-linnused. - Arheoloogilistel kaevamstel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja relvade katkeid. - Matustel hakati surnule hauapanustena kaasa panema relvi. - Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine (nn. peiteleiud). · Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed,
Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka. · Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, seega tuli linnused ehitada tasasele maale. Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt
3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele, kõrgendikele), neemiklinnused (Lõuna-Eesti; rajati küngastele, mille üks pool laskus sujuvalt ja teine pool oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis, saartel; asusid tasandikel, tuli kaitsta igalt poolt). Tunnuseid: Muinasasulad olid kihelkonnad, kuid hiljem liitusid need maakondadeks. Muinasaja lõpul tekkis rehielamu, kus inimesed elasid
teadmised LINNUSED.Kõige rohkem linnuseid Lõuna-Eestis ja Kagu- Eestis, sest sealt tuli kõige rohkem muid rahvaid. LINNUSED:1)Mägilinnused- (Otepääl) looduliku kõrgendiku peale ehitatud. Otepää linnus kujunes Kagu-E keskuseks 2) Neemiklinnused-looduslik poolsaar järve või jõe ääres, mdia
4.Rahutud aastasajad Linnuste rajamine - Keskmisel rauaajal muutusid olud rahutuks linnused - Rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele, looduslikult vähekaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall (liiv + palkidest sein; paeplaatidest kuivmüür ilma sideaineta), vallist väljapoole kaevati kraav - 120 muinaslinnust - mägilinnused 8-11 saj rajati üksikutele igas küljest looduslikult kaitstud küngastele nt. Otepääl - neemiklinnused 8-11 saj - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, 2 küljest ja 1 otsast olid nad looduslikult kaitstud, teisele otsale rajati kunstlik vall, nt Rõuge linnamägi - Kalevipoja sängi tüüpi linnused 8-11 saj rajati voortele, nende kõrgemale keskosale, külgedelt looduslikult kaitstud, vallid ja kraavid rajati otstele, nt Alatskivi,
annaabi.ee 
