Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse
Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem
TÜRGI Liisi Orlovski Ardo Liivamägi Kaspar Aavik Grete Vomm Andmed Pealinn Ankara Rahvaarv 70 586 256 Riigikeel türgi keel Religioon islam(99,8% moslemid) Rahaühik Türgi liir (Y TL) Koraan Islami püha raamat Sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile 114 peatükki Peamiselt käsud, hoiatused Ramadan Islami kalendri 9. kuu. Päikesetõusust päikeseloojanguni ei tohi süüa, juua suitsetada ega suguelu elada. Öösel võib Alates 12 aastased Erinevates islamiriikides algusaeg erinev Henna öö(Kina gecesi) Tseremoonia päev Henna, tuuakse enne pulmi. kandikul, mis on Pruudi naissoost küünaldega
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid
Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaa nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, Jumalad, prohvetid "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele Mainitud on veel prohveteid näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühakiri, pühakoda Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Leviala Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.
hariduse süsteem. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei
kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610
• Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse
Ta oli mees kes elas Jumala teenistuses alandlikku elu ning pani aluse kõikehõlmavale religioonile ning eluviisile. Moslemid käituvad Muhammadi õpetuste järgi, kuna ta mitte ainult ei näidanud neile, kuidas kaaslastega käituda, vaid õpetas, kuidas Jumalat Talle kõige meelepärasemal viisil teenida. Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes "retsitatsioon" või "lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas Muhammadile. See on otsene Jumala sõna, nagu seal ka mitmes kohas on kinnitatud. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult orginaalis säilinud. Koraan on elav araabiakeelne ime, keegi ei ole iial olnud suuteline initeerima ei selle vormi ega sisu. See viimane sõnum inimkonnale ilmutati 23 aasta jooksul. Seda loeti Muhammadi eluajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele, paljud prohveti
Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias
islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. "Allah" on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud
Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed, kes pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale nende kahe on Koraanis mainitud ka veel Aabraham, Ismael, Iisak, Taavet ja Ristija Johannes. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan. Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad. Islami viis sammast: 1
Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegselt kasutati kristlaste poolt. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning
sõrmuseid. Mekast teatavale kaugusele jõudnud, peab palverännakul olev muslim panema selga ihrami - kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees. Ihram Kaaba tempel Mekas Kuubikujuline Templi sein oli mustast kivist Ümber templi tuleb käia 7 korda Koraan Islami püha raamat Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt peale Muhammadi surma Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Koraani kantakse ette ainult araabia keeles 622.aastal põgenes Muhamed Mediinasse - islamiusuliste ajaarvamise algus Moodustas enda järgijatest esimese muslimite kogukonna Toimusid verised kokkupõrked Meka valitsejatega 630.a naases Muhamed vastupanu kohtamata Mekasse Oli Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja kuni surmani 632 Palverännak
Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis
Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks. Islami usus vastuvõtmiseks peab isik lausuma kindla fraasi kahe tunnistaja juuresoleku. See fraas
Tekkimise aeg ja koht: 7. saj.; Araabia poolsaarel Rajaja nimi/amet: Muhammad Peavoolud: Pühad raamatud: Koraan Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Sisaldab ilmutusi Allahilt Muhammadile. Sunna Koraani lahtiseletus. See on koostatud kogudes Prohveti autentseteks tunnistatud hadithe ja nende hadithide tähendusi hilisemate õpetlaste poolt. Õpetuse põhiseisukohad: Jumal on ainus.
https://www.edx.org/course/introduction-quran-scripture-islam- notredamex-th120-2x http://iqsaweb.org/ 1. Critical Approaches to the Qur'an 2. Qur'anic Milieu 3. Intertextuality: The Qur'an and the Biblical tradition 4. The Qur'an and Other Religions 5. Re-assessing the Exegetical Tradition of the Qur'an 6. Modern Trends in the Tafsir Tradition 7. The Indigenization of the Qur'an: Is there an Indonesian Tafsir Koraan on prohvet Muhammadile (570-632) 22 aasta jooksul Jumalalt (allah) saadetud ilmutuste kirjapandud vorm. Koraani mõiste tuletatakse 1. qar'a arab. k. valjuhäälega ettelugema 2. qeryana süüra k. kirja lugemine, lektsioon Põhiteema: Allahi, ainujumala kummardamine (allaheitmine) ning Muhammad on viimane inimkonnale saadetud prohvet, kes taastab eelnevate monoteistlike traditsioonide (juutlus, kristulus) õige varianti Ülesehitus: 114 suurat, 2-112 põhisuurad, 1 suura fatiha avamine, 113. ja 114
////Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit. See on olnud aga ka ühe siiitide sekti valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Pärast Muhamedi surma oli islami "/wiki/Umma"kogukonnal vaja uut juhti, kes oleks nii usuline kui poliitiline valitseja. Nii tekkiski kaliifi (Muhamedi järglase) ametikoht. Esimeseks kaliifiks sai Abu Bakr. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. ISLAMI VIIS SAMMAST Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad
988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa. Mark-krahv kuninga ametnik kes valitses marki. Piiskop katoliku kiriku pea Katedraal - kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Misjonärid ristiusu edasikandjad.
raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit skolastika - keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, millele toetus teadus koraan - islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile Muhamed - islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Karl Suur - Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800 Innocentius III - 176. paavst; valitses aastatel 1198-1216. Ta oli tark, sügavalt haritud kirikumees, aga ka osav poliitik. Teda kutsuti vahekohtunikuks tüliküsimuste lahendamisel. Ta algatas ristisõja Baltimaades. Kõige sellega viis ta järjekindlalt ellu põhimõtet, et paavsti võim on kõrgem ilmalike valitsejate omast
Kuigi teda ei võtnud enamik inimesed kuulda, uskusid mõned siiski, et ta avaldab jumalikku tõde. Nendest inimestest moodustus esimene moslemite kogukond, kes tagakiusamiste tagajärjel kolis Muhammadi juhtimisel aastal 662 pKr Jathribi, mis sai hiljem tuntuks Mediinana, nimetatakse hidzraks ning islami kuukalender mis on päikesekalendrist veidi lühem, algab ,,hidzra aastast" (näiteks 1417HA algas 19. mail 1996). Muhammadile järgnenud moslemeid nimetatakse Muhadzirideks ja neid kes Muhammadit Mekas abistasid, aga ansariteks. (Bowker 2004:176) Sõna ,,islam" tõlgitakse sageli ,,alistumisena". Kuid sõnale ,,islam" on aluseks araabiakeelne tüvi slm, mis on seotud heebreakeelse rahutervitusega salom. Seega tähendab islam ,,rahu leidmist andumuses Jumalale". Selle avastaski Muhammad, kui ta keset juutide, kristlaste ja araabia polüteistide usuvaidlusi tavatses noorukina eemalduda Meka
lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur.
vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli
olendi Jumala Jumala kohta. Allah on moslemite arvates ainujumal, kes on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Mõneti on Loomise lugu islamis sarnane Vanale testamendile. Nii kristlust, islamist kui ka judaismi nimetatakse seetõttu aabrahamlikeks religioonideks- seal on üks jumal, kes lõi kõik, kogu maailmakorra. Isalmi kõige olulisem raamat on Koraan. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette ja hiljem said need ka kirjasõnaks. Elisa Marie Kübarsepp 8
aastal, kui Muhammad Meka Muhammadi sümbol ümbruse mägedes ringi uitas, sai ta oma esimese ilmutuse (siis oli ta 40 aastat vana). Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammad tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel kostis:" Loe Isanda nimel, kes on loonud - loonud inimese veretombust. Loe, sest sinu Isand on helde, ta on õpetanud kirjasulega inimestele tarkust, mida nad ei tea." Veel ütles ingel, et temale, Muhammadile, on määratud saada "Allahi saadikuks", andes nii mõista, et see oli alles jumalike kontaktide algus. Muhammadi lohutas kodus tema naine A'isha, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni, kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid. Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraisidena (Quraisi hõimu järgi). Kuraisid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiinihõimudega, et muuta Meka üheks Araabia
inimesed on patused, õigeksmõistmine, ristimine, käsust vabastatud ja Vaimus uuendatud, Iisraeli osa Jumala plaanis, elu armastuses ja sõnakuulmises, juudikristlased ja paganakristlased, apostli kutsumusest ja tegevusest 11. Religioosne õigus, erinevad religioossed õigussüsteemid. Islam Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islamijärgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval
Perekonna ja naiste õigusliku käsitlust Koraanis on kajastatud väga paljudes erinevates väljaannetes, puudub nn ühtne raamat, seetõttu on töö autor oma referaadis kasutanud erinevaid allikaid. 3 1.KORAAN 1 Koraan on muhameedlaste püha raamat, mis on nende kõige olulisem käitumisreeglistik. Koraan sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile, mis ilmutati talle araabia keeles ning sai 2 tänapäevase kuju 7.sajandil. Muhhamaadile, viimasele prohvetile, andis Jumal sõnas ilmutuse kaudu, seepärast usuvad muslimid, et koraan on Jumala kätetöö ning sellisena ideaalne, ka keelekasutuse seisukohast võetuna.3 Koraan on otsene Jumala sõna, mis on täielikult nii sõnades kui tähenduses säilinud, sest seda loeti Muhamaadi elu ajal avalikult ette nii moslemitele kui ka mitte-moslemitele
Etioopiasse Muhammad sai aastate jooksul palju ilmutusi, ühes neist olevat talle öeldud, et ka kolmele Quaraysi jumalannale võib loota kuid selle lükkas ümber järgnev ilmutus, mis ütles, et eelnev sõnum oli Saatana ning mitte Allahi saadetud ~620 hakkas Muhammad läbirääkimisi pidama Yatribi linnas ning 622 läks ta Yatrib, Mediinasse see sündmus tähistab islami ajaarvamise algust Aastaks ~630 oli Muhammadile allutatud armee ning kogu Araabia poolsaar Muhammadit tunnustati kui riigipead Muhammad suri aastal 632 Muhammadi tüli juutidega seisnes selles, et ta väitis, et Judaism on Islami jätkuust ning et Islam on tõene, kui Judaism on tõest eemale liikunud. Juudid ei aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa.
Kaaba (must kivi) oli kummardamisobjekt islamieelsetel araablastel. Beetil (bayt el jumala kodu/paik) kivid, mida viidi lahinguplatsidele ja rännates endaga kaasa. Olulisel kohal olid luuletajad, kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( võimu posija), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima. Muhammad meenutas luuletajat. Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus. Koraan on jagatud 114 suuraks (peatükid), kõigepealt pikemad, järgnevad lühemad. Suurad omakorda on jagatud salmiridadeks või lõigukesteks ajat(aya). Meka periood(610-622) Muhammad sai esimese ilmutuse ~610 aastal. Kasvas üles oma onu juures, keda aitas kaubanduses. 25-aastasena abiellus rikka lesega Khadija'ga. M läks mäele paastuma, mille tagajärjel hakkas kuulma puude ja kivide juttu.
kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
Lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism 6-5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumusedf ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8.-9. sajandil. Maailma mitmekultuurilisus Mitme erineva kutuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda
Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism 6-5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8.-9. sajandil. Maailma mitmekultuurilisus Mitme erineva kutuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav
Issand ja ainus Lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma ema-religioonist suuremaks. Budism 6-5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism - India traditsiooniline usund, tänapäevane hinduism tekkis u. 8-9. sajandil. Maailma mitmekultuurilisus. Mitme erineva kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema
Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja
annaabi.ee 
