800 hektarit metsa aastas. Aastatel 2000 ja 2005, metsa kasv muutus 2,1% lt 0,21% aastas. Kokku on aastatel 1990 ja 2005, Angola kaotanud 3,1% oma metsade pindala, mis on umbes 1.872.000 hektarit. Hetkel on olukord siiski stabiliseerunud. Praegune olukord, kus metsa jääb siiski vajaka, hakkab mõjutama ka sealseid elanike, sest varsti ei suuda varsti enam üha kasvavat ühikskonda piisava hapnikuga varustada. Samuti on leviv probleem Angolas raske pinnase erosioon, suur mudastumine jõgede piirkondades ja kõrbestumine.Angola puiduvarud rahuldavad nende vajadused. Tegeldakse palju metsade taastamisega ja päästmisega, millega üritatakse luua paremaid väljavaateid metsamajandusele tulevikus. Angola tegeleb peamiselt puidutoodete müümisega . Angolas on puit ja sellega kaasnevad tooted paljudele kodanile peamiseks elatusallikaks. Aafrika on maailma üks suuremaid metsatööstuse liidreid (kolmandal kohal). Kasutatud kirjandus 1. http://rainforests.mongabay
kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Ilmingud Veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Mis eutrofeeruvad ja mis on tagajärjed? Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Eutrofeerumise tagajärjel muutuvad vähetoitelised (oligotroosed) järved jt veekogud aja jooksul rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal toimuv erosioon. Eutrofeerumise probleemid
ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofeerumise ilminguid: veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. PÕHJUSED Eutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest (ka energeetikast, tööstusest, transpordist) pärinev toiteelementide - lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate
Eutroofeerumist soodustab linnade ja asulate heitvesi, kuivendustööd, põlluharimine, väetamine ja paljud muud antropogeensest tegevusest tulenevad probleemid (Hein, 2008). Lämmastiku- ja fosforiühendid on just need, mis põhjustavad suurtaimede ja vetikate kiirendatud kasvu ning mille tulemusena on Peipsi järve ökoloogiline tasakaal kõikuv. Veeõitsenguga kaasneb öine hapnikupuudus, vetikamürkide vohamine vees, mudastumine, kaldavete reostuse suurenemine, kalakoosluste hävimine. Eutrofeerumine kujutab endast suurt ohtu ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja talitlusele ning teiselt poolt, inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile (K. Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi
Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamis. 53. Mis põhjustab eutrofeerumist - Bioloogiline reostus. Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteainetega, mis teeb võimalikuks fotosünteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooni. Läänemere suurim probleem. Selle tulemusena veekogu liigiline koosseis muutub. Mitmekesisus väheneb, kuna hakkab domineerima üks liik. Vee läbipaistvus väheneb. Põhjasetete mudastumine. 54. Millised on eutrofeerumise tunnused - Mitmekesisus väheneb, kuna hakkab domineerima üks liik. Vee läbipaistvus väheneb. Põhjasetete mudastumine. 55. Milline on veevarude olukord maailmas - Puhas joogivesi puudub arengumaades. 2 mlrd inimest kannatab vee puuduse või selle halva kvaliteedi tõttu. Tööstusmaades kasut. 220 l ööpäevas, arengumades 3 l ööpäevas. 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud - Ligikaudu 97,5 % on soolanve ehk
reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Biotsiidid keemiline aine mida kasutatakse materjalide (puit ja tehisained) bakter-, seen- ja putukkahjustuste vältimiseks.Võivad ohtlikult mürgitada veekogu laevade värvimisel, puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des
Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum
vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu näiteks kõrge rauasisaldus Kagu- ja Lõuna-Eestis, kõrgenenud kloriidisisaldus Kirde-Eestis ja kõrge fluorisisaldus Lääne-Eestis
Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum
mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised
Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele,
Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele,
FOSFORI- JA LÄMMASTIKUÜHENDEID, ET VÄHENDADA VEEKOGUDE REOSTUMIST BIOGEENIDEGA. BIOGEENIDE 2 NAGU FOSFAATIDE, NITRAATIDE, NITRITITE, AMMOONIUMSOOLADE SUUR KOGUS PÕHJUSTAB VEEKOGU RIKASTUMIST TOITAINETEGA EHK EUTROFEERUMIST. EUTROFEERUMISE TAGAJÄRJEL HAKKAVAD VEETAIMED VOHAMA, TEKIB HAPNIKU PUUDUS NING KALAD SUREVAD. SELLEGA KAASNEB VEE LÄBIPAISTVUSE VÄHENEMINE, PÕHJASETETE MUDASTUMINE JA VEEKOGU KINNIKASVAMINE......................................................9 1972. AASTAL 57 MAA POOLT ALLA KIRJUTATUD RAHVUSVAHELISE KOKKULEPPEGA KEHTESTATI TÖÖSTUSJÄÄTMETE MERRE JUHTIMISE TINGIMUSED. HEITAINED JAOTATI KOLME KATEGOORIASSE. ESIMENE KATEGOORIA HÕLMAB NEID, MILLE MERRE JUHTIMINE ON KINDLALT KEELATUD. NENDE HULKA KUULUVAD HALOGEENÜHENDID, ELAVHÕBE , KAADMIUM, TOORNAFTA, BENSIIN, MÕNED PLASTMASSID JA RADIOAKTIIVSED AINED (REPOSSI 1984: 42)
Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. 54. Millised on eutrofeerumise tunnused? elustiku liigilise koosseiusu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine 55. Milline on veevarude olukord maailmas? 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud? 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises 58. Mis on hajureostus (vesi)? 59. Mis on punktreostus (vesi)? 60. Nimeta veepuhastusmeetodid Mehaaniline (I aste) Keemiline (II ja III) Bioloogiline (II ja II) 61. Kirjelda füüsikalis-mehaanilist veepuhastust kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused)
tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam on raatiste ja seadmete kompleks, milles vesi läbib järestikku erinevaid puhastusprotsesse ja
10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete mudastumine. 14. Happevihmad- happeid sisaldvad sademed, tekivad väävel- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega. 15. Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad nii kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened ja enamik baktereid. 16. Hüdrosfäär- ehk vesikest on peamiselt veega seotud sfäär. 17. Kantserogeenne aine- vähkkasvaja teket soodustav aine. 18
hapnikku. Kui angerjate hukk mõjutab peamiselt kalurite käekäiku, siis mõne teise liigi suur suremus võib ökosüsteemis isegi laiemat mõju avaldada. Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks probleemiks Võrtsjärve täiskasvamisest tulenevad muutused ning kaasnevad kahjud: roostumine, randade mudastumine, järvelepääsu võimaluste vähenemine, vee kvaliteedi halvenemine jne. Võrtsjärve äärsed ettevõtjad on järve problemaatika kokku koondanud ja 12 tõdenud, et järve seisund on kokkuvõttes halb kõigile linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimesele. Ettevõtjad on leidnud, et Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks ei piisa ainuüksi ettevõtjate heast tahtest ega rahalistest võimalustest. Lahendamist vajavad mitmed
Põhjused: · Muldade erosioon · Reovee juhtimine veekogudesse · Liigne väetamine · Maaparandus valgalal Tunnused: · Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täieli hapnikukadu sügavais veekihtides · Põhjasetete mudastumine Reostus pärineb: · Punktreostusallikad sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted · Hajureostus põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Veepuhastusmeetodid: · Füüsikalis-mehaaniline (I) lahustumatute võõriste eemaldaamine reoveest füüsikaliste võtetega · Füüsikalis-keemiline (II,III) lahust7unud ained seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja
Toimub taimede toiteelementide (P, N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja kuhjumise tagajärjel. Eutrophication a process where water bodies receive excess nutrients that stimulate excessive plant growth. , . Antropogeenne eutrofeerumine Eutrofeerumisega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Antropogeenne eutrofeerumine kiirendab oluliselt looduslikke protsesse ja põhjustab veekogude enneaegset vananemist. Liigsed toiteelemendid satuvad veekogudesse peamiselt põldude üleväetamise tagajärjel, samuti puhastamata heitvete kaudu. Biogeokeemilised tsüklid Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi
kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Selle nähtused ja meetmed probleemi lahendamiseks? Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus; liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid; vee läbipaistvuse vähenemine; hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides; põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Atmosfääri kaitse, heitgaaside puhastusmeetodid. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine – põhimeetodid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus);
loomi o Lagundajad e destruendid, kasutavad surnuid organisme või selle osi, bakterid, seened ja paljud mulla või veekogude põhjasetete loomad. Kui lagunudumine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaaniliste ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja
2. ordinaatide vahe integraalkõvera kahe punkti A ja B vahel võrdub antud punktidele vastava ajavahemiku Δ t äravoolu mahuga (lõik BC) 3. kui äravool on konstantne, siis integraalkõver on sirge W=Q*t 4. Sirgjoone tõusunurga tan α vastab keskmisele äravoolule ajavahemikul Δ t tanα = BC/AC= Δ W/ Δ t=Qkesk. 29. Veehoidla omaduste muutumine (mudastumine, eutrofeerumine, veekvaliteedi mõjutavad tegurid jt). Ülemine bjef: H >, h sügavused >, V kiirus <, Veepeegli pindala >; aurumine >, soolsuse suurenemine, maaala üleujutamine, kallaste uhtumine ... Alumine bjef: Q max <, Q min>, jõesängi erosioon hüdrosõlmest allpool Kui paisu kevadise ja sügisese suurvee ajal regulaarselt ei avata, koguneb aastate jooksul paisjärve hulgaliselt peensetet
veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 4. Biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid ehk keskkonnategurid on aine, energia või info vood keskkonnast, mis avaldavad mõju organismidele. Biootilised tegurid avalduvad suhetes teiste organismidega. Tuntumad organismidevahelised suhted koos näidetega on toodud alljärgnevas tabelis. Tabeli teises veerus näidatakse, kas liigid saavad kooselust kasu (+) või kahju (-). Suhte nimi Kasu / kahju Näide
EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. 30. Õhu seisundi, keskkonna happesuse, niiskuse ja mulla mehhaanilise koostise monitooring bioindikaatorite abiga. Keskkonnaseire (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Eesti riikliku keskkonnaseire programmi (ERKP) peamine eesmärk on jälgida kauakestvaid ja ulatuslikke
f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1 Eurübiondid- võimelised elama mingi faktori LAIAS VAHEMIKUS (nt. vesikakand- nii voolu- kui seisuvetes, väikestes allikates kui ka peipsi järves). Ubikvistid- eriti eurübiontsed liigid (sageli tulnukad teistest maailmajagudest; sageli võimelised elama väga väheses vees- nt. pilliroog). Nt. temp. Suhtes stenotermne (külmas vees)- jõeforell; eurütermne (nii soojas kui külmas)- ahven
Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas, teoreetiliselt või tehniliselt raske) · Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega · Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid
Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik (liiga kulukas, teoreetiliselt või tehniliselt raske) · Seetõttu hinnatakse võimalikku nakkusohtu kaudsete meetoditega · Enamasti määratakse kolilaadseid baktereid
anorgaanilisteks ühenditeks · Need on taas kättesaadavad produtsentidele · Kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine o sood hapnikuvaene, happeline keskkond, lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda o okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu o eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Ökoloogiline püramiid (Eltoni püramiid) ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. · Toitumisahela iga lüli kasutab enamikku saadud toitainetes sisalduvast energiast elutegevuse jätkamiseks. · Vaid väike osa akumuleeritakse kasvavates kudedes ja rakkudes.
Eutrofeerumine- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniiste ainete lisandumise ja akumuleeruvuse tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koossaisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. 30) Bioindikaatoritega monitooring- õhusaaste indikaatorid- õhusaaste kindlaks tegemisel on oluline roll samblikel kuna nad on tundlikud SO2 ja tolmu suhtes. Samblikke on nim. hügieenimeetriteks. Ning juba 20 saj tehti suurlinnade kohta samblike levikul põhinevaid õhusaastekaarte. Samblikud võtavad toitaineid ja vett otse õhust ning seetõttu ongi nii tundlikud
kandumine veekogusse. Põlevkivienergeetika: kasvuhoonegaaside tootmine Põlevkivi kaevandamine: nitraatide Veekogus suureneb esmasproduktsioon. Avalduvad toksiliste ühendite kahjulikud ja toksiliste ainete kandumine mõjud veeorganismidele. veekogudesse Turba kaevandamine: orgaanilise Vee värvus ja valgustingimused vees muutuvad, orgaanilise aine sisaldus kasvab, aine sissekanne, happelise vee pH langeb. Mudastumine. Elukeskkonna muutus. suunamine eesvooludesse Õhureostus: lendtuhk, lämmastiku ja Toksiliste ainete, sulfaatide, väävelvesiniku sisalduse tõus. veekogudes ning väävli gaasid valglatel.
Ka ei ole tihti võimalik sügavust suurendada. Hüdrauliliselt ebasoodus profiil suurendab aga asjatult kaevetööde mahtu. Nendel põhjustel peetakse trapetsikujulist ristlõiget sobivaks vaid suhteliselt väikese valgalaga (kuni 50 km2) jõgede reguleerimisel. Trapetsikujulise profiili eelisteks on parem kindlustada. Paraboolse profiili korral voolu sügavuse ja laiuse suhe ei ole optimaalne. Märg perimeeter on suur ja hüdrauliline raadius väike. Sellest tuleb mudastumine ja täiskasvamine. 32)Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused; turba vajumine; veevool; pinnavee sissevool; põhjavesi; taimestik; meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel; ehitamisel; hooldusel. 33)Millised on kraavi deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsiooni põhiliigid on: 1.voolusängi uhtumine- seda põhjustab lubatava max
Vastand on stenotoopne. Eurütopism elupaiga vähevalivus (nt. rändrott). Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Evasioon loomade ebakorrapärane massiline liikumine mingilt alalt välja. Vastand on invasioon. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng
Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigile looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eesti järvedest ligi 40% on rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Iga organism sisaldab soolasid. Aga kui rakuvedeliku soolsus ületab ümbritseva vee soolsuse, siis vesi tungib rakku ning tekitab rakkudes pinge. Kui aga ümbritseva keskkonna soolsus on suurem raku omast, siis imetakse rakk veest tühjaks
rikastumine), mis avaldub eelkõige vee fosforisisalduse tõusus. Eutrofeerumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine. Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud. Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).
annaabi.ee 
