1990ndad See kümnend ei lisanud popmuusika vooludesse eriti midagi uut. Arenesid edasi need meelelahutusmuusika suunad, mis tekkisid 80.aastate keskel ja lõpus (house, hip hop, techno, grunge). 90.aastatel hakkasid popmuusika voolud kiiresti paljunema, tekitades mitmeid alaliike (acid house, trip-hop, dub jt.). Uusi alaliike tekkis ka traditsiooniliste rock-muusika suundadele. DISKORID Uueks nähtuseks võib lugeda aga DJ-de osatähtsuse suurt kasvu. Pillimeeste-muusikute kõrvale tõusid diskorid, kes vallutasid suure osa maailma popmuusikaturust. Põhjuseks võib
6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9. Alates bepopi tekkest ei ole enam jazz muusika üldrahvalik meelelahutusmuusika, kua paljudel tekkis uus vaatepilt muusikast ning uus jazzi stiil ei olnud kõigile meele mööda, laulud muutusid kinnisemaks. 10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12. Tänapäeva jazzis on stiilid segunenud ning muusika on vaba, iseloomulik
laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka
Looming M muusika on päikeseliselt särav, täis naeru ja elurõõmu. M on loonud muusikat kõigis kaasaegseis muusikazanreis, võttes eeskuju Haydni sümfooniatest, arendas edasi sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid.
Prantusmaal käis ta läbi Sergei Djagilevi ja tema balletitrupiga, mille tulemusena valmisid balletid "Tulilind", "Petruska" ja "kevadpühitsus". Alates 1839 elas ta Ameerika Ühendriikides. Tema repertuaar ulatus kirikumuusikast dzässini. 8 Igor Stravinski 9 Muusika USA-s 20. sajandi esimesel poolel Ameerika muusika oli 20. sajandi alguses peamiselt kohaliku tähtsusega. Meelelahutusmuusika arenes, mis pani aluse edasisele popmuusika arengule. 20. sajandi alguses sündis Ameerikas dzässmuusika, mis hakkas levima kiirelt. Dzäss jõudispeaselt Euroopasse, kujunedes 1930. - 1940. aastate suurimaks meelelahutus- ja tantsumuusika stiiliks. Tekkus mõiste sümfooniline jazz, mis tähendas sümfoonilise dzässimuusika tunnuste ühendamist. George Gershwin (1898 - 1937) Ta oli üks silmapaitsvamaid ja omanäolisemaid heliloojaid Ameerika Ühendriikides
Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine (Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper). Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika, jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid. Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”).
Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine. Kunstnik on ühiskonnast võõrandunud, isoleeritud, kritiseerib ühiskonda (Wagner: raha ja rahavõimu
Kütid ja sõdurid on hirmu eemale peletamiseks ja vapruse näitamiseks laulnud, tantsinud ja mänginud pille. Tants ja muusika on väljendanud peaaegu alati inimese just õrnimaid tundeid. Näiteks muusika ja tants aitab inimesi erootiliselt üksteisele lähendada, aitab luua armastust ja esile tõsta inimestes sümpaatia. Muusika hõlmab inimese sellist vaimset poolt, mida sõnad kirjeldada ei suuda. Nii mõjutab muusika inimese hinge sügavamalt kui sõnad seda ulatavad. Ka meelelahutusmuusika mõjutab inimese vaimu, mis igapäeva elus rakendust ei leia ja sisemise tasakaalu saavutamiseks väljapääsu otsivad. Muusikat on peetud rituaalse suhtlemise keeleks. Selline käsitlus teeb aga inimestevahelise suhtlemise rituaaliks. Läbi selle inimesed väljendavad ja avastavad ennast, tajutakse enda sügavamat olemust ja käitumise põhjusi. Inimesed suhestuvad ennast Universumiga ja ka teiste inimestega. 3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Kütid ja sõdurid on hirmu eemale peletamiseks ja vapruse näitamiseks laulnud, tantsinud ja mänginud pille. Tants ja muusika on väljendanud peaaegu alati inimese just õrnimaid tundeid. Näiteks muusika ja tants aitab inimesi erootiliselt üksteisele lähendada, aitab luua armastust ja esile tõsta inimestes sümpaatia. Muusika hõlmab inimese sellist vaimset poolt, mida sõnad kirjeldada ei suuda. Nii mõjutab muusika inimese hinge sügavamalt kui sõnad seda ulatavad. Ka meelelahutusmuusika mõjutab inimese vaimu, mis igapäeva elus rakendust ei leia ja sisemise tasakaalu saavutamiseks väljapääsu otsivad. Muusikat on peetud rituaalse suhtlemise keeleks. Selline käsitlus teeb aga inimestevahelise suhtlemise rituaaliks. Läbi selle inimesed väljendavad ja avastavad ennast, tajutakse enda sügavamat olemust ja käitumise põhjusi. Inimesed suhestuvad ennast Universumiga ja ka teiste inimestega. 3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
Kütid ja sõdurid on hirmu eemale peletamiseks ja vapruse näitamiseks laulnud, tantsinud ja mänginud pille. Tants ja muusika on väljendanud peaaegu alati inimese just õrnimaid tundeid. Näiteks muusika ja tants aitab inimesi erootiliselt üksteisele lähendada, aitab luua armastust ja esile tõsta inimestes sümpaatia. Muusika hõlmab inimese sellist vaimset poolt, mida sõnad kirjeldada ei suuda. Nii mõjutab muusika inimese hinge sügavamalt kui sõnad seda ulatavad. Ka meelelahutusmuusika mõjutab inimese vaimu, mis igapäeva elus rakendust ei leia ja sisemise tasakaalu saavutamiseks väljapääsu otsivad. Muusikat on peetud rituaalse suhtlemise keeleks. Selline käsitlus teeb aga inimestevahelise suhtlemise rituaaliks. Läbi selle inimesed väljendavad ja avastavad ennast, tajutakse enda sügavamat olemust ja käitumise põhjusi. Inimesed suhestuvad ennast Universumiga ja ka teiste inimestega. 3.2 Kuidas ja millal tekkis kunst?
annaabi.ee 
