"Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda miks?- ei teata. Looming Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: 41 sümfooniat Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus "Väike öömuusika" I osa (1787) Mozarti ooperid Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) 1790 Symphony 40 in G min KV 550 Don Giovanni - Overture The Marriage of Figaro Eine Kleine Nachtmusik Overture
M on loonud muusikat kõigis kaasaegseis muusikazanreis, võttes eeskuju Haydni sümfooniatest, arendas edasi sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid.
W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia Instrumentaalkontserdid enamasti klaverile (27); viiulile, flöödile, klarnetile Kammermuusika: * sonaadid klaverile, viiulile * keelpillikvartetid * keelpillikvintetid * serenaadid, divertismendid, mida esitati vabasõhus 19 ooperit Missad ja Reekviem Mozarti ooperid Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. On ka oopereid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (näiteks "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on armastus. Oopereid läbib mõte arastuse, headuse ja valguse jõust. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees.
1781-1791 oli Mozart vabakutseline Viinis. 1787 suri tema isa ning Mozarti kuulsus oli haripunktis, kuid ta ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad. 14. Millised žanrid on esindatud Mozarti loomingus? (min 4) Orkestrimuusika: -Instrumentaalkontserdid (klaverile, viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile) -Sümfooniad Kammermuusika: -Sonaadid klaverile, viiulile -Keelpillikvartetid -Keelpillikvintetid jm -Serenaadid, divertismendid Lisaks ~20 ooperit. 15. Nimeta 3 Mozarti ooperit! Kolm kuulsamat ja tähtsamat ooperit: “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) 16. Mis jäi Mozarti viimaseks teoseks? Mozarti viimaseks teoseks jäi lõpetamata jäänud reekviem (1791). Reekviemi tellis krahv Franz von Walsegg oma lahkunud naise mälestuseks ning selle lõpetas lõpetas Mozarti õpilane Franz Süssmayr. 17. Mitu sümfooniat kirjutas Beethoven? Beethoven kirjutas ligi 50 sümfooniat
Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. 6 Uinuv kaunitar Esmakordselt aastal 1890 Peterburi Maria teatris etendunud Marius Petipa balletiversioon "Okasroosikesest" Pjotr Tsaikovski muusikale on üle saja aastat vana ja klassikalise balleti varasalve üks kuulsamaid lavalugusid. Libreto kirjutas Charles Perrault' muinasjutu ,,La Belle au Bois dormant" alusel Ivan Vsevolozski. Selle balleti neljanda vaatuse divertismendid, üksiknumbrid, on läbi aegade olnud kõikvõimalike konkursside ja galade favoriidid. ,,Uinuv kaunitar" on lugu, mille märksõnadeks on läbi ajaloo olnud muistne kuningriik, saladuslik needus ja tõeline armastus. Pär Isberg paneb aja ja ruumi liikuma aga hoopis omalaadsel moel muusika on sama, lugu on põhiolemuselt sama, isegi tantsutehnika on sama , kuid tulemuseks on midagi hoopis teistlaadset ja põnevat
lubadusest armastada luike, kes on tegelikult printsess Odette. Lõpuks armastus võidab kurja nõia. Pjotr Tsaikovski muusikale etendub 1890. aastal M. Petipa poolt ballett ,,Uinuv kaunitar". Petipa kasutab samasugust mudelit nagu muudeski süzeelistes ballettides ehk siis seal on nii situatsioone, kus esitatakse lugu selgelt näitlemise ja pantomiimi abil kui ka olukordi, milles kasutatakse tantsu, et edasi anda tegelaste tundeid. Loo arengut katkestavad divertismendid, mis on tantsud tantsu enese pärast ja ei ole süzee osad. 1892. aastal esietendub ka P.Tsaikovski muusikale L.Ivanovi poolt loodud ,,Pähklipureja", mis on tuntud kui hea laste balletina. Peamiselt on see teatris talvekuudel, sest räägib jõuluõhtust Saksamaal. Mihhail Fokin seadis 1905. aastal ,,Sureva luige" soolonumbri Anna Pavlovale, mis oli mõeldud heategevusetendusele Venemaale. Tema kostüümil kasutati ehtsaid luige sulgi. Anna Pavlova sündis 1881. aastal Peterburis
annaabi.ee 
