Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss
Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga
Saanud julgust Islami kiirest võidu käigust, tungisid nad naabermaadele Allutatud kaliifid: Pärsia, Bütsants, Süüria, Mesopataamia, Palestiina, Egiptuse(Araabia poolsaar) Dzihaad-moslemite püha sõda Islami kultuur Vallutati palju kõrge kultuuriga maid Allutatud rahvastelt õpiti palju Pärast Pürenee poolsaare hõivamist 7.saj. tõid araablased sinna ka uudse elukorralduse Lugeda ja kirjutada väga ei osatud Moseed Islamimaade olulisemad ehitised Kaunistati ormamentide ja koraani värsidega Inimeste ja loomade kujutamine oli keelatud Mosee juurde kuuluvad kõrged tornid- minarettid Mosees palvetatakse 5 korda päevas Naistele pole mosees käimine kohustuslik, meestele küll Mehed pidid reedel olema kohal keskpäevasel palvuse l Erinevad moseed Erinevad mosees Kirjandus ja teadus Ei kasutatud palju kirja Vanim säilinud pühakiri on koraan
-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Muslimite vallutuslik huvi India vastu tärkas 8.sajandil. · Põhja-Indias põrkasid nad aga kohalike riikide tugevale vastupanule. · Lõuna-India vallutamise katsed olid edutud. · Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. · Sahh Firuz arendas ulatuslikku ehitustegevust: rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad. · Ehitusmaterjali saadi hindu templitest, hindu jumalatel ei jätkunud väge seda takistada. · Budismi mõjud küll vähenesid, kui muslimid olid hävitanud Nalanda kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga.
Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegselt kasutati kristlaste poolt. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid - kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Vaade esimesele moseele ja kuulsale Kaaba kivile.
aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid. 12. sajandil muutus populaarseks lakabikeraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabikeraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Arhidektuur Kahtlemata on islami kunsti kõige eredamaks esindajaks arhidektuur. Selle kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas.
Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E
filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur. Kõikjal, kus muamedlus oli kerkisid moseed(pühakojad),medresed(islamiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid,rajati kaubatänavaid,karavandide peatuspaiku. · Kuppelkatused olid,võlvitud sissekäigud,galriid,rikkalik ornamentika. Püstitati losse,paviljone. · Esimesed moseed Mekas ja Mediinas olid tagasihoidlikumad,hakkas kerkima suuremaid nagu Omari mosee Jeruusalemmas, Al-Aksa mosee ja Omaijaadide mosee Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e
Mekas oli palju islami vastaseid. Muhamed põgenes Mediinasse. Islam levis üle Araabia. Impeeriumi rajamine Loodi kalifaat. Pühasõda ehk dzihaad. Enamus allutatud rahvaid vahetas usu vabatahtlikult. Lõhed ja vastasseisud Ali tüli egiptuse asevalitsejaga. Järjekordne paleepööre. Riigi hiilgeaeg. Ühtse riigi lagunemine. Kultuur Võeti üle teiste rahvaste kultuur. Õpetati Pürenee poolsaare rahvast. Moslemite teadmised ja õpetused jõudsid euroopasse. Moseed Mosee on palvetamise paik. Kaunistustena kasutati ornamente ja värsse. Palvetatakse viis korda päevas. Kirjandus Kirjakultuur arenes kiirelt. Tähtsaimad teosed sellest ajast on koraan Muhamedi ilmutustest ning "Tuhat ja üks ööd" Teadus Teadmiseid saadi tõlkides vanakreeka käsikirju. Jõudsalt arenesid veel: täheteadus maateadus arsriteadus. Kasutatud allikad: https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii Keskaeg õpik 2.osa http://et.wikipedia.org/wiki/Islam
1570-74). Osmani arhitektuuri suurim saavutus, arhitekt Sinani meistriteos. Kuubikujulist moseesaali katab 32m läbimõõduga keskkuppel. Rakette meenutavad minaretid on 83m kõrgused. Sultan Ahmedi marmorist mosee (ehit. 1609-1616.a.) Istanbulis. Mosee keskkupli, mida ümbritsevad 4 poolkuplit, läbimõõt on 23,5m ja kõrgus 43m. Sultan Ahmedi mosee on tuntud ka Sinine moseena (keraamilised plaadid tekitavad sisemuses müstilise sinise kuma) Sultan Ahmeti moseed valgustavad 260 akent, milles algselt paiknesid vitraazid, valgust lisavad sajad puhutud klaasist õlilambid. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat. Taj Mahali kohta on öeldud, et selle kavandasid hiiglased ja lõpetasid juveliirid. Kuulus mausoleum on ruudukujulise põhiplaaniga (94,5x94,5m)
määranud enne inimese sündi. Inimese saatus olevat kirjutatud inimese pealuule. Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi. Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid. Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas.
KUNSTILIIGID Kunst on väga lai mõiste, eelkõige lähtutakse visuaalsetest kunstidest (arhitektuur, tarbekunst, kujutav kunst). Stiil teatud ajastu käekiri Disain kujundus, tavaliselt mingile masstoodangusse minevale asjale. Arhitektuur e. Ehituskunst. Jaguneb kaheks: Sakraalarhitektuur (kirikud, templid, moseed, pühakojad) Profaanarhitektuur (elumajad, linnaehitised, paleed, sõjaehitised, linnused jne.) Profaan tähistab lihtsust, harilikkust. Sakraal tähistab pühadust. Skulptuuri, maalikunsti ja graafikat võib kokku võtta kujutava kunsti e. Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika. Graafika on teistest kunstidest hilisem. See on rohkem lihtrahvalik, paljud said seda endale soetada. Erinevad alaliigid:
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist.
Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega koos oli võimalik vaadata ka Suha Arini dokumentaalfilmi ,,When The Fog is Swept Away, The Old Houses and Craftsmen of Eastern Black Sea Region". Rändnäitus on olnud väljas Sarajevos, Ljubljanas, Tbilisis, Batumis,
India kunst Islami arhitektuuri mõju Indiale Moslemidest sisserändajatega saabus Indiasse islami arhitektuur. Sellega võeti Indias kasutusele kaared ja kuplid, moseed tegid maastiku mitmekesisemaks, lisades uusi kogemusi vormis ja ruumis. Suurim erinevus India arhitektuuris ja islami arhitektuuris oli see, et islamis ei tohtind kujutada inimese ühegi teise elava looma pilte religiooses kunstis ja arhitektuuris ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest
Valmistatud vildist või kaameli nahkadest. Kaameli küüru oli kogutud vesi. 3. Islami 5 tugisammast! 1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine 3) Paastumine ramadanikuu ajal 4) Iga moslem peab käima ära palverännakul Mekal 5) Almusti andmine (annetamine vaeste heaks) 2,5 aasta sissetulek 4. Araablaste kultuuri saavutused: ehituskunst, Ibn Sina, "Tuhat ja üks ööd". Ehituskunst - pühakojad (moseed) kuhu kuulusid ka minaretid, paleed Ibn Sina - imearst, meditsiinialased teadmised pani kirja "Arstiteaduse kaanonisse", astronoom ja filosoof "Tuhat ja üks ööd" - muinasjutukogu, islamiusuliste rahvaste looming 5. Araablaste vallutused: vt kaart õpik lk 63, kontuurkaart nr 6 6. Millised muutused toimusid Euroopas alates IX sajandist? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad (põllutööriistade puitosi asendati
Kultuur. Araablaste võimu alla oli langenud mitu vana ja kõrge kultuuriga maad: Süüria, Egiptus, Pärsia ja KeskAasia. Kuigi kirjameeste ja õpetlaste hulgas oli palju mittearaablasi, kirjutati enamasti araabia keeles. Araabias õitses käsitöö ja kaubandus, arenes teadus. Ehituskunst. Araablased lasid ehitada teaduskeskusi, raamatukogusid ja observatooriume. Olulisemad ehitised olid moseed. Võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Katused olid peamiselt kupli kujuga. Rajati ka luksuslikke paleesid kaliifidele. Teadus. Tegelesid astronoomia ja astroloogiaga. Araablastel oli silmapaistvaid saavutusi mitmes teadusharus. Kuulus teadlane Ibn Rusd uuris Aristotelese töösid. Teine kuulus teadlane oli Ibn Sina, ta tegeles arstiteadusega ning andis välja arstiteaduse kaanoni.
ehk peatükist, mõned neist on pikemad, mõned lühemad. See Jumala sõna käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaabia kivi umber. Peale Muhhamadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Islamil on oma 5 põhiõpetust: 1. Usutunnistus: "Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhammad on Allahi saadik." 2. Palvetused toimuvad viis korda päevas kindlal kellaajal, suunaga Meka ning sealse Kaaba pühamu poole. 3
See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. KORAAN Koraan on Jumala sõna, iga moslemi usu ja selle parktiseerimise allikas, mis käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid - elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, aga põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Samal ajal jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile. ISLAMI VIIS TUGISAMMAST
3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika. Uhkemad ehitised: 1) Omari mosee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust ümberehitatud alAksa mosee Jeruusalemmas 3) alAzhari mosee Kairos. Teadus 10. sajandil avaldas teadlane alHorezmi entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed", milles
Maata pitseeris Magna Charta ja Elias sai ülesandeks jagada välja mõningad originaalid. 1386. aastal pandi katedraalis üles mehhaaniline kell, mis on praegu vanim Inglismaal ja arvatavasti ka vanim töötav kell maailmas. See on tiksunud enam kui 5 miljonit korda sellest ajast saati, kui see ehitati. Maailma suurimate, kaunimate, vaimustavaimate ehitiste hulka kuluvad ka mitmed kirikud ja moseed. Salisbury katedraal on Inglismaal üks kuulsamaid oma kõrgeima torni tõttu. Minevikus oli Suurbtitannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja pöögimetsad. Seega, ei olnud ime, et Salisbury katuse ehitamisel kasutati 28 000 tonni tamme. Samas oli ehitise enda rajamisel kasutusel 60 000 tonni Chilmarki kive ja 10 000 tonni Purbedki kive. Veel oli Salisbury esimene katedraal, kus hakkasid laulma tüdrukute koorid. Nüüdseks
1.KUNSTILIIGID. Arhitektuur e. ehituskunst. Jaguneb sakraalarhitetktuur pühamud, kirikud, moseed, kloostrid, sünagoogid, templid religioossed mälestusmärgid, Profaararhitektuur e. ilmalik arhitektuurelamud, koolid, ja ülejäänud ehitised. MaalikunstOriginaalne traditsioonilises kultuuris korduv kujund tasapinnal.1.Seinamaal 2.Tahvelmaal 3.miniatuurmaal Skulptuur 1)ümarplastika e. vabaskulptuur 2) reljeef a) kõrgreljeef b) madalreljeef Graafika 1)kuivnõel(metalli sisse kraapimine) 2)
omanäolisus annab kultuurielule iseloomulikud jooned ning tihti osutub selle südameks, mille rütmis kogu elutegevus käib. Religioonil on suur osa seal sees oleva inimese hingeelu täiendamise, ravimise ja arendamise osas, kuid tähelepanuväärselt on see edendanud ajast aega meid ümbritsevat kultuurielu. Usundi levikuga edastasid prohvetid kirjaoskust, esimesed read, millega lugemisoskust väljendati, pärinesid usuraamatutest. Religiooniga seotud ehitised nagu templid, kirikud ja moseed olid tihtipeale oma kogukonna keskusteks. Need asutused ning sinna juurde kuuluvad usuõpetlased panid alguse hariduselule, suurendasid inimeste heaolu, jagasid lahkesti oma teadmisi ja elutõdesid. Ka nüüdisajal tegelevad maailma usuorganisatsioonid heategevusega, aidates neid, kes on alavääristatud seisundis. Kirjandus, kunst, arhitektuur on valdkonnad, mis seonduvad sõnaga kultuur väga tihedalt. Juba aastatuhandeid on religioonist inspireeritud suur hulk kuulsaid maale, muusika- ja
nagu vanad meistrid. Uuenemine toimus ka siis, kuid aeglaselt. Uusaegses Euroopas, kus on valitsenud individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti
· Islami sümbol on poolkuu ja täht HILAL · Aasta 1433=2008 · ISLAM KEELAB IGASUGUSE INIMKEHA KUJUTAMISE. Islami kunst on pmst mittekujutav : arhitektuur, tarbekunst, abstraktne geomeetriline ornamentika · Tsihaad püha sõda Arhitektuur · Pühakoda mosee. Iga moslem peab päevas 5x palvetama näoga Meka poole. Enne peab pesema jalalabad, käed küünarnukini, ninasõõrmed, suu. Palvejuht on Imaam. · Esimesed moseed ehitati Mediinasse. · Moseed on äärmiselt erinevate põhiplaanide ja vormidega. Kaunistamiseks kasutatakse ornamentaalset dekoratsiooni. · Mosee koosneb: müüriga ümbritsetud nelinurkne sammasõu, mille Mekapoolsel küljel asub suur sammastega jaotatud saal, mekapoolses seinas kiblamüüris asetsevad palvenissid mihrabid., kaev, kõrged tornid minaretid. SELIMIYE MOSEE 16.-17.saj e Istanbuli sinine mosee Oli sajandeid suurim kaetud siseruum Valmis 1617.a
kultuuritase oli kaua Lääne- põhjapoolestest Euroopast palju mägedest. kõrgem. Araabias Texoco järve õitses käsitöö, äärde rajasid nad kaubandus, teadus oma tulevase ja luksus. pealinna Kõige olulisemad Tenochtitlani. ehitised Araabias Võtsid omaks ja vallutatud Kesk-Ameerika maades olid kõrgkultuuri. islamiusuliste Elanikud olid pühakojad allutatud rangele moseed. Araablased olid ja kurnavale palju üle võtnud andamiskohustus bütsantsi ja pärsia ele. ehituskunstist. Riigi eesotsas Iga mosee juurde seisis piiramatu kuulusid võimuga minaretid. Need kuningas, kes olid kõrged tornid, nime poolest mille tipust viis valiti ülikute korda päevas seast. Tegelikult muhameedlasi aga päris valitseja palvusele kutsuti. võimu vanemalt Palvusele kutsuja pidi olema pime,
aristokraatlikud, ilmalikud ja looduslähedased. Mitmed teised maalikunsti koolkonnad keskendusid süsee valikul rohkem usulistele teemadele, mütoloogiale ja kangelaseepostele EUROOPA MÕJUD · Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile oli India avatud kõigile. Euroopa ARHIDEKTUURI näidistega (kirikud, fordid, faktooriad) tutvusid indialased juba 16.sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist( templid, moseed, lossid) nii ilu kui ka esinduslikkuse poolest. · Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida-India kompanii. · 18.sajandi lõpukümnendatel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keelt, kirjandust,ajalugu ning kunsti. Sel taustal rajati Indias mitu teadusasustust. 1784. Aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud BENGALI AASIA SELTS, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks.
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19.saj. kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater
Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, https://lh4.ggpht.com/2GW9gG-1Dm...
saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk
lahtimõtestamist. Teadus ja inimesed, kes seda uurivad ja õpivad, on islamis kõrgelt väärtustatud. Raamatuid ja teadmisi on moslemid alati kirjeldanud kui toitu vaimule. Islamil on suur osa teaduse arengus, kuid see ei ole smaväärne tänapäeva teadusega, kuna see on tulenenud ainult Jumalast. Mosee on koht, kuhu moslemid kogunevad, et üheskoos palvetada. Moseedes asuvad hauad silmapaistvatele moslemitele. Kõige pühamad moseed asuvad Jeruusalemmas ja Mekas. Esimene mosee ehitati Mediinasse ja see oli väga lihtsa ehitusega. Edasipidi hakati keerumamaid ehitisi rajama. Elvi Sobolev, 11C
Teda austatakse ning tema ees tuntakse aukartust. ,,Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad Jumala kohta. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud läbi prohvetite. Prohvetid ei räägi mitte enda, vaid Jumala sõnadega. Osa Koraanis nimetatud prohveteid on ka Piiblis. Mujammad on Jumala viimane prohvet ja sõnumitooja. Usukommete kohaselt palvetatakse viis korda päevas, näoga Meka poole. Igas linnas on kindel aeg palvuste jaoks. Palvekohtadeks on moseed, kus ei tohi seintel olla pilte ega skulptuure, vaid võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutistega Koraanist. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus saab pesemistarbeks vett võtta. Palveesemed on Tigya (meessoost moslemite peakate), A'baia (moslemimeeste riietus) ja Musalla (palvevaip). Sajandite vältel on muslimite traditsiooniline haridus toetunud kahele alussambale: teoloogia õpetab, mida uskuda, ning püha seadus sätestab, kuidas käituda
Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõigist külgedest) Otstarve (loodud millegika kokku kuuluma) · Monument e. ansambel · Ehitusplastika või pargiskulptuurid MAALIKUNST · Seina- e. monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatu e. miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal e. vitraazikunst TARBEKUNST · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst
· Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid, templid, moseed, kloostrid jne) Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd.
Nii tekkis uus usund islam. 16. Islami kultuur ja haridus Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorraluse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus, kerkisid moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja
2. KONTROLLTÖÖ ARHITEKTUUR PABER ja RAAMAT Kordamisküsimused: 1. Mis on arhitektuur ? ARHITEKTUUR e EHITUSKUNSTArhitektuuris on põhiline - ehituse vastavus oma ülesandele ja funktsioonile. 2. Arhitektuur jaguneb (3) ? 1). SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) 2).PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) 3). MAASTIKUARHITEKTUUR 3. Mis on sakraalarhitektuur ? SAKRAALARHITEKTUUR(KIRIKLIK) kirikud, kabelid, kloostrid, templid, moseed 4. Mis on profaanarhitektuur ? PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) lossid, paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur ? Skulptuur on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvuti maalikunsti ja graafikaga.
Tegemist on maailma suurima vee peale ehitatud külade kogumikuga, kus 42 küla võtavad enda alla rohkem kui 10 ruutkilomeetrit. Vanemad majad külades on traditsioonilised puidust malai majad, mis ehitatud puuvaiadele. Tänapäeval ehitatakse uued majad betoonvaiadele ja ka ehitusmaterjalina kasutatakse kaasaegseid materjale, mis majadele mingit eripära ei anna. Kampong Ayeris elab üle 30 tuhande inimese (ligi 10% riigi elanikkonnast). Külades on olemas kauplused, koolid, moseed, turud, arstipunktid, politseijaoskonnad, tuletõrje. Majades telefonid, satelliittelevisioon, internetiühendused. Külad on küll osaliselt varustatud puidust kõnniteedega, aga peamiseks liiklusvahendiks on ikkagi veetakso. Brunei Sultani Palee, Istana Nurul Iman, on maailma suurim eramu. See asub 20-hektarilisel territooriumil ja selles on 1788 tuba. Ehituse kogumaksumus oli 400 miljonit USD. Seal ka palju loodusparke: loodusturism on juba praegu Bruneile enam kui tähtis
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi).
5 põhiomadust, mis on moslemite elukorralduse aluseks: -usutunnistus sahada ..pole teisi jumalaid Allahhi kõrval ja Muhamed on Allahhi prohvet. -palvus- salaat, iga moslem palvetab 5 korda päevas -almus- zakat, rahaline annetus -paast- saum, üheksandal kuul, sellest on vabastatud, rasedad, haiged ja vanad inimesed. -palverännak Mekasse- hadz Islami põhisuunad: haridziidid, sunniidid ja siidid Mis rajatised iseloomustavad islamiusuliste linnu? Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg. Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdisele kasutusele ja levikule islami kunstis? Keeld kujutada Allahhi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi. Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia
Iisak sai peagi aru, et Aleksiose lubadusi on võimatu täita. Aleksios pidi oma tehingu üles ütlema, sest keisririigi kassa oli tühi. Peale selle muutusid konstantinoopollased "ladinlaste" kohalviibimise pärast aina pahasemaks. Sageli langesid ristisõdijad vihastre linnaelanike rünnakute ohvriks. Aleksios oli sunnitud saatma oma liitlased laagrisse teisele poole Kuldsarve lahte. Linnas oli sellegipoolest veel taplusi. Kui ristisõdijad ründasid moseed, mille nad oma jahmatuseks kristlikust linnast leidsid, põletati suur osa linnsst maha. Vastuseis Aleksios IVle kasvas, ning üks tema õukondlastest, Aleksios Dukas Murtsuphlos, kukutas ta ning laskis ta kägistada. Aleksios asus ise troonile Aleksios V nime all. Iisak suri varsti teadmata asjaoludel, tõenäoliselt loomulikku surma. Aleksios IV mõrvamine ajas ristisõdijad ja veneetslased vihale, ning 1204. aastal ründasid nad jälle linna
Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on rikkalikult ornamentidega kaunistatud (väänlevad taimed e arabeskid, kärjemotiivid) ornamendid võivad olla tehtud mosaiiktehnikas, nikerdatud kivisse, modelleeritud kipsist või pandud kokku raamilistest glasuurplaatidest.
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav
Joon ja joonistamislaad ongi kunstniku käekiri, mis on ainult temale omane ja mida tal on niisama raske muuta nagu tavalisel inimesel käekirja. Joon on ka üleminek, piir ühelt esemelt teisele, ühelt värvipinnalt teisele. ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik) A-i hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist. A-i liigitatakse: · sakraala-r (kirikud, kloostrid, kabelid, templid, moseed, sünagoogid) · profaana-ks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · militaara-ks (linnused, linnakindlused) · maastikua-ks (aed, park) Arhitektuuriline kujund koosneb hoone mõõtmetest, vormist, kaunistustest ja värvidest, mis võib anda erinevaid muljeid. TARBEKUNST Kunstihary, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst jaguneb vastavalt materjalidele: klaasi-, naha-, metalli ja tekstiilikunst; keraamika ja puitehistöö
Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt ja õitses kuni 1600 aastani, jättes endast maha suuri jälgi, mõjutades kogu meie maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Siiamaani on muhamedi usk kasvanud kiiremini kui ükski teine usk ja tema kasv pole peatunud tänaseni. Araablaste pühamu ehk mosee.
Miks? 30. Missugused olid Novgorodi stiilis kirikud? (põhiplaan, kaunistused jms) 31. Mille poolest olid omapärased Vladimiri kirikud? 32. Missugune piirkond tõusis esile tatari-mongoli ikke järgi? Nimeta kirik, kirjelda? 33. Nimeta 2 ikoonikoolkonda, mille poolest erinesid? 34. Kes on islami ainujumal ja kes tema prohvet? 35. Kuidas nimetatakse nende pühakirja? 36. Kuidas veel islamiusulisi nimetatakse? 37. Kuidas nimetati Hispaania muhhameedlasi? 38. Kirjelda islami pühakoda moseed (põhiplaan, kiblamüür, mihrab, minarett) 39. Missugused võivad olla sammastevahelised kaared? 40. Mis on arabesk? 41. Missugusi motiive ja materjale kasutati ehitiste kaunistamisel? 42. Mis on kiviintarsia, stukkkaunistus? 43. Mis on medrese? 44. Missugusi muhhameedlaste valitsejate rajatud kuulsamaid profaanehitisi sa tead? Alhambra loss Hispaanias oma Lõvide õuega, lossid Lahore's, Agras, Delhis. 45. Kas "klassikalist maali" eksisteeris, kus võis kujutada taimi, loomi,
annaabi.ee 
