Basiilika Basiilika sisekujundus § Sisekujundusele andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. § Lagi oli lame ja vahel hoopis puudus. § Olulisel kohal olid seinamaalingud ja mosaiigid. § Maalid paiknesid kesklöövis ja akende all või vahel Basiilika · Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksad klaasikuubikud · Peamised värvid heleroheline, kuld, külm helesinine ja lillakas ooker Basiilika § Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive ning piiblistseene ja pühakuid. § Mosaiikpildid olid ajalugu jutustavad. § Tähtis oli isikute äratundmine ja nende hingestatuse kujutamine. Basiilika § Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud ning keha polnud peaaegu üldse tunda. § Tekkis uue religiooni suhtumine - keha kui patusena kujutamine. § Kiriku idaosa ja altari ümbrus oli kõige rohkem kaunistatud. § Varakristlikud mosaiigid võluvad oma
Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähtsus üha kasvab. Arvukalt on mosaiike säilinud Pompejis, Roomas eneses vähem. Hilise keisririigi mosaiike on avastatud kaunis palju Põhja-Aafrikas, Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal, kuid nende kunstiline väärtus on väike. (Vaga 1999: 129) Mosaiigikunstis hakatakse kasutama palju säravaid värve, nagu on näha Santa Constanza mosaiikidel Constantina mausoleumis. Kuigi teemad on traditsiooniliselt paganlikud, on kujutusviis uuenduslikult värske ja särav. ([RTF] Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise impeeriumi ajajärgul) Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid. Näiteks Cicero villa ja söögisaal Faunuse majas Pompeijs. 1. saj
3.Kirleda basiilikat Basiilika sissepääs asub lääs ja altar on idas. Pealtvaates meenutab see risti. 4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj. valitses) Bütsantsi tähtsaim ehitis on Hagia Sophia, mis ehitati 6. sajandil pKr; keiser Justinianus. 8. Mille poolest on see ehitis kuulus? Hagia Sophia on kõige tähtsam katedraal Rooma riigis. 9. Mis on ikoon ja ikonoplastide liikumine? Ikoon on pühapilt. Ikonoplastide liikumine on ikoonipooldajate liikumine 8.-9. sajandil. 10. Milliseid kultuure on bütsants enam mõjutanud
rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. KIRIK ROOMA ÄRIHOONE SKULPTUUR Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Nad ei tahtnud sarnaneda antiikrahvaga. MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne ja Ida Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. SISSEJUHATUS Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR
- 18.Kuidas kutsuti Rooma meessoost kodaniku tähtsust väljendavat riietusest,milline see oli,kuidas seda kanti? Tooga. 5.2 meetrit , seoti õmber keha, üks ots õmber käe rippumas. 19.Kuidas riietus Rooma naine,kirjelda? Stoola, õhuke loor sealjuures,kihiline riietus,palju ehteid. 20.Milliseid figuuri korrigeerivaid riideesemeid kasutati ja kuidas hoolitseti oma figuuri eest? rinnahoidjad ja korsett. 21.Millist paljastavat riietust,mis leiutati 1946.aastal on kujutatud Rooma mosaiikidel? Bikiinid 22.Milliseid materjale armastati? Siid ja puuvill , (lina). 23.Mida uut võeti kasutusele väärisehete valmistamisel? Kameed( konnakarbist ) , rubiinid , smarakid,safiirid. 24.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid ja kõrge säärega saapad. 25.Mida tead Rooma sõjaväe riietusest,relvadest ,sümboolikast? Põskedega kiiver, metallplaatidest pantsel õlgadel,nahkpaelad,volditud sellikud,sandaalid, metallitud tallad et ei kuluks, nahast säärekaitsed,matlid suure kapuutsiga. 26
mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuuris on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldub juba uue
Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu), evangeliaar (raamat, mis sisaldas jumalateenistuse ajal ettelugemiseks mõeldud evangeeliumide osi).
Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised ja pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Käsitööliste päralt oli kristlik kunst terviklikult aga kuni neljanda sajandini. Maa-alustesse koobastesse matmise kommete tulemuseks olid Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid, mille seintel olevatel maalidel kujutati olukordi Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud freskod on lihtsustatud ja üldjoonelised.
või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sant' Apollinare in Sama kiriku Kesklöövi seinamaale Classe kirik Ravennas sisevaade Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati.
Sai alguse sümboolika. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitleti kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nende loojad. Jeesus Kristust kujutati kalana. Roomas hakkas levima pärgament. Sellest sai köita raamatuid. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii sai alguse raamatumaal. Kunstis välditi skulptuure, kuna püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kristlik arhitektuur. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos
mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib äratunda mitmesuguste tingmärkide järgi. o Lihtsustati o Rikkalikult rõivastatud figuurid o Mosaiikidel kujutatud inimeste näod väljendavad uut tüüpi, antiikajale võõrast hingelaadi.
Bütsants sai Kreeka kunsti traditsiooni säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle arenesid armastavad idamaad. Bütsantslik toredus meeldis keisrile nii, et Bütsantsi kunstil on suur hiilgus tänapäeval. Bütsants on ristiusune maa ja ta keeruline kompleks ja nn Kreeka katoliikliku kiriku osa mõjus kunstile väga palju. Bütsantsist töötati välja "raske" kunst ja paigutati piltidega raamatusse, nn kamasutra. Inimfiguurid nendel mosaiikidel olid väga rangeilmelised ja nad olid just kui venitatud väga pikaks. Hämarates kirku ruumides kasutati heledaid värvi. Ehitised olid väga väikeste akendega. Usklike meelest skulptuurid meenutasid paganaid. Küll aga harrastati maali kunsti ja seda on näha kõikide kirkute seintel. Ja siis tehti piibli ainelisi pilte: emad lastega, Jeesus Kristus. 8 ja 9 sajandil oli Bütsantsi kunstnikel rasked ajad. Siis raevuses nn pildiehitajate liikumine
käikute seintesse uuristati hauad. Vara kristlikus ei kohta skulptuure. Enne rsiti usku olid kõik rahvad kummardanud oma jumalate kujusid . risti usulised ie tahtnud nendega sarnaneda. Nad vältisid uldse kujude tegemist. Esimesed kirikud sarnanesid p6hi plaanilt t tähega . tavaliselt olid kirikud ilma tornita lameda katusega kuid mõne kiriku k6rval seisi erladi kella torn .sisemust kaunistasid seina maalid ja mosaiigid . need pildid muutsid kiriku seest väga pidulikus mosaiikidel kujutatais sündmusi püha kirjast piiblist . inimesed nendel piltidel on vaga tõsised . kunagi ei kujutata ilma riieteta keha kus olid kreekas . kõige t2htsam ehitis vana kreeka kustis basiilika . rooma äri ja kohtu hoone . sisse käik asus lääne poolses otsas. kaks rida sambaid jagas kiriku 3 oseaks lõõvideks Bütsantsi kunst Aasta 395 jaotati rooma riik 2 keiser riigiks lääne roomaks ja ida roomaks
kalad ning erinevad kompositsioonid muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist. Vaikelu algus · Natüürmorte võib leida juba Vana-Egiptuse sarkofaagidelt. · Usuti, et sarkofaagil kujutatud esemed muutuvad teispoolsuses reaalsuseks ja surnu saab neid siis kasutada. · Vaikeelu sai eriti populaarseks Madalmaades 17.sajandil. VANA-KREEKA · Muinaskreeka kunstnikud esitasid seinamaalingutel, mosaiikidel ja pannoodel oma igapäevaseid tarbeesemeid. · Nende maalitud kujutised roogadest kandsid nime xenia, mis algselt tähistas kostitaja poolt külalistele pakutavat toitu. · Ükski vanakreeka vaikelu pole küll tänini säilinud, kuid neid on kirjeldanud mitmed antiikautorid, ülistades nende realistlikku loomutruudust, mis võimaldas vaataja silma ära petta. POMPEII JA HERCULANEUM · 50 a. eKr - 79 a. pKr. nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena.
Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad.Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi.Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid.Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid.Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Romaani kunst, skulptuur ja maalikunst-Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne- Euroopas; valitses X-XII sajandil Itaalias,Prantsusmaal,Saksamaal ja Inglismaal.Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi,on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil
Mosaiik: · Roomlased armastasid siledaid, mitte eriliselt kirka värviga marmor tükikesi. · Varakristlikud mosaiigid aga seevastu armastasid kirkaid värve ja kuubiku kujulisi klaase, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustus küll konarlik pildi pind, kuid see ei rikkunud intensiivset ja sädelevat värvi elamust. Lemmik värvid olid heleroheline, kuldne, helesinine ja lilla. Mosaiikidel on kujutatud katakombi maalides kasutatud motiive ja piibli lugusid illustreerivaid pilte. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühalike ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest loobuti sest, mosaiikmaal poleks selleks sobinud ja need pildid pole mitte ainult minevuks toimud sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber)
paigutamiseks kiriku seintele. tarbeesemeid.Palju kasutati nn. Pael-ehk O M põimornamenti.See koosneks nagu lõputust Inimfiguurid on neil A ribast, mis põimudes katab tihedalt kogu mosaiikidel karmiilmeliselt kaunistava eseme pinna. O ning nagu pikaks venitatud. K Bütsans oli risti usuline maa ning ta ka keerulise U
ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati.
2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2
2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2
ningmosaiikkividega loodi seina ülemises osas dekoratiivseid motiive, mis moodustasid kontrasti fassaadi alumise, kaunistamata osaga. Maia jumalusi kujutati mõnikord ka dekoratsioonidel. Suurelt olid levinud pika ninaga jumaluse maskid, mis arvati olevat vihmajumal Chakki, kuid praegu usutakse, et need kujutasid ühtlasi kõrgema lindjumaluse Vuqub Caquixi üht aspekti, keda hilise eelklassikalise ajajärgu kunstis väga sageli kujutatakse. Mosaiikidel leidub ka maiade maailma abstraktsemaid motiive: ristuvad ribad ja sõrestikud, spiraalid ja meandrid. Mõned arheoloogid arvavad, et geomeetriline mosaiik sai alguse väljaspool maia piirkonda Oaxaca mägismaal. Levinud on mitme kõrvutise ukse eraldamine sammastega, kuid kasutati ka ühe ukseavaga fassaadi. Puuci stiil on tugevasti mõjutanud Frank Lloyd Wrighti maiateemalisi ehitusi 1930. aastate Ühendriikides Chanesi ja Rio Beci stiil
Lihtsa ja tagsihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti keskläävis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Neist moodustub pisut konarlik pildipind, mis ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika poleks selleks ka sobinud. Pole oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi ja selles paiknevaid objekte; tähtis isikute äatuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine
Rooma reljeef püüdis olla realistlik ja täpne, kuid leidus ka idealiseerivamat reljeefi. 13.Rooma maalikunst. Rooma maalikunsti on säilinud hoopis vähem kui skulptuuri. Peamiseks maalikunsti allikaks on Vesuuvi tuha alla jäänud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida on alates 18.sajandist välja kaevatud.Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad maalikunsti poluaarstust ja nende põhjal võib saada ettekujutust ka antiikaja kunstist. Suur pind mosaiikidel on kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest. Nendega antakse edukalt edasi ilmekaid nägusid, keerukaid poose ja ka valguse ja varju mängu. Seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jälendatud erinevaid materjale, nt marmorit. Eriti armastati ruumilise silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad ehitised või maastik. Ruumilisuse loomisel kasutatakse valgust ja varju ning perspektiivi, viimast küll vähem
Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. BÜTSANATSI KUNST 400 p.K.r KIRIKUD: · Tavaline oli ristkuppelkirik · Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu)
kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne. Sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene - nn. palvetaja. Mosaiik Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid -värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. · Bütsantsi kunst: arhitektuur, maali- ja mosaiigikunst. Arhitektuur Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6
tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud. Tegelasi on võimalik ära tunda tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. 2
Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn.
Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad. Lagi oli lame 8vahel kassettlagi), mõnikord aga hoopis puudus. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalid ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kakslöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, peale selle piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumusi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldus ka uue religiooni suhtumine keha kujutamisse. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. 7
üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Maalikunst - Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati.
Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5,7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast -piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati.
annaabi.ee 
