Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Morfiin ravimina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
morfiin, morfiini, ravim, unetus, ravimina, narkootiliste, tarvitama, kõrvaltoimed, kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, isutus, ärevus, uneprobleemid, esinenud, alkoholiga, kõrvaltoimeid, kuuri, ootamatu, võite, järgides, peenestada, selliselt, hoidke, visake, kapsel, pealiskaudne, hingamine, haigushoog, krambidMorfiin ja Kofeiin Morfiin Üldnimetus: Morfiin Mis ravim on Morfiin ? Morfiin kuulub narkootiliste valuvaigistite gruppi. Morfiini kasutatakse mõõduka kuni tõsise valu raviks. Selle toime seisneb ajus asuva valutunnetuskeskuse tuimestamises. Kiiretoimelist koostist võetakse valu vastu vastavalt vajadusele. Pikatoimelist koostist kasutatakse siis, kui on vajalik ööpäevaringne valu leevendamine. Morfiini ei tarvitata valu leevendamiseks koheselt pärast operatsiooni, välja arvatud juhul, kui tarvitasite ravimit juba enne operatsiooni.
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest?
Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga · 20/I p : nikotiinhappe, penitsilliini, tiamiinietc kasutuselevõtt diagnoos täpsemaks ; kadusid ajupellagral põhinevad psühhoosid & süfiliitiline nõdrameelsus, vähenes düsmneesiajuhtude sagedus · 20/II p : maania, skisofreenia, depressiooni,ärevushäirete, obsessiivkompulsiivse häire tõhus ravimravi Ravimiteaduse algusajast
Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on
· 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 arutluse all uimastite legaliseerimine · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse vastuvõtmine Keelatud tarbiine, omamine, kasvatamine jne. · Sel perioodil üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida · 2001-2002
võõrana tunduvale probleemile nagu uimastitarvitamine. · avalikkuses diskussioon uimastite legaliseerimise üle · üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete Eesti oma seaduse vastuvõtmine · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine (vahelejäänud uimastikaupmeeste vara tohtis arestida) Põhitendentsid alates 2001: · Eesti muutumine narkootikumide päritolu- ja transiitmaaks Eesti osa amfetamiini levikus maailmas 5% (UNODOC 2008) · Kollatõve (levib u. 200 korda kiiremini) ja HI-viiruse plahvatuslik levik (hakati uurima) süstivate narkomaanide hulgas. NB
................................................................................................. 14 Medikamentoosne ehk epilepsiavastaste ravimite ravi....................................................14 Epilepsiavastastest ravimitest.................................................................................................. 15 Tarvitamise põhimõtted.......................................................................................................15 Kui kaua peab ravimeid tarvitama?..................................................................................... 16 Millised on peamised ravimid ja mis puhul neid tarvitatakse?............................................16 Miks peab ravimeid vahetama?........................................................................................... 17 Ravimi kõrvalmõjudest............................................................................................................17 Ravimiresistentsusest......................
PEATRAUMAD Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval. Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Ajuvapustus Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: · mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, · peavalu, iiveldus, · nägemis- ja tasakaaluhäired. 16 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral: juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kas või lühikeseks ajaks: · Pane kannatanu lamama küliliasendisse. · Kutsu kiirabi.
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute
kaebused ebameeldivatele aistingutele ja valudele nagu peavalud, pearinglus, halb enesetunne ja kiirenenud väsitatavus või mürade talumatus; 2. kõrgenenud ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus (kõrgenenud erutuvus või võimendumine emotsionaalse erutumise või stressi korral), mõningane depressioon ja/või ärevus; 3. subjektiivsed kaebused keskendumisraskustele ja mälu suhtes (ilma kindlate väljendunud kahjustusele viitavate objektiivsete tunnusteta); 4. unetus (insomnia); 5. taluvuse langus alkoholi suhtes; 6. ülemäärane muretsemine eelpool toodud sümptomite pärast ja hirm püsiva ajukahjustuse ees kuni hüpohondriliste ülekaalukate mõteteni ja haigerolli vastuvõtmiseni. Paranemisel sümptomid taanduvad : vältida tuleb ülemäärast stressi ja vaimset koormust ; Vältida alkoholi tarbimist. Sõltuvushäired (psüühikahäired psühhoaktiivsetest ainetest) Sõltuvushäirete diagnostika: 1
tarvitab selle vastu ravimeid. Unetus ei ole tavaliselt ohtlik. Küll aga on esitatud tähelepanekuid, et igal õhtul unerohtu tarvitanud inimeste hulgas on suremus suurem, kui nende hulgas kes kasutavad unerohtu harva. Harilikult on vanureil lõuna järel väike lõunauinak, nii et kui magama minna kell 22, tõusta kell 6, on üle 65-aastaste uneaeg üle 8 tunni. Üle 50% läheb magama mõnevõrra hiljem ja umbes 50% magab kella 7 ajal. Orgaaniliste haigustega seotud unetus väljendub tihtipeale katkestatud ööunena. Krooniline kopsuhaigus või südamenõrkus sunnib öösel tõusma, et paremini hingata. Valu võib äratada varahommikul. Öine müokloonia 15% vanureist esineb öösiti tahtmatuid liigutusi jäsemeis (öine müokloonia). Mõnikord saab seda diagnoosida juba vaatluse käigus. EEG-s on näha K-kompleks. Ööune nõrgenemine ja katkemine põhjustab päevast väsimust. Sageli ei teadvusta patsiendid endale jäsemete öiseid liigutusi,
................................................. 316 21. Suhkruhaigus (diabeet) ............................................................................................................. 326 22. Kõhuvalu .................................................................................................................................. 331 23. Peavalu .................................................................................................................................... 340 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus ..................................................................................................... 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust................................................
.................................................................................................................29 Naer on mänguline...........................................................................................................30 Naermisest ja jooga hingamisest saad rohkem hapnikku.................................................30 Naerumeditatsioon ja lõõgastumine.................................................................................30 Naer on parim ravim ....................................................................................................... 30 Naerujooga ei ole soovitatav inimesele, kellel on............................................................31 8.4 Radza-Buddhi jooga........................................................................................................32 9 Bioresonantsteraapia..............................................................................................................33
Vesiravi sobib suurepäraselt kasutamiseks koos teistev erinevate teraapiameetoditega, nt. massaaz, sest soe vesi pehmendab lihaseid ning loob suurepärased eeldused tulemuslikuks protseduuriks. Olenevalt vesiravi tüübist on vastunäidustusi, mõistlik on probleemide puhul eelnevalt konsulteerida oma arstiga, SPA-des ja taastusravikeskustes on võimalik spetsialisti käest nõu küsida. Vesiravi sobib: Liigeseprobleemid, liigesjäikus, Südame- veresoonkonna haigused Vereringehäired, Kõhukinnisus, Soolte spasmid Unetus, Stress, Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed, Traumade järelravi Rasvumine, Tselluliit Vesiravi ei sobi: Ägedad põletikud, Haavandid, nahalõhed, Palavik, külmetushaigused Südameprobleemid, Rasedus, Pahaloomulised kasvajad, Neeru- ja sapikivid Vee mõju organismile Vesi oma eripärase keskkonnaga avaldab organismile mitmekülgset toimet. Keha reageerib nii vee füüsikalistele omadustele kui ka vee keemilisele koostisele. Mõjutades mehhaaniliselt
18 Maailma vanimas dokumendis Papyrus Ebers'is on 1550 aastat e.m.a. kirja pandud 800 retsepti ja nimetatud üle 700 kodu- ja välismaise tooraine, millel on raviv mõju. Teiste hulgas on märgitud jugapuud. Raviaineid valmistasid preestrid ja neid kasutati tablettide kujul või salvides, plaastrites ja lahustes, samuti suitsu ja lõhnaainetena. Taxotere on viimastel aastatel jugapuu okaste põhjal välja töötatud ravim, mis aitab raku tasandil võidelda rinnavähiga. Seda on edukalt kasutatud paljudes maades ja lootusrikkad uuringud jätkuvad. Tahtmata jätta taksiinist läbini halba muljet, peab mainima, et sellest on saadud inspiratsiooni, valmistamaks kasvajatevastast preparaati Taxol (hiljem tuntud kui Paclitaxel). See preparaat blokeerib loomarakkude jagunemisel tubuliinvalkude tekke rakkudes, kusjuures kliinilistes katsetustes on positiivseid tulemusi saadud nii rinna- kui ka munasarja kasvajate korral
kehaliste kaebuste üldnimetuseks on premenstruaalne sündroom. Piir "normaalsete" premenstruaalselete aistingute ja tõeliste "sümptoomide" vahel on varieeruv ning sellega on seletatav, miks premenstruaalse sündroomi esinemissagedus eri uurimustes kõigub 5-95% vahel. Premenstruaalse sündroomi eelduseks on tugevad haigustunnused, mis halvendavad naise töövõimet või häirivad tema sotsiaalset elu. Psüühilistest sümptoomidest esinevad sagedamini ärritatavus, masendus ja unetus. Somaatilistest sümptoomidest on tavalisemad rindade paisumine ja hellus, kõhu suurenemine, kalduvus tursete tekkeks ja peavalu. Epidemioloogiliste uuringute põhjal on välja selgitatud, et tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või sooritada kuritegu või enesetapp on naistel kõige suurem enne menstruatsiooni. III Seksuaalfüsioloogia Seksuaalfunktsioon on füsioloogiline funktsioon ja selle osatähtsust kogu organismi heaolule ei või üle- ega alahinnata
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
12 · Tal on füüsilisi vigastusi (tavaliselt muljumisi, kriimustusi, haavu, pigistusi, põletushaavu või luumurde) Vägivalla äratundmine · Tal on esinenud korduvaid vigastusi ja õnnetusi. (Kukkumine, komistamine jne) · Vigastused paiknevad riietega kaetud piirkondades: ülakeha, käsivarred, pea (eriti juustega kaetud ala), jalad, kõht. · Tal esineb psühhosomaatilisi sümptomeid nagu erinevad valud, unetus, õudusunenäod, toitumishäired, ebatavalised kaalukõikumised. · Ta kardab sünnitust. · Tal esineb sünnituse ajal paanikahooge. · Tema käitumine muutub, kui kohal viibib tema mees/vabaabielumees. · Mees käitub vastvõtul naise ja/või lastega ülevoolavalt hoolitsevalt või vastupidi, käitub nendega alavääristavalt, ärritunult või kannatamatult. · Mees osaleb vastuvõtul väga aktiivselt ja ei taha naist hetkeksi üksi jätta.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
annaabi.ee 
