Viga vedru katki. · Vedrude tõmbetugevus on vähenenud. · Siduri ümber on keerdunud rohukõrsi või nööri Siduri laager vajab määrimist umbes kord nädalas. Suurematel saemarkidel toimub määrimine väntvõlli kanali kaudu spetsiaalse määrdepritsi abil kus määret lüüakse pritsiga mitte rohkem kui 2x. Ülemäärimine põhjustab siduri saastumise määrdega mis põhjustab siduri libisemise. Igapäevane hooldus · Puhastada mootorsaag väljastpoolt · Puhastada õhufilter, vigastatud õhufilter vahetada. · Pöörata saeplaat nii, et selle alumine pool jääks ülemiseks. · Puhastada saeplaadi soon ja õlitusavad. · Puhastada starteri ja sidurikatte alune ning ketipidur. · Puhastada silindri jahutusribid. · Teritada saekett ja kontrollida keti pingsust. NÜRI KETIGA SAAGIDA EI TOHI! Iganädalane hooldus · Viilida maha saeketile tekkinud kidad. · Määrida siduri laagrit.
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubataks...
Vana-antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaed Mootorsaag Stihl Mootorsaag Husqvarna Mootorsaag Jonsered Ohutustehnika raietöödel Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-
Kuid meie teadmised kergetest ja tõhusatest mootoritest, ergonoomiast ja looduse eest hoolitsemisest on samuti pannud aluse Jonseredi poolt tänapäeval pakutavale täielikule mudeliseeriale. Pärand ja teerajaja hing, mille eest hoolitseme tänaseni. Partner ajalugu Algselt kivipuure valmistanud AB Bergborrmaskiner, asukohaga Mölndalis, Göteborgis, alustas 1949. aastal täiesti uue toote arendamist. Tulemus mis sai tehase järgi nimeks Be-Bo oli esimene Rootsi mootorsaag. 1950ndatel aastatel sai Be-Bo juhtivaks mootorsaagide kaubamärgiks Rootsis ning aitas suuresti kaasa Skandinaavia metsanduse mehhaniseerimisele.1954. aastal tutvustas tehas Be-Bo järglast, mille nimeks sai Partner C6. Nimi jäi püsima ning edaspidi kutsuti kõiki uusi mudeleid Partneriks. Partner C6-le järgnes Partner R11 ja X21 6 rahvusvaheline edu ning varsti pärast seda sai ka ettevõte uueks nimeks AB Partner
kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus (madalal temperatuuril töötamine), füüsiline pingutus, müratase tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne).
engineer- insener governor- valitseja tube- allmaaraudtee chamber- ruum, saal, kamber interrogate- küsitlema, ära kuulama plot- vandenõu imprission- vangistama fireplace- kamin rumour- kuulujutt throne- troon murder- mõrv, mõrvama movie star- filmitäht stately home- härrastemaja autograph- autogramm come round- läbi astuma steep- imbuma, immutama pretty- üsna mural- seinmaal, fresko portrait- portree still life- vaikelu, natüürmort contemporary- kaasaegne chainsaw- mootorsaag academy- akadeemia pottery- keraamika foreground- esiplaan in the foreground- esiplaanil lottery- loterii charge- hind, kulutus, hinnaks nõudma free of charge- tasuta Out of the blue- ootamatult it's rumoured that- räägitakse et.. in line to the throne- troonile saamise jrk give sb a tour- kellelegi ringkäiku tegema a guaest book- külaliste raamat come round- läbi astuma, külastama steeped in history- ajaloost läbi imbunud only a few peole- ainult vähesed inimesed
Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................ lk 3 2. Ajalugu.......................................................... lk 4 3. Kasutamine.................................................... lk 5 4. Kasutatud kirjandus........................................ lk 7 Sissejuhatus Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemiseks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks. Mootorsae tööorganiks on juhtplaat, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325,
Samuti hea lõikamiseks, pisemad metalli lõikusmised hea teha. Nr 6. Gaasi puhur Võimsus: 10kW Maksimum kütusekulu: 0,75kg/h Õhuvool: 300m3/h Toitepinge: 220v Süütamine: mehaaniline (puudub termostaadi võimalus) Tööruumi soendamiseks hea asi Nr 7. Elektrihaamer 1100w naelte sisse lõõmiseks Nr 8. Otslihvija DWT 6 mm (AEG) Pöörete arv 27000 minutis, kaal 1,65kg. 6mm otsaga(collet), millega saab nii metalli, kui ka puitu lihvida (freesida). Nr 9. mootorsaag Stiga Puidu saagimiseks Nr. 10 Kärcher A2004 vee ja tolmuimeja Objekti puhastamiseks Nr 11. Segumasin Segu segamiseks Nr 12. Nurga saag Sisse ehitatud laserkiir,1500 W,5000 pööret minutis,toodetud saksamaal. Nurkade saagimiseks laudadel nt põrandaliist
VENE KEEL Andma- Rauasaag- Andke- Ristpea- , Anna mulle- Respiraator- Anna talle- , Rooste- Anna tagasi- Roostet- Anna edasi- Roostetama- Anna mulle haamer- Saag- Anna mulle kirka- Saib- Akutrell- Saega- Haamer- Saagima- (, ) Haamriga- Sisse lööma- Elektrisaag- Sirkel- Juurde pumpama- Silmusvõti- Juhe- Suured tangid- Juhtmestik- Taguma- Joonlaud- Tav. kruvikeeraja- Jää- Taon- , Kang- Taskunuga- Kajalood- Tikksaag- Katki saagima- Terashari- Kande valgustid- Traat- Ketaslõikur- Trell- Keerama- ( , ) Trelliga- Ketassaag- Too- Kiiver- () Tooge- Kinni keerama- Tooma- Kirka- Toruvõti-() Kok...
Haam/er-ri-rit=vasar,-a,-at Sepahaamer=kuvalda,-,-t puuhaamer kummihaamer kang,-i,-i лом pootshaak,gi,ki багор kirves,kirve,kirvest топор nael,-a,-a гвоздь rooste,-,-t ржавчина jää,-,-d tavaline kruvikeeraja,-,t отверка ristpea kruvi,-,-винт puukruvi,-,- шуруп mutter,mutri,mutrit чайка polt,di,ti seib,-i,-i шайба mutivõti,võtme,võtit гаичный ключ tellitav=reguleeritav mutivõti разводной ключ kuuskantvõti шестиграник lehtvõti гайчный ключ сектор silmusvõti гайчный ключ зубы otsvõti=padrunvõti торцовой ключ toruvõti газовый ключ tähtvõti звездочка lapitangid,tangide,tange плоскогубцы näpitsad,näpitsate,näpitsaid посотижи lõiketangid кусачки plekikääriid,-kääride,-kääre ножницы по жести ketaslõikur,-i,-it болгарка pussnuga,noa,nuga резак käsisaag,sae,saagi двуручная elektrisaag дружба mootorsaag tikksaag лобзик rauasaag ножовка krustangid тески tungraud домкрат pump насос viil напильник käi нажд станок höövel рубанок keevitusaparaat свароч...
Рабочие инструменты 1. Haamer- Молотк. 2. Sepahaamer-Кувалда. 3. Puuhaamer- Киянка. 4. Kummihaamer- Резиновый молоток. 5. Kang – Лом. 6. Labidas-Лопата. 7. Nael- Гвоздь. 8. Kirves- Топор. 9. Kruvikeeraja- отвертка. 10.Kruvi- Винт. 11.Puukruvi- Шуруп. 12.Mutter- Гайка. 13.Seib- Шайба. 14.Mutrivõti- Гаечный ключ. 15.Silmusvõti- Накидной ключ. 16.Tellitavvõti- Разводной ключ. 17.Padurunvõti- Торцевой ключ. 18.Toruvõti- Газовый ключ. 19.6kantvõti- Шестигранный ключ. 20.Tähik- Звездочка. 21.Lapiktangid- Плоскогубцы. 22.Näpitsad- Пасатижи. 23.Taskunuga- складной. 24.Pussnuga- финка. 25.Lõiketangid- Кусачки. 26.Käärid-Ножницы. 27.Plekikäärid- Ножницы по металлу. 28.Ketaslõikur- Болгарка. 29.Käsisaag- Ручная пила. 30.Elektrisaag- Электропила. 31.Mootorsaag- Бензопила. 32.Rauasaag- Ножовка. 33.Tikksaag- Лобзик. 34.Viil- Напильник. 35.Raspel- Рашпиль. 36.Peitel- Стамеска. ...
kardavad külma,sõrme otsad lähevad külmas valgeks,käelabad on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb 4 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused vibratsiooni korral sagedustel f=25-150Hz ja amplituudiga A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes1/3
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluk...
Õppepraktika kaitsmine Urmet Rotman Ehitus-viimistlus V09 Õppepraktika toimumise aeg ja koht. · Aeg-01.03-25.04.2010 · Ettevõtte nimi:OÜ Bestorkate Ehitus · Objektid asusid: · Tallinn Soone 7 · Pärnu Oja tn97 · Juhendaja Errki Vaht Ettevõtte kirjeldus · Töö organiseerimine objektil: · OÜ Bestorkate ehitus oli töö hästi organiseeritud. · Enne objektil tööle asumist seletas juhendaja ära mida on vaja ära teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul ka tehtud olema.Objektil oli eelmisel päeval kohale veetud ka materjal mida oli vaja et tööd saaks alustada.Pärast kui oli töö lõpetatud tuli alati töökoht korda seada et järgmisel päeval tulles oleks kõik puhas ja hea tööd uuesti alustada. Tööohutuse alane juhendamine · Tööohutuse alane juhendamine oli väga karm.Peamiselt pandi rõhku sellele et sul oleks kõik kaitse varustus olemas ja ka sellele kuidas tellingute peale käituda,et seal oleks t...
Praktika toimus: Apr-Juuli, Sept-dets Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega Tööriistad ja vahendid Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Tehtud tööd Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement seguga) Aeroci plokkide saagimine Tellingute paigaldamine Puitkarkassi ehitus Kipsplaadi paigaldus ja pahteldamine (knaufi pahtliga) Voodrilauast lae ehitus
Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust
Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra eest. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Karjumine lähedal 90 dB Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on lo...
Teiselt poolt ei tohi ruumid olla ka väga vaiksed alla 30 dBA, sest siis võivad ootamatud helid mõjuda häirivamalt. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine - 20 dB · Sosin - 20-30 dB · Tavaline kõne - 60-65 dB · Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB · Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB · Mootorsaag 100-120 dB · Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Mõnikord näib, et meie reageerimine mürale sõltub sugupõlvedevahelisest erinevusest. Teatakse juhtumeid, mil linnainimesed on pagenud maalt linnulaulust hullununa. Täielik, absoluutne vaikus on aga veelgi hukatuslikum. Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini.
AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing,. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega AS Anome peakontor ja kauplus asub Rakvere kesklinnas, aadressil Koidula tn.11 . Tööriistad ja vahendid; Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Rakmed katusel olles Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Täidetud ülesanded Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement seguga) Aeroci plokkide saagimine Tellingute paigaldamine Puitkarkassi ehitus ja soojustamine Kipsplaadi paigaldus ja pahteldamine (knaufi pahtliga) Voodrilauast lae ehitus
kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes. API CG-4 mootoriõli on kastusel aastast 1995 ja asendab CF-4 mootoriõli. API SE/CC on mootoriõli, mis sobib kasutamiseks nii otto-kui diiselmootorites. API TA keskmiselt koormatud 2-taktilistele ottomootorites. API TB väikese võimsusega 2-taktilistele ottomootorites (mopeed, mootorsaag, skuuter) API TC asendab eelmisi ja sobib siis kui need mootorid töötavad rasketes tingimustes API TD 2- taktilistele paadimootoritele Aastast 1993 kasutatakse Ameerikas tähistust API ILSAC. Euroopas seda tähistust kasutatakse vähe. CCMC ja ACEA on Euroopas kasutatav tähistus. CCMC klassifikatsioon See võeti kasutusele 1983 aastal ja see on järgmise tähistusega. G ottomootoriõli D diiselmootoriõli PD kiirekäigulise diiselmootori õli
vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Kohtvibratsioon avaldab inimesele mõju üldjuhul käte kaudu, seda tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Tavaliselt avaldab kohtvibratsioon mõju ka kogu organismile, ent selle toimemehhanism on erinev üldvibratsiooni omast. (Näiteks töötamisel pneumo- või elektrikäsitööriistadega nagu puur, mootorsaag, trellpuur jne). Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Inimene tunnetab vibratsiooni vaid vahetul kokkupuutel võnkuva kehaga. Vibratsiooni toimet iseloomustatakse sageduse, amplituudi, kiiruse, kiirenduse ja kiiruse nivooga. Vibratsiooni kiirus v [1 mm/s] (vibrokiirus) avaldub valemiga:
kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate ( traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilise veoauto jne) töötamisel kabiini põrandale, istemele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt: puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratisooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus, füüsiline pingutus, mürataseme tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne).
· 91 dB - 2 tundi · 94 dB - 1 tund · 97 dB - 30 minutit · 100 dB - 15 minutit · 103 dB - 7 minutit · 106 dB- 3 minutit · 109 dB - 1,5 minutit Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: · Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB · Kella tiksumine 20 dB · Sosin 20-30 dB · Tavaline kõne 60-65 dB · Keskmise tihedusega liiklus 70 dB · Suurlinnaliiklus tipptunnil 90 dB · Mootorsaag 100-120 dB · Äike 120 dB · Rockkontsert 120-130 dB · Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB · Karjumine lähedal 90 dB Müra allikad ja mõju inimesele Audioloogia on teadus, mis uurib müra mõju inimese kuulmisele. Kuuldava heli sagedus on 20-20 000 Hz, kõnel 500-2000 Hz, muusikal 400-800 Hz. Kuulmise nõrgenemine algab 20-aastaselt ja jätkub kogu elu jooksul. Nõrgenemine algab 10-
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK32 Aire Ilves MÜRA Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: E. Tosso Tallinn 2008 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tuua välja üks tööohutuse ja tervishoiuga seonduvaid aspekte. Nimelt on minu eesmärgiks uurida mõistet müra ja selle mõju keskkonnale. Püüan täpsemalt selgitada mis on müra, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Samuti kuuluvad minu uurimise alla ka müra erinevad tasemed ning liigse müra vaigistamise võimalused. Referaadis on kolm peatükki ning üks alapeatükk, mis mahutuvad kuuele leheküljele. 3 1 MIS ON MÜRA? Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreet...
kehtestatud põhivara hinnapiiri e. On suhteliselt kergesti realiseeritavad 6. Jaotage loetletud varad kuuluvuse alusel põhi- ja käibevarade hulka: a. Põhivarad: i. Vaarikaistandik ii. Sõiduauto iii. Tootmisseadmed iv. Piimakarja lehmad v. Ammlehmad vi. Personaalarvuti vii. Mootorsaag b. Käibevarad: i. Laos olev valmistoodang ii. Seemned iii. Väetised iv. Puhastusvahendid v. Desifikandid vi. Põrsad vii. Pullvasikad viii. Oksakäärid 7. Tootmismahu muutusele reageerimise alusel jagunevad kulud: a. Muutuvkulud: i. Ravimikulud ii. Kütusekulud iii
Töökeskkond Palkmajaehitaja töötab nii sise- kui ka välitingimustes. Osa tööst tehakse kõrgustes ja ka tõsteseadmete töötsoonis. Töökeskkond võib olla mürarohke, seal esineb puidutolmu ja keemilisi ained, mis võivad põhjustada allergiat. Töö nõuab füüsilist pingutust, töötempo on vahelduv. Palkmajaehitaja põhilised töövahendid on liimeister, koorimisraud, kirves, palgipööramislabidas, mootorsaag, elektritrell, riisk, vararaud, mitmesugused vesiloodid, elektrikäsifreesid ja saed, nivelliir, tõsteseadmed, peitlid ja muud käsitööriistad. Turvatöötaja Turvatöötaja kaitseb objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest. Turvatöötaja peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega. Tööiseloom Turvatöötajad kaitsevad objekte, vara ja isikuid kallaletungide, varguste ning vandalismi eest,
Tammsaare: ,,Tõde ja õigus", ,,Kõrboja peremees", ,,Juudit" Luts: ,,Talv", ,,Kevade", ,,Sügis" Vallik: ,,Ärge pange tähele", ,,Videvikust lepatriinu lend", ,,Mina ja Käthe Kollwitz" Reimus: ,,Kus tramm ei käi", ,,Eilset pole olemas", ,,Haldjatants" Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kui kõrvuti on kaks nimisõna ja esimene nimisõna on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta järgneva sõnaga kokku. NT: metsloom, mootorsaag, sõrmkübar, puitpõrand. 2. Kui esimene nimisõna on omastavas käändes, siis kirjutatakse ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: käekell, sealaut, lillevaas, lauajalg, plaadifirma, koolikell. 3. Kui esimene nimisõna on lühenenud või s-lõpuline, siis kirjutatakse ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: õpilasfirma, inimsugu, kuningriik, ujumissport, kirjutuslaud. 4. Kui kõrvuti on kaks nimisõna ja kui esimene nimisõna kohta saame küsida kelle/mille
Korraldustoimkond oli püüdnud maamehe huvidest-vajadustest lähtuda. Kõige vähem oli tarbekaupu. Toomas Maarandi ja Tiit Kase arvates läks laat hästi. Korraldajad tunnistasid, et oli ka apse ning nüüd on teada mida järgmine kord teisiti teha. (Pühatamm 1989) 1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega. Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti saaginud, hakkas laadaliste kannatus katkema ja latilõikajate näitlejanärv üles ütlema, sest laadaliste nõudvate ja parastavate häälte sekka kostus latilõikajategi maavillaseid ,,kuradeid". Viimaks kui visalt vastu pannud latt Rein Tominga jalahoobist pooleks murdu, hingasid kergendatult nii laadalised kui ka latilõikajad. Laat võis alata! (Kann 1992) Laat tegelikult juba sujuski
Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust (vaba ettevõtlust) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on: Loodusvarad osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad, mets, õhk ja vesi.
16. Kuidas valida mürakaitsevahendeid? Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad. Kui töötajale üht tüüpi kaitsevahendid ei sobi, tuleb talle võimaldada teistsugune. Tuleb välja selgitada, kas töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidege, võibolla need hoopis takistavad või halvendavad töötamist. Sellisel juhul peaks töötaja kasutama kõrvatroppe. 17. Kohtvibratsiooni kahjulik toime inimorganismile Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Kohtvibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aegajalt valgeks. Kui asetada käed külma vette ning sõrmed lähevad valgeks, saab rääkida ,,valge sõrme" sündroomist (eriti tõsised juhtumid on sinised ja mustad sõrmed).
Riski rühma kuuluvad töötajad kes suitsetavad, kellel on kõrge vererõhk, kes töötavad orgaaniliste lahustitega kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil Müra rõhk Tuule sahin puulehtedes - 10 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Kella tiksumine - 20 dB Mootorsaag 100-120 dB Sosin - 20-30 dB Äike 120 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Rockkontsert 120-130 dB Keskmise tihedusega liiklus – 70 Lennuk mõnekümne meetri dB kõrgusel 140 dB Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamin...
Vaimse töö puhul on müratase üle 45 db(A) juba kahjulik ! Riski rühma kuuluvad töötajad kes suitsetavad, kellel on kõrge vererõhk, kes töötavad orgaaniliste lahustitega kes tarvitavad valuvaigisteid, eriti aspiriini baasil. Müra rõhk Tuule sahin puulehtedes - 10 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB Lennuk mõnekümne meetri kõrgusel 140 dB Lubatud müra tase Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitab 85 dB - 8 tundi 88 dB - 4 tundi 91 dB - 2 tundi 94 dB - 1 tund 97 dB - 30 minutit 100 dB - 15 minutit 103 dB - 7 minutit 106 dB- 3 minutit 109 dB - 1,5 minutit Müra piirnormid elu- ja ühiskondlikes hoonetes haiglad 30 - 35
Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib kohtvibratsiooni töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Vibratsiooni vähendamine: · Vibratsiooni tekitava protsessi asendamine mõne teise tehnoloogilise protsessiga, näiteks neetimise asendamine keevitamisega. · Käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...
kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes. API CG-4 mootoriõli on kastusel aastast 1995 ja asendab CF-4 mootoriõli. API SE/CC on mootoriõli, mis sobib kasutamiseks nii otto-kui diiselmootorites. API TA keskmiselt koormatud 2-taktilistele ottomootorites. API TB väikese võimsusega 2-taktilistele ottomootorites (mopeed, mootorsaag, skuuter) API TC asendab eelmisi ja sobib siis kui need mootorid töötavad rasketes tingimustes API TD 2- taktilistele paadimootoritele Aastast 1993 kasutatakse Ameerikas tähistust API ILSAC. Euroopas seda tähistust kasutatakse vähe. CCMC ja ACEA on Euroopas kasutatav tähistus. CCMC klassifikatsioon See võeti kasutusele 1983 aastal ja see on järgmise tähistusega. G ottomootoriõli D diiselmootoriõli PD kiirekäigulise diiselmootori õli
kiirekäigulistes neljataktilistes diiselmootorites. API CF-2 on kahetaktiliste diiselmootorite õli, mis töötavad rasketes tingimustes. API CG-4 mootoriõli on kastusel aastast 1995 ja asendab CF-4 mootoriõli. API SE/CC on mootoriõli, mis sobib kasutamiseks nii otto-kui diiselmootorites. API TA keskmiselt koormatud 2-taktilistele ottomootorites. API TB väikese võimsusega 2-taktilistele ottomootorites (mopeed, mootorsaag, skuuter) API TC asendab eelmisi ja sobib siis kui need mootorid töötavad rasketes tingimustes API TD 2- taktilistele paadimootoritele Aastast 1993 kasutatakse Ameerikas tähistust API ILSAC. Euroopas seda tähistust kasutatakse vähe. CCMC ja ACEA on Euroopas kasutatav tähistus. CCMC klassifikatsioon See võeti kasutusele 1983 aastal ja see on järgmise tähistusega. G ottomootoriõli D diiselmootoriõli PD kiirekäigulise diiselmootori õli
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
