saabumist. Too oli lubanud talle koolitükke seletama tulla. Kui Pets kohale jõudis, alustati keemia õppimisega. Seekord oli teemaks keemiline side. Alustati kordamisega. Aiku teadis, et paljud ained koosnevad molekulidest ning et molekul on aine väikseim osake, milleni seda peenestada on võimalik. Samuti teadis ta seda, et molekulid koosnevad aatomitest. Seepeale küsis Aiku Petsilt: "Mis hoiab aatomeid molekulides koos?" 1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos? Aatomite molekule hoiab koos keemiline side. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali esimeseks aatomiks Cl ja teiseks Na. Kliki nupul "Start". Jälgi animatsiooni. Seejärel otsusta, kas keemiline side tekkis või mitte ning vali tekkinud keemilise sideme tüüp. Seejärel kinnita oma otsus klikkides nupul "Kinnita". Kontrolli oma vastuse õigsust ning vasta järgmistele küsimustele: 2. Mis tüüpi side tekkis Cl ja Na vahele? Tekkis iooniline side. 3
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm.
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste
Mõisted · Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes.
jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks. Isomeerid jagunevad kahte suurde gruppi, mis omakorda jagunevad alamrühmadeks. Kiraalsus ehk käelisus on see, kui isomeeride peegelpilt ja lähtekujund ei ühti. Näiteks võib tuua vasaku ja parema käe kindad, mis pole ühtivad. Sellele näitele toetudes saame väita, et
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. küllastunud ühend (e. alkaan) - C aatomite vahel on ainult ühekordsed sidemed, kõik vabad sidemed on küllastunud H-ga küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari.Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.Kolmikside
C+O2 > CO2 Energia vabanemist näeme me igapäevaselt nt põlemisel .' Energia vabaneb alati seoseenergia arvelt. Et ära lõhkuda aineoskaestst muuyta esialgseks tuleb selle ära lõhkumiseks kasutrada samu palju energia kui me kasutamise selle aine tegemiseks. Mida tugevam on ainete seos seda tugevam on selle aine jõud . Mida tugevam on soeseenergi seda tugevam on seos . Aatomituuma moodustavate nuklonite prootonite ja neutronite vahelised jõud on palju tugevamad molekulides ja aatomites valitsevatest elektsilistest jõududest. Tuumareaktsioonidest on võimalik suuremal hulgal energiat saada kahes piirkonnas-kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel. Nagu juba eespool üeldud siis ,tuumade soesenergiat on umbes miljon korda suuremad kui aatomites ja molekulides. TUUMADE SOESENERGIA ÜHE NUKLEONI KOHTA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega
raadiolainetele juba praktiliselt läbipaistev, mistõttu toimub ka kosmiline raadioside just detsimeeter-, sentimeeter- ja millimeeterlainetel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf 24.11.2008 Kahjuks võivad need lained märgatavalt nõrgeneda neeldumise tõttu atmosfääris, täpsemini vihma ja udu veepiiskades, samuti hapniku ja teiste gaaside molekulides. Lainepikkusel alla 1,5 cm algab resonantsinähtusega kirjeldatav neeldumine hapniku ja vee molekulides, millel on väga järsk sõltuvus sagedusest. Valides nn atmosfääriakna sagedusi, võib minimeerida raadiolainete neeldumist atmosfääris. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 Superkõrgsagedust kasutatakse ostsillaatorites ehk tavalistes generaatorites ja VHF raadiovastuvõtjates. [WWW]http://www.connectus
ühendeid? 1) Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ahelad, mis sisaldavad peale süsiniku aatomite veel näiteks lämmastiku aatomeid või hapniku aatomeid. 3) Muutes sama koostise ja suurusega molekulides aatomite järjestust, saame jällegi uued ühendid. 4.Mis on süsivesinikud? Mis on alkaanid? Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused.
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLASTUNUD
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat
1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine. DNA ülesandeks organismis on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle
(ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on (st, neutroneid on A-Z). 6. Elektro negatiivsus Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Alljärgnev tabel toob ära mõnede elementide elektronegatiivsused. 7. Ühendite polaarsus Lähtuvalt sellest kas molekul sisaldab polaarseid või mittepolaarseid kovalentseid sidemeid jagatakse molekulidpolaarseteks ja mittepolaarseteks. Kõik molekulid, milles esineb mittepolaarne kovalentne side on mittepolaarsed
hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest; tekib monomeeri(de) molekulide liitumisel. Isomeerid ühesuguse molekulaarvalemi ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. Funktsionaalrühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemetega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Halogeenid VII A rühma elemendid. Halogenoalkaan Alkoholid ainete klass, mille molekulis on hüdroksüülrühm (-OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Amiin ammoniaagi derivaat, milles üks, kaks või või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
geene viirusvektori abil, plasmiidse geenivektoriga, geene viirusvektori abil, Agrobakteriga, DNApüssiga plasmiidse geenivektoriga, või mikropipetiga. Agrobakteriga, DNApüssiga või Restriktaastehnika: 1. Sama mikropipetiga. restriktaas tunneb ära sama Restriktaastehnika: 1. Sama järjestuse DNA eri molekulides. 2. Restriktaas restriktaas tunneb ära sama ,,lõikab" DNA ahelad pooleks järjestuse DNA eri molekulides. nii, et tekivad ,,kleepuvate" 2. Restriktaas ,,lõikab" DNA otstega DNA lõigud. 3. Eri ahelad pooleks nii, et tekivad päritolu DNA lõigud viiakse ,,kleepuvate" otstega DNA lahuses kokku; lõigud ühinevad komplementaarsuse lõigud. 3
protsessides (isokoorilises jne) soojust vahetama ja tööd tegema. Selleks, et neid protsesse mõista, peame defineerima ideaalse gaasi siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia (U) on ideaalse gaasi massipunktide kineetiliste energiate summa: U=Ekin,i=NEkin=N3/2kT Siseenergia U on olekufunktsioon (p, V, T, U olekufunktsioonid) Reaalse gaasi puhul on siseenergia · molekulide liikumise summaarne kineetiline energia, · aatomite liikumise (molekulides) summaarne kineetiline energia · molekulide potentsiaalne energia, · aatomite summaarne potentsiaalne energia molekulides NB! Termodünaamiliste süsteemide siseenergia on aatomite, molekulide mehaaniliste energiate summa Termodünaamika esimene seadus energia jäävuse seadus termodünaamiliste süsteemide jaoks - väidab, et kõikides protsessides, milles süsteem osaleb: U=Q-W Siin on väga tähtis tähele panna, et siseenergia on olekufunktsioon, soojusvahetus ja
seotud mittepol kov lahustumatu,halvad sidemega, mis on tugev elektrijuhid, head soojusjuhid,väga kõrge sulamis/keemis temp. Mittepol kov side Molekulvõre N2 Molekulides aatomite Madal sulamis/keemis vahel on tugev temp; -+;molekulvõrgu kov.side; kristallvõre aine võib olla tahke, sõlmpunktides asuvad vedel, gaasiline; molekulid mida elektrit/soojust ei juhi;
Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Kaksikside keemiline side, kus on ühinenud 2 elektronpaari. Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Üksikside - ühendis süsiniku aatomi ja teise süsiniku aatomi või muu elemendi vahel. Alkaan - (vahel ka parafiin) süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Süsinikahel - üksteisega vahetult seotud süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Tsükkel - kinnine süsinikuaatomitest tekkinud ahel. Süsivesinike omadused: *vett tõrjuvad;*lahustuvad orgaanilistes lahustites;*bensiin, tärpentiin;*agregaatolek toatemp.'l * C1kuniC4- gaasid, C5kuniC15- vedelikud, alates C16+ - tahked (parafiin);* põlemine . 2C2H6 + 7O2 -> 4CO2 + 6H2O
negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel Veebilanssi paigastnihkumine viib häireteni organismi elutegevuses. Füdrofiilsus ainete omadus vees lahustuda Hüdrofoobsus ainete omadus vees mitte lahustuda nt õlid, rasvad Hüdrolüüs suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel
Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ... (mittetsüklilised) ühendid, mille molekulides esineb süsiniku aatomitest lahtine ahel, mis võib olla ka hargnenud: CCCCCCC CCC C C 2. ISOTSÜKLILISED ..
Ühendi omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis ning molekuli koostisest. Ühesuguse koostisega, kuid erineva struktuuriga ühendite omadused on erinevad. 3. Molekuli koostisse kuuluvad aatomid mõjutavad teiste aatomite kaudu üksteist. Orgaaniliste ühendite klassifikatsioon Sõltuvalt süsiniku aatomitest moodustunud ahela kujust jaotatakse orgaanilised ühendid kolme suurde rühma. 1. ATSÜKLILISED ... (mittetsüklilised) ühendid, mille molekulides esineb süsiniku aatomitest lahtine ahel, mis võib olla ka hargnenud: CCCCCCC CCC C C
DNA- enamikes elusorganismides on pärilikkuse info säilitav aine RNA- ribonukleiinhape on organismi rakkudes esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine Geen- täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesik Komplementaarsusprintsiip- põhimõte mille kohaselt toimub kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel Tervislik toitumine Inimestele on igapäevaselt vaja : · Vett · Valke · Süsivesikuid · Rasvu · Kiudaineid · Vitamiine · Mineraalaineid Veetähtsus tervislikus toitumises Vesi moodustab meie organismist keskmiselt kaks kolmandikku. Vee hulk meie kehas väheneb vanemaks saades. Noorte kehas on vett 65 % ja eakatel on alla 60 % vett organismis. Organismis on vesi väga hea ainete lahusti.
NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada. Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel.
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe
1. SÜSINIKU KEEMIA tööleht Orgaanilised ained koosnevad ...................................... ja .................................. Sageli esinevad nende molekulides ka .................................., ................................ ja .......................................... Mõiste orgaaniline keemia võttis kasutusele 1808. a. rootsi teadlane, kelle nime saate ristsõna lahendusena. Kirjutage elementide tähised: 1)baarium, 2)raud, 3)broom, 4)tsink, 5)heelium, 6)liitium, 7)räni, 8)kuld, 9)väävel. 2) 3) 5) 7) 8)
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Hüdrofoobsed ained on vett-tõrjuvad, mistõttu need ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekuliga vastastikmõju. Ei moodusta vesniksidemeid. Radikaal paardumata elektroniga osakesed (neutraalsed aatomirühmad või aatomid)
matabolismis. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulidesse? ADP (adenosiindifosfaat) liitub juurde üks fosfaatrühm ja sellega koos salvestub 30kJ energiat ja tekib ATP. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? Kui ATP lagundeb ADP'ks või AMP'ks (adenosiinmonofosfaat) siis vabaneb ka selle käigus energiat, mida saab ära kasutada sünteesiprotsessides. 8. Nimetahe protsesse, millega kaasneb ATP moodustumine. Tärklise lagundamine glükoosi molekulides ja glükoosi oksüdatsioonil. Kokkuvõte Kõik organismid vajavad energiat ja energiat saab ühendite lagundamisel. Selleks aga et seda hiljem kasutada eluks vajalike sünteesiprotsessides, salvestatakse energia ATP molekulidesse. Kõige rohkem energiat saab lipiidide lagundamisel ja valgud ja süsivesikud annavad võrdselt energiat. Siiski lagundatakse esmalt süsivesikud, kuna need on lihtsa ehitusega ja seega on nad kiiremad energia andjad.
struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites (rõngaskromosoomis). Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest. Kaheahelaline biheeliks on paljude keemiliste ja füüsikaliste tegurite suhtes
- sugurakkudes on 22 autosoomi + 1 kromosoom - sugukromosoomid sugupooltel erinevad. Sugurakkudes 1 keharakkudes 2. - Inimsel kromosoome. Sugurakkudes 23 keharakkudes 26. - meestel xy heterogameetne (22+x) (22+y) - Naistel xx homogameetne (22+x) (22+x) 16. DNA ehtius, tähtsus. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustanud kolme molekeli: lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Tähtsus: kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. 17. Komplimentaarsus printsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. (DNA: A=, C=_G ; RNA: A=U, C=_G) 18. Polümeer- keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvates struktuuriühikutest.(looduslikud polümeerid nt, merevaik, tselluloos) 19. Monomeer- keemiline aine, mis suhtelislt kergesti moodustab polümeersed molekule. 21. Seente plajunemine
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber
TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub Tselluloos - koosneb samuti glkoosi molekulides (b-glkoosijkidest) kikide taimeraku kestade peamised koostisosa Puidurakkudes on eriti paksud kestad tselluloos on polmeer TSELLULOOS : Leidumine : taimerakukestades , struktuuripolmeer Omadused : tugev, keemiliselt vastupidav , ei lahustu vees , mrgub, veesbralik, pleb hsti SSIVESIKUTE LESANDED: - energeetiline - kige kiiremini kasutatav energia allikas. - strukuurne - taime- ja seeneraku kestas , selgrootute vlistoese koostises. - varuaine (taimedes trklis , loomades glkogeen)
Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee massi vahel. Hüdrofiilsus – ainete omadus vees mitte lahustuda- Hüdrolüüs – Surtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. Süsivesikud ehk sahhariidid – süsinukust, hapnikust ja vesinikust koosnevad oraanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkurud ehk monosahhariidid – lihtsaima ehitusega süsivesikud, mis sisaldavad tavaliselt 2-7 süsinikaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid – süsivesikud, mis koosnead kahest või rohkemast lihtsuhkrust.
tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonid asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsele rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinik- ahelaga molekulides ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg laeng või osalaeng elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng nukleofiilne asendus- reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne
glükoosi molekulide keemiliseks energiaks. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2. Fotosünteesi võib jagada valgus- ja pimedusstaadiumiks (vasakpoolne joonis). Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti sisemembraanides, kus klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega moodustavad fotosüsteem I ja fotosüsteem II (parempoolne joonis). Valgusenergia toimel ergastuvad esmalt elektronid fotosüsteem II klorofülli molekulides. Osa nende energiast kasutatakse vee molekulide lagundamiseks ehk fotooksüdatsiooniks. Selle tulemusena moodustub molekulaarne hapnik (O2) ning eralduvad elektronid ja H+-ioonid. Eraldunud elektronid liiguvad edasi fotosüsteem I, H+-ioonid jäävad aga esialgu membraani siseküljele. Ka fotosüsteem I klorofülli molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. Elektronid liiguvad edasi NADP
ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Metaani eluiga on aga lühike 1015 aastat.
alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul. Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel. Bensiin on seega primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. See koosneb alkaanidest, mille molekulides on 5 12 süsiniku aatomit, keemispiiriga 40 150 kraadi. Oktaaniarv väljendab bensiini detonatsioonikindlust, mõõdetakse 0 100. Oktaaniarvu suurendatakse antidetonaatori, näiteks tetraetüülplii lisamisega. Autodes kasutatava bensiini oktaaniarv on suurem kui 90. Petrooleum on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. Petrooleum koosneb alkaanidest, mille molekulides on 9 15 süsiniku aatomit, keemispiiriga 150 250 kraadi.
küllastumata ühendite omadega. Neid aineid nim aromaatseteks, kuid enamikul neist pole meeldivat lõhna või on lõhnatud. Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6). · Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime.
Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad.
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Alkaane nimetatakse vahel ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan on metaan ning metaan on looduslike gaaside peamine koostisosa. Looduslikud gaasid on näiteks maagaas, kaevandusgaas ja soogaas. Lisaks metaanile sisaldavad need gaasid ka etaani, propaani, butaani ning teisi alkaane. Füüsikalised omadused: Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema
süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus • Optiline kiirgus (f = 1012…1017 Hz, = 10-4 m…10-8 m) on peaosatäitjaks valgusnähtustes. • Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10…380 nm, seejuures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380…760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm …1 mm). • Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. • Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgeni- ja gammakiirgus • Röntgenikiirgus (f = 1016…1019 Hz, = 10-8 m…10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. • Gammakiirgus (f = 1019…1023 Hz, = 10-10 m…10-14 m), mida tekitavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Tänan tähelepanu eest
· Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on tahked ning kõrge salamis-ja keemistemp. · Metallivõre-moodustavate osakeste(metalliioonide) vahel on metalliline side,mille vahel liiguvad vabad elektronid,mistõttu metallid on head elektri ja soosjusjuhid ning plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides · Valents-näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentse sidemete arvu · Struktuurvalem-näitab aine ehitust · Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahel · Polaarne kovalentne-tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel · Osalaeng-isel elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel · Iooniline side-on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine
mõjutusel. Mailma teadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 korda suurem. Keemilised omadused Alkaanid (parafiinid) Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel
vitamiin, kuid ta ei ole värviline.Karoteen annab porgandile iseloomuliku värvuse.Looduslik kautsuk sisaldab samuti 1.alkeen-küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.Alküünid-küllastumata lahutatud,siis sel põhjusel on kautsuk ka värvusetu.5.Alkeenide süsisvesinik,mille molekulides on süsinik aatomite vahel füüsikalised omadused. Alkeenide füüsikalised omadused nende kolmikside.-side-P-orbitaali katuumisel tekkinud ühise homoloogilises reas muutuvad samamoodi nagu ka
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni.
Alkaanid on hüdrofoobsed ja vees ei lahustu Alkaanid lahustuvad mittepolaarsetes lahustites nt. Bensiin Isomeeria on nähtus, mis seisneb selles, et leidub aineid millel on sama molekuli koostis ja sama molekulmass, kuid mis on oma omadustelt erinevad. Vastavaid aineid kutsutakse isomeerideks Isomeerid on ained, millel on sama summaarne valem, kuid erinev molekuli ehitus. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Küllastunud ühendid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik–süsinik- kaksikside või süsinik–süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid.
transporti rakkuvälja fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd, raud-hapniku sidumine organismiga,annab verele punase värvuse polaarsus-nõrk posneg laeng molekulis,pindpinevus-vedeliku pinna omdus avaldada vastupanu välisele survele hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel vee ül:rakkude sisekeskkondtäidab rakuvaheruumi,hea lahusti,osaleb keemilistes reaktsioonides,reguleerib soojust,transpordib aineid,tagab raku siserõhu,vajalik organismide paljunemiseks,fotosünteesi lähteaine
annaabi.ee 
