Hübridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad hüüfe moodustavatel seentel Bellis Kullman Seentel on Maa toitumisahelates väga tähtis osa. On nii majanduslikult kasulikke liike, nagu mükoriisaseened, kui ka patogeenseid seeni, mis laastavad taimepopulatsioone. Seente evolutsiooni uurimine on olnud kuni molekulaarse fülogeneetika esilekerkimiseni ääretult raske. Viimase aastakümne jooksul on neid uusi meetodeid rakendades tehtud jahmatavaid avastusi, mille hulka kuulub ka seente liikidevahelise hübridisatsiooni võime (Schardl & Craven, 2003). Seeneriigis valitsevad haploidid, vahel küll dikarüootsel viisil. Kui inimesel saavad ema munarakk ja isa seemnerakk kokku, siis seeneeosed, munaraku ja seemneraku ekvivalendid, idanevad eraldi hüüfideks
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «» 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005
MOLEKULAARNE GASTRONOOMIA Tallinna Laagna Gümnaasium Alina Martov 8B Juhendaja: Olga Kozmenko Tallinn 2016 Sisukord Eesmärgid Ajalugu Kes mõtlesid välja molekulaarse gastronoomia? Millest koosneb molekulaarne gastronoomia? Praktiline osa Kasutatud allikad http://ou34.omsk.obr55.ru/files/2015/10/%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%BE-%D0%B8- %D0%B1%D1%83%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%90.png Eesmärgid Uurida uut toidu valmistamise trendi, selle arenemist ja meetodeid. Saada tuttavaks uute retseptidega ja ise nende abil toitu valmistada. Uurida toidulisandite omadusi. Analüüsida tööd ja teha järeldused .
Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor: H2O2 oksüdoreduktaas.
Glükogeen- loomne varupolüsahhariid a) ehitus hargnenud struktuuriga , alfa(1,6)-glükosiidsidemega, hargnemised iga 8-12 jäägi järel b) glükogeni degradatsiooni katalüüsivad amülaasid ( alfa, beeta-glükoamülaas).C- allika järgi autotroofid- süsinik saadakse Co2 fikseerimise teel, heterotroofid- CO2saadakse orgaanilisest ühendist. Energiaallika poolest: fototroofid:energia saadakse valgusest, kemotroofid: energia saadakse orgaanilisest ühendist. Aeroobid vaba molekulaarse hapnikuga keskkonnas elavad organismid.Anaeroobid-vaba molekulaarse hapnikuta keskkonnas elavad organismid. Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobidAnaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid'Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid
2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondris, püruvaadi edasine lagundamine: toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse vesinikukandjatega NAD Kokku tekib 12NADH2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimub mitokondris. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH2 molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga ja moodustub H2O. Vabaneva energia arvel saab sünteesida 36 ATP molekuli. 12NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Rakuhingamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 -> 6O2 + 6H2O
LV poolt, kui aga kasulik siis fikseerub. Osad muutused on juhuslikud ja mille fikseerumine sõltub geenitriivist. Molekulaarsed muutused on fenotüübi tasemel sageli märkamatud, morfoloogiline muutus kajastub fenotüübis. Morfoloogilise tunnuse järgi evolutsiooni uurida võib olla eksitav konvergentsi tõttu ehk samades elutingimuses elavad evolutsiooniliselt erineva päritoluga organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud
Päikesesüsteemi teke · 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest Muutke teksti laade · tegemist oli tavalise tähetekkega Teine tase · toimus gravitatsiooniline Kolmas tase kollaps Neljas tase · gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike
+1,5O2NO3- Nitrifikatsiooni iseloomustab metabioosi nähtus, mil ühed mikroobid arenevad pärast teisi, kasutades esimeste elutegevusprodukte. Nitrifikatsiooni toimumise eeldused: *Keskkonnas peab olema ammoniaaki. Seega nitrifikatsioon toimub intensiivselt reovees, kompostis, sõnnikus jne. *Keskkonnas peab olema piisavalt O2 ja pH ei tohi olla alla 5. Denitrifikatsioon - protsess, mille käigus lämmastiku oksüdeerunud vormid taandatakse kuni molekulaarse õhulämmastikuni. Selle tulemusel kaotavad taimed elutegevuseks vajalikke lämmastikühendeid. *Denitrifikatsioon võib olla otsene või kaudne. Kaudselt toimub denitrifikatsioon keemilise protsessina, mis leiab aset happelistes muldades (pH alla 5,5). Otsene denitrifikatsioon toimub mikroobide kaasabil, kus mikroobid kasutavad molekulaarse hapniku asemel nitraatide (NO3) hapnikku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini. Peamised denitrifikaatorid on Pseudomonas spp
Hüdroksühapped on orgaanilised ühendid, kus funktsionaalsetest rühmadest esinevad nii karboksüülrühm ja hüdroksüülrühm. üldvalem on: HO – R – COOH. 2. optiline isomeeria : millised on süsivesikud, süsivesinikud, suhkrud. Isomeriia - Kui kaks või enam ühendit omab sama kvantitatiivset koostist, erinedes üksteisest keemilistelt või füüsikalistelt omadustelt Stereoisomeeria e. optiline isomeeria - Stereoisomeerid e. ruumilised isomeerid on sama molekulaarse valemiga ja samasuguse aatomite järjestusega orgaanilised ühendid, millel on aatomite erinev paigutus ruumis Isomeeria- mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused, vastavaid aineid nimetatakse isomeerideks. Radikaalid- paardumata elektronidega osakesed, püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates. Optiline aktiivsus. Isomeerid on ühesuguse molekulaarvalemiga kuid erinevate füüsikaliste ja keemiliste
· Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi. · Soola hüdrolüüs 2. Oska eristada : · Elektrolüüte ja mitteelektrolüüte · Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid molekulaarse, ioonilise ja taandatud ioonilise kujul, neid ära tunda, täiendada. 6. Oska määrata anorgaaniliste ainete vesilahuste keskkonda. 7. Teada pH väärtuseid erinavates keskkondades. 8. Teada lakmuse, fenoolftaleiini ja metüüloranzi värvuseid neutraalses, happelises ja aluselises keskkonnas. 9. Harjutused 1 15 lk 58 60.
aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24•1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaarmass, siis X=…. Seosta aatomite arv ja mass! Aatomitearv: Avogadro arvuga= aine mass: molaarmassiga Mitu aatomit on 1 kg rauas? Võid jälle kasutada mooli iseloomustavaid suurusi (siis ei pea arvutusvalemit pähe õppima) Kui 1000 g rauale vastab ↔X aatomit ja 56 grammile (aatommass) vastab ↔ 6,02•1023 aatomit,
aatommasside abil näiteks M(H2O)= 2+16=18g/mol Moolide arv=aine mass/molaarmassiga Mitu mooli on 500g H2O? Moolide arv= gaasi ruumala/molaarruumalaga Mitu mooli on 200 liitrit süsihappegaasi? Moolide arv= molekulide arv/ Avogadro arvuga Mitu mooli on 24·1023 molekuli vett? Seosta mass ja gaasi ruumala! aine mass/molaarmassiga= gaasi ruumala/molaarruumalaga Arvuta 5 liitri molekulaarse hapniku mass! Tuleta seos: Kui 5 liitrile vastab X grammi ja 22,4 liitrile vastab hapniku molaarmass, siis X=.... Seosta aatomite arv ja mass! Aatomitearv: Avogadro arvuga= aine mass: molaarmassiga Mitu aatomit on 1 kg rauas? Võid jälle kasutada mooli iseloomustavaid suurusi (siis ei pea arvutusvalemit pähe õppima) Kui 1000 g rauale vastab X aatomit ja 56 grammile (aatommass) vastab 6,02·1023 aatomit, siis X=.......
k rõhutõuse aste kompressoris nk polütroopi näitaja kompressoris n1 polütroopi näitaja komprimeerimisel n2 polütroopi näitaja paisumisel t tegelik täitetegur i indikaator kasutegur e efektiivne kasutegur m mehaaniline kasutegur surveaste eelpaisumis aste järelpaisumis aste z soojus kasutamise tegur s ülelaadimirõhu tihedus, (kg/m3) g jääkgaaside tegur rõhutõuse aste liigõhu tegur o teoreetiline molekulaarse muutuse tegur z tegelik molekulaarse muutuse tegur suhteline õhuniiskus (%) d õhuniiskus, (%) o 1 kilomooli õhumass a läbipuhe tegur Lo teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kmol/kg) Lo' teoreetiline põlemiseks vajalik õhuhulk, (kg) Vs silindri tööruumala, (m3) D silindri läbimõõt, (m) S kolvi käik, (m) R gaasikonstant, (287 J/kg·K) Gõ õhulaengu mass, (kg) Qa kütuse alumine kütteväärtus, (kJ/kg) Bh kütuse tunnikulu (kg/h)
Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel. Nagu Jupiter, koosneb Saturn umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Saturni rõngad Saturni rõngad koosnevad miljonitest erineva suurusega jäätükkidest - tolmpeenetest kuni 10 kilomeetriste mürakateni välja. Need tiirlevad kitsa kettana ümber Saturni, kusjuures selle, mitmest rõngast koosneva ketta läbimõõt on on enam-vähem sama suur, kui maa ja Kuu vahekaugus. Saturni kõige suurem kuu pole ilmselt sugugi kõige parem paik maandumiseks. Tema jääkülm atmosfäär koosneb hingamiseks
Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13
Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid. 11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusreziimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusreziimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13
-- ( fotokeemilise sudu teke, osoon) Lämmastikumolekuli püsivuse lõhkumiseks on vaja palju energiat.( enamik aineringes osalevad organismid ei suuda lämmastikku kasutada). Looduslikult toimub lämmastikumolekuli lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) kaasabil. Erinevuse võrreldes C-ringega on Maismaalt tuleneva suurema lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanidele. N aastane ärakanne maismaalt ookeani on 36 mlj tonni. Molekulaarse N inertsuse tõttu on käive atmosfääris ja setetes aeglane. On oluline taimetoitaine. ( kastutatakse väetiseks) Süsinikuringe puhul inimese tegevus kiirendas looduslikke, eelkõige litosfääriga seotud aineringeid, siis lämmastiku puhul lisandus varude ja voogude vahelise loodusliku tasakaalu muutmine.
* Kliimatingimustest * Füüsilisest aktiivsusest * Neerude võimest imendada naatriumi tagasi * Toitumisviisist Soola kahjulikkus Soola nö kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest. Naatriumi liigtarbimine võib põhjustada: * Naha ja limaskestade kuivamist * Vee ja kaaliumi ülemäärast eritumist uriiniga * Janu * Vererõhu tõusu Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik, magedama toiduga harjumine toimub kiiresti! VESI Keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Normaaltingimustes vedel, kuid võib olla ka tahke ning gaasiline. Kuulub kõikide kudede koostisesse Leidub kõikides toiduainetes Annab 0 kcal Elavate organismide eksisteerimisel esmajärguline Vesi kui ravim Puhta vee joomine on eluliselt oluline! Inimene koosneb 70 % veest. Keskmises inimeses on 42 L vett. Kõige rohkem saadakse vett toiduga Tänapäeval tarbitakse puhast vett liiga vähe Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus
keemiline element kindla tuumalaenguga (aatominumbriga) aatomite liik. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks. aatom üliväike osake, koosneb tuumast ja elektonidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. molekul molekulaarse aine väiksem osake, koosneb omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. keemiline side aatomite-või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. liitaine keemiline ühend; aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused(hea elektri-ja soojusjuhtivus,iseloomulik läige jm).
elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
põhjustavad torme. . Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Looduslikke kaaslasi 16 Jupiter Jupiter Saturn Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin.Temperatuur atmosfääris 180 °C. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiteri omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan Temperatuur atmosfääris 180 °C (-218) °C. Sellise temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest.
Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Täna GOx-i substraadispetsiifilisusele -D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib -D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe. Järgmises etapis kasutatakse POx-i mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist kasutades elektronide akseptorina teist substraati, H 2O2, mille oksüdeerumisel moodustub H2O. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu
plastilised võivad kuju muuta. liiguvad rakus ringi mikrotuubulite kaasabil, kuid võivad ka püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d (rakuhingamine): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid, sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani -- välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid (poriinid) -- läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud.
3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul, ioon, lihtaine, liitaine, alus(hüdroksiid), leelis, hape, oksiid, sool Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis vees hästilahustuv tugev alus Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik
Vesi Kaido Eismann 21.09.2012 Vesi - H2O Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest
· Süsiniku sidumine: CO2+H2O+energia = (CH2O) n + O2 · Aeroobne hingamine: (CH2O) n+O2 = CO2+H2O+energia · Anaeroobne hingamine: (CH2O) n + Xox = CO2 + Xred - 2- 0 3+ "Xox" võib olla nitraat (NO3 ), sulfaat (SO4 ), väävel (S ), rauaioonid (Fe ) Aeglane süsinikuringe (lubjakivi ja fossiilsete kütuste teke). Lämmastikuringe põhikomponendid · Lämmastiku fikseerimine (molekulaarse lämmastiku redutseerimine - nõuab palju energiat, toimub nii aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes) · Nitrifikatsioon (CO2 assimileeritakse ja ammoonium oksüdeeritakse nitritiks ja sealt edasi nitraadiks, aeroobne protsess) · Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks)
· Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents · Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon · Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon · Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents · Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad. o Lisandi hajumine keeriste toimel; suhteliselt kiire ja ruumimõõtmest sõltub;
valuvaigistavat, kehatemperatuuri alandavat ja liikumisaktiivsust pärssivat mõju. Kanepisuitsu aktiivaine tetrahüdrokannabinool avaldab oma toimeid kahe retseptorvalgu - CB1 ja CB2 - kaudu, millele seostuvad organismi enda poolt sünteesitavad endokannabinoidid. Need ained reguleerivad rida füsioloogilisi protsesse (näiteks söögiisu, valu, põletik ja mälu), mistõttu endokannabinoidid on pälvinud farmaatsiatööstuse tähelepanu võimaliku molekulaarse sihtmärgina rasvtõve, kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni ravis. Kaks teadaolevat endokannabinoidi - anandamiid ja 2-AG - on oma toimetelt sarnased nii omavahel kui tetrahüdrokannabinooliga, kuid suuresti on nende täpsed füsioloogilised rollid veel teadmata. Üheks endokannabinoidide aktiivsust kontrollivaks mehhanismiks on nende lagundamine teatud ensüümide abil, mille aktiivsust on võimalik keemiliselt blokeerida ning sellega endokannabinoidide koguseid organismis tõsta.
Töö nr. 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes ning see võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. ,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas katalüüsib ,Dglükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liit- ehk konjugeeritud valk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk.FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Tekib ekvimolaarses koguses D-
temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); M on gaasi molaarmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/(molK). Isoprotsess on gaasi üleminek ühest olekust teise nii, et üks kolmest olekuparameetrist (p,V,T) ei muutu. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena(nt molekuli mass,ruumala,kiirus, kineetiline energia jne), makroparameetrid käsitlevad ainet pidevana, ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega(nt aine mass, gaasi/vedeliku rõhk,ruumala,temp, tihedus jne) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist. Mehaanilist tööd tehakse kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehal teisele(soojemalt külmemale)Liigid:soojusjuhtivus(soojus kandub osakeselt osakesele,ilma,et aine ümber paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast
Tänu vee liikumisele toimub ka setete väljakanne maailmamerre. Vesi on teiste aineringete jaoks n-ö kandja. 3) Kus leidub süsinikku ja lämmastikku? Üle 99% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa: mitmesuguste karbonaatsete ja orgaaniliste settekivimite ning setetena. Leidub Maailmameres (40 triljonit tonni), mullas (1,58 triljonit tonni) ja atmosfääris (750x10 9 tonni). Lämmastikku leidub atmosfääris peamiselt molekulaarse lämmastiku (N2) kujul ja teda on seal kokku 78%. Leidub ka maakoore settekivimites ja setetes, ookeanides, mullas, maismaataimedes ja mereorganismides. 4) Miks toimub nii süsiniku kui ka hapniku reguleerimine peamiselt taimede vahendusel? Roheliste taimede tähtsaim ülesanne on fotosüntees, mille käigus seotakse süsihappegaasi ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Ühtlasi on rohelised taimed kui tootjad aluseks kogu biloogiliseaineringe ja energiavoo
KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi. Stereospetsiifilisus võime toimida vaid teatavale stereoisomeerile. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis.
HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane · Azoindikaatorid metüüloranz metüülpunane Fenoolftaleiin Indikaatori pöördeala pH 8,0-9,2 Sulfoonftaleiin indikaatorid
***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon: CO2 ->CO32- N2O3 -> NO2- 2- SO2 -> SO3 N2O5 -> NO3- 2- SO3 -> SO4 P4O10 -> PO43- 9. Elektrolüüdid. Peab teadma elektrolüütidega seotud mõisteid (tugev, nõrk ja mitteelektrolüüt, dissotsiatsioonimäär) Peab oskama ära tunda tugevat, nõrka ja mitteelektrolüüti. Vihikus! 10. Ioonvõrrandi koostamine. Peab oskama koostada molekulaarse võrrandi põhjal ioonvõrrandit ja taandatud ioonvõrrandit. Vihikus!
Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel. Lahustuvad alkoholid, sahariidid, karboksüülhapped, amiinid Hüdrofiilsed ained-veesõbralikud, nt nahk, puit Hüdrofoobsed ained-tõrjuvad vett, nt rasv Elektrolüüdid-ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon-aine jagunemine lahustumisel ioonideks Elektrolüüdid jagunevad: (ioonideks jagunemise ulatuse järgi) ● Tugevad eletrolüüdid: £>30%: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3, leelised, vees lahustuvad soolad
poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas taimede mineraalne toitumine Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe Fosforiringe on biogeokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku litosfääris, hüdrosfääris, biosfääris ja nende vahel. Erinevalt teistest aineringetes ei mängi atmosfäär fosforiringluses tähtsat osa, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja rõhkudel tahkes olekus, ehk seega õhust raskemad
aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis
=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus 9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12. Lessiveerumine mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse-meh ümberpaigut. See toimub osakeste muutmatul kujul. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts
14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon; 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24
103347 Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks biologilistes objektides,nagu vereseerum,toiduained,taimne tooraine jm kasutatakse laildaselt ensümaatilist meetodilt,mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel.Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja D-glükoonhappe. Peroksüdaas ktalüüsib spetsifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati,, mille redutseerumisel moodustub vesi. Pox-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate.Peroksüdaasi reaktsioonil võib kak kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(ll) K4[Fe(CN)6]
määramiseks kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilsusele -D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus -D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. GOx on dimeerne valk. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab molekulaarsele hapnikule, mille tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «Отцы» движения 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge šokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005
Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (S< 0). Kuidas see võimalik on? See on võimalik tänu sellele, et organism ammutab pidevalt keskkonnast energiat toidu näol. Energiat kulutatakse pidevalt korrapärase molekulaarse struktuuri loomisega. 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Organismid peavad keskkonnast pidevalt energiat ammutama, sest nad loovad pidevalt korrapäraseid molekulaarseid struktuure ja kulutavad see läbi energiat, mis on vaja tagasi saada
sageli enisümaatilist meetodit (kasutatakse ensüümid oksüdaas (GOx) ja peroksüdaas (POx)). GOx (süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) ja POx on spetsifilised, mis annab võimalust glükoosimääramiseks teist shuhkrute juureolekul. GOx on konjugeeritud valk (flavoproteiin).Sisaldab mittevalgulisi komponente FAD. FAD toimub koensüümina. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktid: - Vesinikperoksiid H2O2 - ,D-glükonolaktoon (hüdrolüüsi tulemusena moodustab D-glükoonhape FAD seob glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit, ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Selle tulemuseks tekib vesinikperoksiid ja D-glükoonhape. Teine etap: Teisel etaapil kasutatakse rõika peroksüdaasi (süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2- oksüdoreduktaas.)
KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on
Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes ning seetõttu saab selle meetodiga määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel, produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis moodustab hüdrolüüsides D-glükoonhappe. GOx on liitvalk, mittevalguliseks komponendiks on FAD, mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk. FAD seob glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit, redutseerudes FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule. Tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi.
TEKE, TAIME- JA LOOMARIIGI ARENG 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakterid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid - Molekulaarse O2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel
rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele *neurokriinne - hormoon (neutrotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele *neuroendokriinne - hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. 4. Kuidas klassifitseeruvad prostaglandiinid a) keemilise ehituse rasvhapped b) toimimise tüübi järgi lokaalhormoonid. 5. Joonistage hormonaalse signaaliülekande molekulaarse mehhanismi skeem ja iseloomustage mõisteid a) primaarne ülekandja - hormoon (vt. ül.2). b) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess. 6. Milliseid hormonaalse signaali sekundaarseid ükekandjaid teate? Ca2+, cAMP, cGMP, IP3, DAG, NO* . 7. Joonistage skeem, mis illustreerib
annaabi.ee 
