Vesi (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Minu lemmik keemiline ühend - Vesi

Tallinna tehnikaülikool Elektroenergeetika instituust Vladislav Musakko (AAVB40, 111014) Minu lemmik keemiline ühend VESI Referaat Juhendaja: Ivo Paul Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vesi on äärmiselt tähtis meie igapäeva elus. Kasutame seda oma organismi toiteks, enda hügieeniks ja üldises majapidamises. On olemas äärmiselt palju valdkondi, kus vett kasutatakse, kuid mina oma referaadis rõhutan just vee elektrijuhtivus omadusele, soojus mahtuvusele ja selle üldisele kasutamisele

Soojustehnika

13

doc

Vesi - Imeline aine

Elva Gümnaasium Vesi ­ imeline aine Referaat Silver Kurrik 9.C klass 2011/2012 õppeaasta  Sisukord 1. Vesi....................................................lk 3 2. Kasutamine........................................lk 4 3. Joogivesi.........................................lk 5-6 3.1.Kare vesi.....................................lk 6 3.2.Suure rauasisaldusega vesi.........lk 7 3.3.Mineraalvesi............................lk 7-8 3.4.Klooritud vesi.........................lk 8-9 4. Saastamine..................................lk 10-11 5. Puhastamine...............................lk 11-12 6. Kasutatud kirjandus....................lk 12-13 2  Vesi Vesi ehk divesinikoksiid on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka

Keemia

15

doc

Keemia eksami kordamisküsimused

kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesi. Vee molekuli ehitus ja sellest tulenevad vee eripärad. Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks

Keemia

15

doc

Basseinivesi

BASSEINIVESI Keemia uurimistöö Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 3 2. Vesi lk 3 2.1. Veekaredus lk 3-4 3. Nõuded basseinidele lk 4 3.1. Nõuded basseinide puhastamiseks lk 4 4. Nõuded basseini veele lk 4-5 4.1. Basseinivee füüsikalis-keemilised näitajad lk 5 4.2

Keemia

288

pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

23  Keemilised ühendid Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu ­ see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid ­ Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 ­ 1955 ­ tõdes juba (!) 1905 aastal, et

rekursiooni- ja keerukusteooria

53

odt

TTÜ YKI0150 Eksam

vastastikmöju, mis toimib molekulide, kus vesinik on seotud kindlat tüüpi aatomitega, vahel. Spetsiifilise toime olemasolu voib eeldada, kui kanda graafikule 14. kuni 17. rühma elementide binaarsete vesinikuühendite keemistemperatuurid (JOONIS 3F.10). Rühmas 14 on muutuse suund samasugune, nagu voib eeldada elektronide arvu kasvust aato- mis: keemistemperatuur kasvab rühmas ülalt alla, sest dispersioonitoime kasvab. Vesi, ammoniaak ja vesinikfluoriid on aga anomaalsete omadustega. Nende erakordselt kõrge Tugev vastastikmõju, mis põhjustab nende ning ka mõningate teiste ainete kõrge keemistemperatuuri, on vesinikside. Vesinikside tekib väikese tugevalt elektronegatiivse aatomiga (eriti N, O ja F) seotud vesiniku ja teise molekuli N, O vi F aatomi vaba elektronipaari vahel (10). Vesiniksideme moodustumise mõistmiseks kujutame ette, mis juhtub, kui kaks vee molekuli satuvad lähestikku

Üldine keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid 1) Hüdriidid (ühendid kui vesiniku 0.-a. on -1) ioonil. või koval. (mõnikord metallil.) side; soolade omadused tugevad redutseerijad tekivad enamike metallidega (ainult Cu ja Cr ei moodusta hüdriide) Veega reageerimisel eraldub vesinik: KH + H2O = KOH + H2

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)