Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mitmekesisus, kaitseala, looduskaitseseadus, kaitsealad, loodusvarad, happevihm, kaitsealused, mullastik, agenda21, konventsioon, keskkonnastrateegia, 2005a, eroisioon, kaitsealune, loodusobjektid, kasvuhooneefekt, kasvuhoonegaasid, gaasilised, keskkonnakaitse, veesaaste, reovesi, joogivee, riiklikul, kõrbestumine, viljakad, nature, looduvaradMaakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Eesti looduskaitseseadus riigikogu poolt 2004 a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik Kaitseala maa-alad, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks.
arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid Keskkond Agenda 21 ülemaailmne 21. Sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks, heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodussvarade säästlikuks kasutamiseks, allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Eesti keskkonnastrateegia 2010 Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja
märgata? Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine, AIDSi levik jne. Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine 8. Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1. Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis.
kõikumine.) o Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest? o Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. o Taastumatud loodusvarad: metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused. o Maailmas on puhta magevee puudus. o Tänapäeva tööstustehnoloogia võimaldab magevee korduvkasutust, ulatuslikult rakendatatakse heitvete puhastamist. o Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid. o Veeprobleemi aitaks lahendada ka merevee destilleerimine. Millist kahju tekitavad happevihmad?
püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV
koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tarbijad, tootjad ja lagundajad. Ökosüsteemide muutused Kasvav ja kahanev populatsioon. Iga järgmise troofilise taseme biomass in ligikaudu 10% eelmse taseme biomassist ökoloogilise püramiidi reegel. Globaalsed probleemid Erosioon. Kõrbestumine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Happevihmad. Kasvuhooneefekt. Eestis on peamine probleem põlevkivi kaevandamine. 1. Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus. 2. Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva
1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts
esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi. Bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks; allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil. Bioloogilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biomassi püramiid - ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus, milles toiduahela kõigi
kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940
kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 26. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel? Looduskaitseväärtus on objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava looduskaitseobjekti kaitse põhjenduseks. Nendeks võivad olla liigid, kooslused ja maastikud. Trumbiks on erinevad väärtuslikud liigid, maastiku iseärasused ja unikaalsused, huvitavad ja haruldased liikide kooslused elupaikades. 27. Milliseid ülesandeid täidavad rahvusvahelised lepped?
toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 26. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel? Looduskaitseväärtus on objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava looduskaitseobjekti kaitse põhjenduseks. Nendeks võivad olla liigid, kooslused ja maastikud. Trumbiks on erinevad väärtuslikud liigid, maastiku iseärasused ja unikaalsused, huvitavad ja haruldased liikide kooslused elupaikades. 27. Milliseid ülesandeid täidavad rahvusvahelised lepped?
kohaliku geenifondi säilimine; punase raamatu liikide kaitse; jahiloomade ja kalade toitumis-, puhke ja paljunemispaikade taganemine; kohalike liikide elujõuliste asurkondade säilitamine; kaitsealade loodus on õppuritele ja teadlastele tähtis uurimisobjekt ning loovinimestele inspiratsiooni allikas; inimestele sissetuleku võimaldamine; säästa tulevastele põlvedele elamiskõlbulik elupaik, sh joogivesi ja toit, ravimtaimed, taastuvad energiaallikad ja loodusvarad. 25. Milliseid looduskaitseväärtusi hoitakse looduses? Millised väärtused on trumbiks kaitsealade loomisel? Looduskaitseväärtus on objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava looduskaitseobjekti kaitse põhjenduseks. Nendeks võivad olla liigid, kooslused ja maastikud. Trumbiks on erinevad väärtuslikud liigid, maastiku iseärasused ja unikaalsused, huvitavad ja haruldased liikide kooslused elupaikades. 26. Milliseid ülesandeid täidavad rahvusvahelised lepped?
ressurssi. Nt eluruumi- ja toidukonkurents. Võib olla liigisisene või liikidevaheline VÕRRELDA NEID!!!! 5. Looduskaitse 1872 loodi Yellowstone'I natsionaalpark Kaljumägedes esimene rahvuspark maailmas 1971 asutati Eesti esimene rahvuspark Lahemaa rahvuspark 1910 asutati Vaika Linnukaitseala esimene looduskaitseala Eestis 1836 asutati esmine looduskaitseala maailmas Saksamaal Siebengebirges 1935. võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väjaspool kaitsealasid. Asutati Riigi Looduskaitsenõukogu ja Riigiparkide Valitsus Looduskaitse on loodud looduslike protsesside nind haruldaste hävimisohus olevate ja kaitstavate liikide ja nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitse Eestis sai alguse pühapaikade säilitamisest juba vanadest aegadest, mis laienes suuremate alade kaitseks. 1297
see on neile obligatoorne – ehk üks ilma teise liigita ei saa elada. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos, täpsemalt mutualism seente ja taimejuurte vahel. Kontiinum e pidevus Diskreetsus vastand kontiinumile, taimkatte katkevus Mitmekesisus on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus Liigirikkus on teatud ala liikide mitmekesisus Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel Sündimus sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus Immigratsioon sisseränne, inimeste ränne ühest riigist teise
1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940
Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. Lokaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Looduskaitseala looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Looduslik valik iseeneslik mingi valikuteguri mõjul toimuv geneetiliselt eritüübiliste paljunevate süsteemide arvukuse suhteline muutus, genotüüpide
Esimese valgusmikroskoopi valmistas inglane Robert Hook, võttis kasutusele RAKU mõiste. Anton van Leeuwenhoek uuris mitmesuguseid ainurakseid ja baktereid. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku 18.s ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust Rakuteooria põhiseisuskohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust, selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuses kooskõlas Rakkude mitmekesisus. Rakutuuma ehituse alusel jagatakse rakud kaheks: Prokarioodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle; nt bakterid. 13 Eukarioodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid; nt looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Üherakulised organismid. Mikroskoopiliste mõõtmetega. Harilikult iseloomuliku väliskujuga
Alates 1924 asutati uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt.). Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis- ja haldussüsteemi osaks; looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks loodi vastav reeglistik ning seda kontrollivad ametikohad. Hakkasid ilmuma loodushoiuga seotud teadmisi levitavad ajakirjad "Eesti Loodus", "Loodusvaatleja", "Loodus", "Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism". 1935 Võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Asutati Riigi Looduskaitsenõukogu (esimees prof T. Lippmaa) ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1936 Alustas tööd esimene riiklik looduskaitseinspektor dr G. Vilbaste, kes muu hulgas koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas nende tähistamise ja lõi looduskaitse usaldusmeeste võrgu üle maa.
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline kell loomadele ja taimedele omane aja hindamine biorütmide põhjal. Ajataju on füsioloogilise organisatsiooni üldine omadus, mis on tihedas seoses keskkonna valgustsükliga, loomade (lindude, mesilaste) orienteerumise üks eeldusi. Bioloogiline mitmekesisus e. diversiteet liikide suhteline arvukus mingis kindlas piirkonnas. Mitmekesisuse iseloomustamiseks võidakse kasutada nii lokaalset kui ka regionaalset skaaalat. Bioloogiline regulatsioon osa looduslikust organismide arvukuse regulatsioonist, parasiit-, rööv- ja patogeenorganismide tegevus, mis hoiab mingi teise organismi keskmise arvukuse madalamal tasemel, kui see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P
annaabi.ee 
