Neile pandi kaasa erinevaid tarbe-ja luksusesemeid ning teenrite kujukesi, et surnu saaks hauataguses elus elu nautida. Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid, astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest.
km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid
-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Usuti elusse peale surma. Selle eelduseks oli see, et oli vaja valmistuda surmaks. Oli eriline haua tüüp - mastaba. Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. Alates IV aastatuhande lõpust eKr areneb Niiluse kallastel uut sorti kunst, see uus suund on kõrgetasemeline ja omapärane
Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Džoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes
Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende
Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõetruudus ja maitsekad värvitoonid. Perspektiiv. 10. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? Menhir on teravatipuline kivimürakas. Dolmen on algeline hauakamber. Kromlehh tekkis kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena. Arhitektuur? 11. Milleks püstitati dolmeneid? Hauakambrid. 12. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? Lõuna-Inglismaal Stonehenge 13. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri?Kui vana võiks see umbes olla? Hohler Felsi Veenus. Üle 35,000 a. vana. Mesopotaamia kunst 14. Mida tähendab tõlkes Mesopotaamia
aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat enne ja nüüd Babülonis Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt
perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kasutusel geomeetriline ornament ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm tehti keraamilisi nõusid ja ehteid kasutati kivi, vaik, hambad (savi ka vist) Skulptuur paleoliitikumist pärinevad vanimad luust, kivist ja savist kujukesed. Hulgaliselt rõhutati
Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Elamud oli peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mis oli tänava poole pööratud umbseintega. Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid. Tuntuim ehitistüüp Mesopotaamia arhitektuuris on astmiktorn – tsikuraat. See moodustus üksteise peale ehitatud massiivsetest seest täis tüvipüramiididest, mille astmetele viisid kaldtrepid. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel oli valitseja palee. Paleed ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võisid koosneda ümber paljude siseõuede koonduvast mitmekümnest ja isegi mitmesajast ruumist. Joonis 2. Uri tsikuraat 3 EGIPTUS Kultusarhitektuuri varasemaid ehitustüüpe on haudehitis ehk mastaba
paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Esimesi tehnilisi leiutisi sumerite poolt- rattad Mida ehitati?- tempel (tsikuraat), lossid, linnakindlused 1)Tempel tsikuraat- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist
säilinud. Küll on säilinud nende põletatud savist esemed, millele on tehtud ka ornamentikat (kujundid, märgid). Enamasti pakuvad neoneetiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (usulised monumendid) (leidub Loode-Euroopas, Bregtagne’i poolsaarel – Prants. ja Lõuna- Inglismaal). Kuulsaim – Stonehedge’is Inglismaal. See nn kromlehh – ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgemda püstised kiviplokid, kolmas plokk peale tõstetud, arvestab taevakehade liikumist. Algselt kultusliku tähendusega olid ka püstised kivirahnud menhirid – asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Leitud nii Lääne – Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias, kui ka väljaspool Euroopat.
Mesopotaamia ehituskunsti peamiseks saavutuseks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlustused. Mesopotaamias polnud head ehitusmaterjali kivi, tuli ehitada savitellistest, mis olid ainult päikese käes kuivatatud. Kasutati sisseveetud kivist detaile ukspiitu, sambaid jne. Tempel polnud ainult pühamu , vaid kogu elu keskus, keerukas ehituskompleks, kuhu kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid. Templite tüüpilisemaks tunnuseks oli kõrge massiivne torn, nn. Tsikuraat, mis astanugutena ülespoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitused. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsaas tempel jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud tavaliselt otse vaid keerulist teed pidi, näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav
Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.). 4) Püramiid monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm.
saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1.Mastaba-kõige vanemad egiptuse haudehitised. 2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult- et kõik oleks hauataguses elus olemas. 3.Tallinna linnapildis Cheopsi püramiid 137 m, Tallinna teletorn on 314, selle vaateplatvorm 170 m. 4.Pealinn Uue riigi ajal-Teeba, templid selle lähedal-Luksor ja Karnaki. 5.Obelisk (ülevalt kitsenev sammas) Pariisis Concorde`i väljakul-Luksori templi ees seisnud. 6.Püloon-väravaehitis, kaks ülespoole ahenevat müüriplokki. 7.Perspektiiv-ruumi kujutamine tasapinnal,egiptlased ei tundnud, asetasid piltidel tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 8
· Majade seintelt on leitud küllaltki palju seinamaale esimesed eluhoonete seintele tehtud seinamaalid: väikesed jäävad alla esiaja koopamaalidele lihtsustatud kujutised · Ühe maja seinal on ka esimene linnaplaan linna ülevaade linnulennult · Maalidel on ka kohalike elanike matusekombed laibad on visatud lihtsalt raisakotkastele mastaism · Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks · mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine · Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr): templid hauakambrid · Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan · Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr · Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi: kromlehh dolmen menhir
Kunstiajaloo kordamine 1. Vanim kunstileid on Willendorfi Veenus, pärineb paleoliitikumi ajastust. 2. Kuulsamad koopamaalid on Lascaux koopamaalid, nendel piltidel on tabatud loomade poos ja liikumisviis. Värvid põhiliselt punane, must, kollane ja valge. Nad uskusid et nende maalimine toob jahiõnne. 3. Megaliitsed monumendid need on kromlehh, dolmen ja menhir kõik koos. Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat ning on enamasti kalmehitis. Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli alleedena Kromlehh suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. Need kõik pärinevad pronksiajast ja kuulsaimaks näiteks on Stonehenge(kromlehh) Inglismaal 4
TÖÖ MADLÄÄNI KULTUUR - 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. TSIKURAAT - Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat alus
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud leh
Koturnid puukotad Skeene - näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum Vaasimaalid Küüliks taldrikutaoline lame vaas Amfora kahe sangaga vaas Leküütos kitsakaelaga sangadeta matusetseremooniateks mõeldud vaas Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik Klerikaal kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst Krüpt maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht
Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk jumala elukoht, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Küllap oli teistelgi värvustel sümboolne tähendus. Tsikuraadi tippu viisid trepid. NÄIDE: Paabeli torn, Babülonis.
Mesopotaamia 1. Mesopotaamia tähendas kahe jõe vahelist maad ( Eufrat ja Tigris), see asus tänapäeva Iraagi aladel. 2. Mesopotaamia aladel elasid sumerid, babüloonlased, süürlased. Kõige vanem kultuur oli neist sumeritel. 3. Sumerid leiutasid jalgratta. 4. Tsikuraadiks nimetatakse astmikpüramiidi, mille tipus asetses tempel pühendatud mingile jumalale. Trepid liikusid sellel ehitisel ringselt ülespoole. 5. Mesopotaamia ehitistes kasutati tellist(põletatud), sest seal ei olnud ei metsa ega kive. 6. Madalreljeef erineb kõrgreljeefist selle poolest, et madalreljeefis asetsevad figuurid pinnal kõrgendina, kõrgreljeefis aga on figuur peaaegu täiesti välja tahutud. 7. Mesopotaamia põhilised ehitusliigid ja näited: · templid- Marduki tempel Babüloonias. · Kuningalossid- RamsesII, lossi ees asetsesid imepärased Semiramsese rippaiad.
leidudelt. Pronksiajal loodi arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid ornament. Nendega kaunistati esemeid ja ehteid saamaks head õnne. Arvati, et esivanemate vaimud kaitsevad neid, kui viimaste kujutisi endaga kaasas kanda. Mesopotaamia ja Egiptus on vanimad kõrgkultuurid, seal tekkisid valitsejad, kes liitsid rahva üheks, mistõttu sai areneda kunst ja teadus. VANAMESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia asub praegustel Iraagi aladel, selle riigi elanikeks olid sumerid, kes lõid kiilkirja (leiutasid ka ratta). Suur ja uhke oli Babüloni linn EHITUSKUNST Tsikuraat astmeline torntempel, üleval on tempel ning all töökojad ja laoruumid, templisse sisenemine oli suur tseremoonia
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100
Neoliitikum ja pronksiaeg Malta nroliitilised templid u 5200-2300 e.Kr (Mnajdra) Hagar Qim Ovaalsed teineteisele järgnevad struktuurid, pühapaigad ja templid, astronoomilised struktuurid, on arvestatud päikese ja kuu sisse paistmisega. Kivid Menhirid- peamiselt prantsusmaal aga ka mujal maailmas seinevad püstised kivid (Champ-Dolen) Viljakusega seotud fallilised sümbolid (?) St. Sernin-sur-Rance menhir naise figuuriga 121,8 cm megaliithos- väga suur (mega) kivi. Megaliitiline struktuur e. ehitatud väga suurtest kividest. Men-an-Tol; Cornwall, Inglismaa- kaks pulka ja auk (initsatsiooniriitus- täiskasvanuks saamise või elumuutusega seotud riitus (rebaste ristimine)) Carnac, Prantsusmaa- menhiri põld, suured kiviread kõrvuti ja lõpus üks kiviring Puudub informatsioon, miks need kivid seal nii on. Kermario dolmen- Osad kivid on teiste peale tõstetud , haudehitised Kividest ringid- kromlehh Dromberg; kromlehh, Iirimaa Sonehenge u. 3000 e
Dolmen Kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. "Er Roc'h-Feutet" Roknia dolmen Alzeerias Kerala dolmen Indias Carnaci dolmen Prantsusmaal Tsikuraat Ehk astmiktempel on Mesopotaamia kultusehitiste tüüp: massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt bituumeni ja põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus asus väike tempel - jumala elukoht -, mida katvate glasuurtelliste helesinine värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki (alus 91x91, kõrgus 91 m). Seda peetakse Piiblis kirjeldatud
–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr
3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Mesopotaamia linnakultuuri rajajateks olid iidsetel aegadel sinna tunginud sumerid. Allutanud endile põlluharijatest pärismaalased Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis, asusid nad organiseerima linnriike, milles elu keerles kindlustatud keskasula sumeri keeles usu ümber. Traditsiooni kohaselt alustatakse sumeri linnakultuuri käsitlemist Uruki rajamisest Eufrati äärde umbes 4. aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need
· Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames;
inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm) * animism looduse hingestamine; tootemid hõimude kaitsevaimud, mida kujutati loomana, skemaatiliselt või tingmärgina (osad hõimud uskusid hõimu sugulusse mõne loomaga) Näiteks * megaliitilised ehitised suurtest kividest ehitised (Prantsusmaa, Inglismaa) nt Stonehenge (Inglismaa) kromlehh ehk vabaõhutempel läbimõõt 60 meetrit ringikujuliselt asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk hauapaiga tähis arvestab taevakehade liikumist üks suund orienteerutud punkti poole, kust päike kõige pikemal päeval aastas tõuseb * menhir kõrged püstised kivirahnud, mis asusid rühmiti megaliitehitiste juures (LääneEuroopa, Skandinaavia, Saksamaa, väljaspool Euroopat) nt Carnac (Prantsusmaa)
kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele. Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid). Megaliitilised ehitised Menhir kõrged, püstised kivirahnud. Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa blokk peale tõstetud Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri
Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
