- Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - Tegeleti uusromantismi ja modernismiga - Andsid välja ajakirja Noor Eesti (6 numbrit) - Kokku andsid välja 5 albumit · Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjandusteoste vormi - Rikastasid sõnavara - Lõid juurde mitmeid keelereegleid - Avaldasid noorte autorite loominguid - Olid tollel ajal liiga elitaarsed (pühendusid ainult haritlastele)
Noor-Eesti 1905-1915 1. Sai alguse 20.saj alguses loodud salajastest õpilasringidest. Eesmärgiks oli säilitada Eesti rahvust, kultuuri ja siduda Eestit Euroopaga - „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ - G. Suits 2. Liikmed: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala. Kaastööd tegid: J. Oks, A. Kallas, A. H. Tammsaare, E. Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikolai Triik, Kristjan Raud, Konrad
prisoners are heaped together in their awful prison, the walls of which are said to be four thousand miles thick: and the damned are so utterly bound and helpless that, as a blessed saint, saint Anselm, writes in his book on similitudes, they are not even able to remove from the eye a worm that gnaws it. Küsimused 1. Mis tundeid see lõik sinus tekitas? 2. Kas peaksid seda psühholoogiliseks tekstiks? 3. Kas mõistad selle sõnumit? Kirjelda. 4. Kas sellel tekstil on seoseid modernismiga? Kasutatud kirjandus ja pildid ● http://www.biography.com/people/james-joyce-9358676 ● https://www.slideshare.net/gpriebe/james-joyce-4071115 ● http://miksike.ee/docs/referaadid2006/joyce_evelinviks.htm ● https://100-raamatut.blogspot.com.ee/2010/12/45-james-joyce-ulysses.html ● https://archive.org/stream/dubliners00joycrich#page/n11/mode/2up ● https://et.wikipedia.org/wiki/Dublinlased ● https://en.wikipedia.org/wiki/Dubliners ● http://www.coinworld
4) VALGUS JA RUUM Teosel puudub värvide mitmekülgsus, ning seepärast on ruumilisus kujutatud mustade, valgete ja hallikate toonidega. Valgus on nägudele otsevaates ja taust on tume. Rõhutatud näojooned toovad esile veelgi rohkem ruumilisuse. Pead on joonistatud erinevale kaugusele, et eespool olevad on suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks. 5) AJALOOLINE STIIL Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning kindlasti aitasid töö tegemisel kaasa hallutsinatsioonid ja reaalsuse tajumatus. Tol perioodil paiknes kunstnik Pariisis ning vähemal või suuremal määral andis oma panuse sealne õhkkond. ,,Põrgu" on Viiralti üks kuulsamaid maale. 6) ISIKLIK VAATENURK
moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. ● Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. ● Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. ● Modernistliku kirjanduse põhitunnused: teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi; modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik, lõpp), ehk algus ja lõpp on tavaliselt avatud; modernistliku teksti puhul ei pruugi lugeja koheselt teksti mõista vaid luua seoseid
1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linn...
jätkumine kunstnike esituslaadis. Aleksander Vardi kargetoonilised talvemaastikud esindasid impressionismipõhist nüansirikast ja rafineeritud toonimaali, mis kuulutati peagi formalistlikuks. Mõned rahvuslikud kunstiteemad leidsid Moskva silmis ootamatult heakskiitu. Eesti kuvandiga sobis kokku kalurite temaatika ja tunnustamist leidis Richard Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda. Katseid lepitada sotsrealismi modernismiga leiab Elmar Kitse mitmekülgsest loomingust. "Natüürmort aedviljadega" (1945) valmis eesti kunsti esitluseks Moskvas, Tretjakovi Galeriis. Kitse inspireeris motiivi valikul populistlik "rikkaliku laua" teema, mis käibis sotsrealismis hea elujärje rekvisiidina. Kits sidus motiivi kokkukuhjatud aiasaadustega impressionitliku aknalaua ja valguse teemaga, eksponeeris oma nägemismulje artistlikkust ja varjundirohket, õhulist maalimaneeri. Kitse järgnev käekäik on tollele
küll eelneva sajandi lõppu, kuid nii tema tipuks kui ka üheks maailma paremaks peetakse draamateost ,,Kolm õde". Anton Tsehhov kuulus realistide koolkonda, seega on tema draamateostes palju argiseid sündmusi. Tsehhovi kohta ongi öeldud, et tema teostes ei juhtugi otseselt midagi, toimub vaid katkematu kulg argiseid sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20. sajandi I poole Euroopa kirjanduses tekkinud eksperimentaalseid ja avangardseid voole, nagu sürrealism, dadaism, futurism, ekspressionism. Neid voole arendasid eelkõige luuletajad ning nimetatud vooludel on palju ühisjooni. Teiselt poolt lähenetakse
avaldas kõik Kafkast mahajäänu. Tema looming on autobiograafiline. Kasutas oma teostes palju sümboleid ja allegooriaid. Zanritest viljeles peamiselt jutustusi. Kuulsaim teos on "Protsess". 16. Mida modernistlikku võib tema teostest leida? (too näiteid konkreetse teose põhjal) Teos - "Unenägu" Teos on uuenduslik, hingeline, sündmustik on segi, kasutab metafoore, aineteks on sisemaailm, kirjanik ei seo oma teost päris reaalsusega. ( seosed modernismiga) 17. M Bulgakovi elu ja loomingu tähtsamad andmed (v.t tööleht). Sündis Kiievis. Algselt õppis arstiks, töötas hiljem ajakirjanikuna ja Moska kunstiteatri näitejuhina. Sai tuntuks tänu `Rossija' ajakirjale, mis avaldas tema romaani "Valge Kaardivägi". Näidend - "Turbinide päevad" . Peateost "Meister ja margarita" kirjutas ta 12 aastat ning see avaldati ametlikult 1966-1967 aastal, sest see teos oli vastuolus tollaegsete Nõukogude võimude nägemusega. 18
tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muusikas sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega (e meisterlike kiirete heliridadega). Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus missa, motett, chanson
kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Modernism vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. Kirjandus Tiit Hennoste, artiklite seeria "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 - 1997, nr. 10-11. Dekadents on nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. See levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Dekadentideks peetavad autorid:
Astuti vastasseisu nii 19. sajandi rahvusromantismi kui ka senise realismiga. Saksa ja Vene kultuuri mõjule vastukaaluks hakati tähtsustama Skandinaavia, Prantsuse ja Itaalia eeskujusid; vahendajaks ja kontaktiloojaks kujunes Soome, kus kaua aega elasid mitu Noor-Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6
Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus
ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus
müraluuletus, abstraktne foneetiline luuletus, simultaanluuletus, gümnastiline luuletus, alfabeetluuletus, i-luuletus. Dadaistide tuumiku moodustasid põgenikud Saksamaalt ning Kesk-Euroopast. Esindajaid: Tristan Tzara, Hugo Ball, Kurt Schwitters, Paul Eluard. 35. Nimetage 20. sajandi esimese poole austria (Viini) väljapaistvaid autoreid. Robert Musil (epopöa „Omadusteta mees”), Hermann Broch, Joseph Roth, Stefan Zweig. 36. Millised kirjanikud meenuvad seoses Poola modernismiga? Poola tuntuim ja avangardseim modernist oli Witold Gombrowicz (romaanid „Ferdydurke”, „Trans- Atlantik”, „Kosmos” ja „Pornograafia”, näidend „Iwona, Burgundia printsess”). Ulmekirjanik Stanisław Lem („Solaris”). Näitekirjanik Sławomir Mrozek (kuulsaim näidend „Tango”). Lüürik ja esseist Czesław Miłosz. Luuletaja, esseist ja tõlkija Wisława Szymborska. 37. Millised kaks tšehhi kirjanikku on olnud Eestis kõige populaarsemad?
arutus“. Scientia sexualise- seksuaalsuse sidumine tõega, seksuaalsuse ja tõe kokku viimine diskursuses. Arserotica- seksuaalsus millel ei ole tõega sidusust. Kujunes loogika, et pihil räägid sa ära kõik patud, järjest enam muutusid need pihid seksuaalsemaks. Võim on tootlik ja võim on produktiivne. 1.04.2015 Postmodernism- tänapäevases tähenduses on ta seotud modernismiga, seda hakati kasutama jõuliselt arhitektuuris. Mis suhtes on postmodernism modernismiga? Modernistlikku kunsti peetakse sügavaks, avangart muusikas/kunstis, ülesanne oli leida lihtsustus (sürrealism), kummaline kunst, matemaatiline keerukus- etableerunud- kohanes kunsti maalimaga, kontserdid ja galeriid. Kõige tuntum teos- sontagi „camp“- on olemas selline kunst, campilik kunsti viis. Lyotard- Postmodernne olukord, kus ta kirjeldas mingisuguseid muutusi
kujutamine polnud enam illustratiivne, vaid kajastab ,,helgetes toonides kangelaslikku tänapäeva". Goebbels kirjutas 1933. aastal, et Saksamaal peab kunst olema nii ,,romantiline, sentimentaalne" kui ka ,,tegelikkusele vastav". Tolle reziimi puhul tähendas see aga kultuurihorisondi teadlikku piiramist, ning üheainsa, üksluise ja konventsionaalse kunsti- ja kirjanduszanri soosimist. Kultuuripoliitika ei tähendanud kaugeltki mitte ainult sõda modernismiga! Vajalik oli defineerida poliitilselt vastuvõetava kultuuri sisu ning toetada kunstnikke, kes said ametliku loa seda poliitikat ellu viia; samal ajal suruti kõik teise katsed uusi kultuurinorme eirata maha ametliku tsensuuri, välistamise ja terrori abil. Kunstielu kontrollimine ei tähendanud tingimata igasuguse kunstiinnu ja inspiratsiooni mahasurumist! Juutide küsimus
Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka. Rahmaninovi loomingus kohtab jõulist mahlakat kõla. Ta ei läinud kaasa modernismiga. Tema teostes valitseb meloodia. Iseloomulikud on loomingus tun-depuhangud. Carl Orff Saksa helilooja, dirigent ja muusikapedagoog, kes töötab välja oma muusikapedagoogilise suuna. 1924 asutas koos Dorothea Güntheriga võimlemis- muusika-tantsu-kooli. Tema arvamus oli, et igaühel peab olema võimalus osaleda loomingus. Muusika-kõne-liikumise süntees nagu antiikteatris. Kõnerütm on muusika aluseks. Orff-instrumentaarium do-mineerivad löökpillid, lihtsad võtted, ,,tõeline
Raske mineviku tõrjumine FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa) Kasseti mõte tuli Leedust Autoritel, kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat kokkupuudet ARVAMUSED: Tekkinud mitte tekitatud Postmodernism Teadsin Sain uut teada Huvitav/üllatav Sarnasus Erinevused varem fakt modernismiga modernismist Kirjandus, Tekkis 1870-80 Enda Suures osas Idndiviidi kunst, aastatel, mittedefineerimine toetub keskne, arhitektuur Tekkinud koos , postmodernism modernism oli virtuaalmaailmaga Kunstirevolutsioon nii sisuliselt kui ühiskonna , , vormiliselt keskne
illusioonide suhtes jne. Modernism vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. viii. futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus.
kirjandusse. Oks suri enne, kui ta rühmitusest tegelikult osa sai võtta. 3) Siuru tegevusega seoses muutus kirjanduse ja moraali suhe. Noor-Eesti algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks rikkunud moraalikombeid. 4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule.
võib uurida samade meetoditega. Tegelik tõde on kusagil vahepeal. Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon, kus üks kultuur muutub teisega sarnaseks jne. Muidugi on ka globaalseid kultuurinähtusi, nagu jõulude puhul kingituste tegemine. Kultuuride suhtes saab tunda vaimustust, neid saab kritiseerida ning sünteesida. 14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga. Millised on modernismile tüüpilised kultuuripraktikad? Modernsus kui uue maailmanägemise paradigma. Modernsus toetub mõistuslikule maailmapildile, pürib universaalse tõe poole samal ajal kui modernism peab mõistuskeskset maailma küsitavaks, toetub isiklikule ilmakogemusele; apoliitiline. Modernsus aga esitab poliitilisi programme. Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-
Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muus.. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus.s sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus
Nende metanarratiivide järgi tekib idee, et kaasaeg on tulevikku suunatud projekt, me elame mingit ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut
usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Modernism vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. (8) futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus.
ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Modernism vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Nagu ka kunstis, on modernism kirjanduses vormiuuendustele aldis, nt kuulub modernismi juurde sujuva narratiivi lõhestamine katkendlikuks, tavapäraste kujundite vältimine, luules vabavärsi laialdane kasutamine jne. Modernismiga seotakse ka nt arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jne kui iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. 8. futurism - tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast, luules on iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine, futuristid on oma publikuga pidevalt (taotluslikult) vastuolus. 9
modernismi saavutustega kunstivallas. · Mida etteheideti? Postmodernsim ei tahtnud olla keerukas. · Probleem oli selles, et modernistliku kunsti saavutused hakkasid esindama ametliku kunsti. o Modernistlik kunst ei muuda midagi. o See oli 1 mis tingis postmodernse teema ning mis andis sellele sotsiaalse tähenduse teema. o Postmodernistlikust kunstist loodeti, et see muudab maailams midagi. o Üks mida modernismiga kohe seotakse on kõrge ja madala piiride maha jätmine, ehk tuleb taandada neid piire, mis kunsti kõrgeks ja madalaks jaotavad. Selline projekt pole õnnestunud. · Ajaliseks murranguks oli mai 1968 peamiselt Pariisis toimunud rahutused ning nendega seoses inimeste teatav nõudlikus kultuuri endale omandada. · Popkunst mille erijoon oli see, et kunstisfääri hakkas looma argimaailma objekte. · Argielu
on ilmekas. 1) Siuru tegevusega seoses muutub kirjanduse ja moraali suhe. N-E algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks väga rikkunud moraalikombeid. 2) Kirjandusellu ja keelde lisandub tugev annus dünaamikat 3) Säilib Siuru ajal üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle raami sees midagi teiseneb. Põhiesteetiline alus jääb samaks, aga olemisvorm muutub. Eriti oluliseks saab see, et uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. Süntees uusromantikast ja modernismist saab oluliseks. 4) Annab teeotsa kätte edasisele eesti luulele. See mida hakkab pakkuma Under ja Visnapuu, on midagi uut. Moraali + kunsti suhted: 1) senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjandusse (Under, Visnapuu) 2) Siuru aegadel juurdub, et kunst on primaarne ja elu on sekundaarne. See tähendab elu kunsti levikut - kirjanike suvitamised Pühajärve ääres jm. 13. september 2010 Marie Under (1883-1980)
1970-ndatel. Kuna olid nafta-ja energiakriisid, siis inimesed hakkasid otsima uusi lahendusi kuidas saada odavamalt ja kergemini ühiskonnas hakkama. Hakati otsima uusi lahendusi aga toetuma vanadele traditsioonidele, mis andsid alustala uuele kunstivoolule. Inimesed muutusid avatumaks ja hakkasid kasutama vabamaid vorme, samas toetudes ajaloolistele detailidele. Kes on kuulsamad postmodernismi esindajad? Robert Venturi oli 20 sajandi üks menukamaid arhitekte. Ta alustas modernismiga, aga kuulsaks sai postmodernisliku kunstisuuna esindajana. Robert Venturi oli Ameerika arhitekt, kes oli üks esimesi, kes hakkas postmodernismi arendama ja levitama. Ta on öelnud ,,Less is a bore", mis oli vastulause Mies van der Rohe öeldud lausele ,,Less is more". Tema mõte oli kasutada palju detaile ajaloost, mis seoks maja uute vormi lahendustega. Kuulsamaiteks töödeks on Vanna Venturi House, Guild House, Freedom Plaza, jne.
Astuti vastasseisu nii 19. sajandi rahvusromantismi kui ka senise realismiga. Saksa ja Vene kultuuri mõjule vastukaaluks hakati tähtsustama Skandinaavia, Prantsuse ja Itaalia eeskujusid; vahendajaks ja kontaktiloojaks kujunes Soome, kus kaua aega elasid mitu Noor- Eesti juhttegelast. Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga.
· 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust · Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu · Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala · Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under · Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! · Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga. · Ilmus ajakiri ,,Noor-Eesti" 6 numbrit · Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos ,,Raibe" · Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel · Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919 · Rõhutas kirjandusteoste vormi · Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
annaabi.ee 
