Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis nimetati kannelt koguni jumala enda loodud pilliks. Seetõttu võis seda mängida isegi surnuvalvamise juures ja paastuajal, kui kõik muu pillimäng, laulmine ja lõbutsemine oli keelatud. On täiesti võimalik, et kannelt vanematel aegadel palju tantsupilliks ei kasutatudki. Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga" pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil anti välja määrusi, mis keelasid linnades pulmapidudel mängida torupilli ja kannelt kui talupojapille. Keeld oli muidugi sihitud talupoegadest ja agulirahvast pillimeeste vastu, kes said linna ametnike muusikute teenistusele kardetavaks. Nii kaebas aastal 1722 Tartu linna muusika Georg Selge ühe kodaniku peale, et
laevaga Saksamaale. 2.Tsitaadid Lause Põhjendus Lehekülg 1.Arvad ,et moskvalane Tore lause, nagu 189 paneb käpa peale? moskvalased oleksid suured karud . 2.Kas ta keerab Hassel kaela Väga julmad karistused olid. 77 kahekorra? 3.Tüdrukud ju ei käi. Nigel ,et tüdrukud koolis ei 36 Ammuks mittesaksa plikad. käinud 3.Mõtted mida raamat tekitas Kahju ,et doktor oma naise nii maha müüs. Ja loodame, et Pallu saab Saksamaal omadega ilusti hakkama .Ei tea , kuidas läks Pallul laevasõit , ja kui väga ta hakkab oma sõpru ja tuttavaid igatsema? Huvitav , kas Pallu oma raha doktori käest ei saanudki kätte. Mina Balthasari asemel oleks oma isale midagi hüvastijätuks ütelnud või oodanud ,kuni isa koju tuleb ja ära rääkinud, mis plaanid tal edasiseks on. 4.Küsimused.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Eluiga .......... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Linnarahvastiku suurus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 Saksa ja mittesaksa elanikkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 181 Maamajandus ja külarahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 Elatusalad ..... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ning seda moraalilangust ei saa enam nõukogude okupatsiooni kaela ajada. On täitsa võimatu, et Russow sellise seiga ise välja mõtles. Kroonika linnaelu oli tollal Russowi lugejaskonnale hästi teada. Eestlane Russow esineb ka väga rahvuskriitiliselt: "Kuna aga valitsejad, piiskopid, toomhärrad ja teised, saksa inimesed, kel ju rohkem tarkust peas, selle nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles Russow kombest põletada raekoja platsil jõulukuusk ja sellega kaasnes hirmus joomine ja laaberdamine sealsamas kuuse lõkkeaseme ümber. Tubli luterlasena seostab ta alamrahva moraalitust eeskätt katoliikluse halva mõjuga. Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi
ümberkorraldamiseks. Lühidalt seisnesid need järgmises: teenistuse pidamine saksa keeles, iga kiriku juurde täiendavalt nelja vaimuliku palkamine ja neile elamiseks korterite muretsemine, Niguliste kiriku juurde kooli rajamine, kogudusekirikutes ja dominiiklaste juures iga nädal jutluste pidamine, mittesakslastele eraldi kiriku määramine, kus neid kolm korda nädalas "kristlikult juhatataks". (Samas, teadaolevalt oli hiliskeskajal mittesaksa ehk eestlastele mõeldud kantslid mõlemas Tallinna kogudusekirikus olemas). 19. mail 1525 otsustas raad Lange nõudmised kinnitada. Tallinnast levis usupuhastus 1524. aastal edasi Narva, Rakverre ja Paidesse. Usupuhastuse algus Tartus. Ei ole täpselt teada, ajaloolised allikad on ses küsimuses üksteisele vastukäivad, et millal täpselt esimene luterlik jutlustaja Hermann Marsow Tartusse saabus. See pidi toimuma kas 1523. aasta lõpus, 1524. aasta esimesel poolel, kõige
3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang Lõuna eestis oli olukord parem kuna seal rajati Tartus näiteks kool- jesuiitide kolleegium ning lauluraamatutes olevad kirikulaulud olid eestikeelsed- rahvas sai neist aru ning ol ikerge õppida. Põhja eestis aga püüti juurutada saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni, kuid rahvas ei mõistnud neid tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Püüti koostada ka nn mittesaksa lauluraamatut kuid selleni ei jõutud lähema saja aasta jooksul- seega oli inimestel raskem õppida ja aru saada. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks ? Katoliku jumalateenistusel kandis muusikalist külge koor, püüti laulma panna ka kogudust, kuid esialgu eestlased ei läinud sellega eriliselt kaasa. Vastureformatsiooni käigus rajati Tartus 1583. aastal jesuiitide residents ja tõlkide
hoogustus oli vaja ilmalikku haridust-arvutamist,lugemist.Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne). 15 saj lõpus tekkisid isegi eesti päritolu linnalastele ainult Tallinnas mittesaksa kool. Pühavaimu kiriku juures.Kujunes Tlnas välja ka tütarlaste kool, kus õppisid väga rikaste kaupmeeste tütred.Tüdrukute koolitamine oli lühema ajalisem ja pealiskaudsem. Reformatsioon lõpetas sisuliselt kõik need koolid ära. 16 saj keskpaigaks olid koolid hääbunud. Esialgu reformatsioon kooliharidusele hea ei olnud. Lisaks koolidele olid keskajal olemas ka rändõpetajad. Need olid mitte väga rikaste vanemate
ja teid läbi heinamaade, tihnikute, võsastikkude ja soode. Ja paljud neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased pidasid harilikult oma täkkusid ja loomi ja ka ise tavaliselt ümber liikusid, mispärast nad ka hea luure tõttu oma heade sõprade ja sugulaste kaudu pärisid sagedasti suurema võiduhinna koos saagi ja vangi võetud venelastega, nõnda et saagi pärast tekkis mõningane vihkamine ja kadedus saksa mõisameeste ja mittesaksa talupoegade vahel ja oli karta, et sakslastel tuleb nendesamaste talupoegadega talitada nagu sotlastega Wesenbergi all." 1577. aasta Septembris oli Schenkenberg sunnitud vaenlase j õudude suurene mise tõttu sissisõjast ajutiseks loobu ma. Sügiseks oli kogu Liivi maa mandriosa, välja arvatud Kura maa, Riia ja Tallinn, Vene vägede või mu all. 1578. aastal Ivo Schenkenberg jätkas o ma talupoegadega röövi mist ja põletamist vaenlase maaalal. 4
kirikuõpetajatele mõeldud väljaanded võisid vabalt olla ka saksakeelsed kuna juba enne reformatsiooni kasutati eesti keelt jumalateenistustel. Seega tekib küsimus, kui suur on tõenäosus, et tegu ikka oli luterlike mitte katolike missaraamatutega? Sest tol ajal ei olnud Martin Luther ainuline autoriteet ja vaevalt, et keegi oleks nõus millegi juhusliku peale raha kulutama. Aga kulutada raha Ladina kooli loomiseks kus kooli ülesandeks oli valmistada mittesaksa vaeste linnakodanike ja talupoegade lapsi ette vaimulikuks ametiks. Selle kooli loomiseni küll ei jõutud aga kas ei olnud siis liivi,- läti- ja eesti missaraamatud just selleks trükitud, et õpetada tulevasi kirikuõpetajaid üle terve Liivimaa. (Põltsam 2000) See on küll oletus aga siiski kõige ilusam seletus. Kindlasti väärib essees välja toomist ka kirikuelu ja eesti keel enne reformatsiooni. Sest 15
ülemkiht väikearvuliseks ja eestlaste osatähtsus oli suurem- õiguslikest vahekordadest tähtsamaks osutus asjaolu, et sakslased ja taanlased allutasid endale uskumatud. Siit tuleneb sakslaste ja mittesakslaste sotsiaalse ja õigusliku seisundi ning kultuurilise nivoo erinevus hiliskeskaegses ühiskonnas. Kiriklike reformikatsete perioodil, püüdis kirik Liivimaal olude sunnil mittesakslaste hingeõndsuse eest enam hoolitseda. Kirikutesse loodi mittesaksa jutlustajakoht. Alles reformatsioon äratas kiriku huvi rahvakeelte vastu(puhtakujuline jumalasõna Martin Luthteri õpetusest). Reformatsioon mõjus demokratiseerivalt mittesakslate ja linnaeestlaste kultuurioludele. Uue evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis luterlik reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku trükisõna muretsemise. 2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil
Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2. 30000 taalri eest. andis Alad oma vennale Magnusele. Liivi ordu häving- 1560 2 aug härgmäel, et takistada venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal Mittesaksa sepp valiti ,,kuningaks", hakati koonduma kolvuvere linnuse juurde, äkki rünnati 200 talupoega sai surma. 1561 ajasid rootslased poolakad toompealt välja. Harju,viru,järvama Alistusid 4 juunil ja tallinn 6 juunil. Poola ja leedu1569 rzeczpospolita.1570-71 tallinna 1 Piiramine. 2 piiramine 1577. jäi vallutamatta. 1577 eesti vallutatud vene poolt, va tallinn. Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582 Jam zapolski rahuga lõppeb sõda
dekkerit (1 dekker = 10 tk) lambanahku, kusjuures valmistöö sai sellele, kelle materjalist see oli tehtud. Töö tuli teha oldermanni majas valve all ja selleks anti aega 14 päeva. Iga enamkulutatud päeva eest tuli maksta trahvi nagu hiljemgi, kui meister ei pidanud kinni kliendile lubatud tähtajast. 1708. aasta maikuus, seega siis paar aastat enne Tallinna siirdumist vene võimu alla, otsustasid ka Tallinna mittesaksa kasuksepad ja talupojarätsepad oma ameti asutada, millega raad ka nõustus. Tegemist on viimase Tallinnas Rootsi ajal asutatud ametiga. Skraa algprotokollis selgitatakse: " Alates siit peavad kõik kasukategijad ja talurahvarätsepad, kes on ausad ja korralikud ning oma eriala hästi õppinud, nii kui meistrid olema." Meistriks saamise proovitöö- lambanahkne kasukas ja vammus, pidi valmima kolme päevaga raeliikmetest tsunftihärrade ning meistrite ees. Nagu oldermannide nimistust võib
Talurahval jäi üle vaid ise enda eest seista.1560. aasta septembris algaski talupoega- de ülestõus, mis laienes suurele osale Lääne- ja Harjumaast. Russowi teatel otsustanud talupojad mitte enam ,,aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja Iahti saada või aadli sootuks ära hävitadaja väljajuurida.'' Ülestõusu laie- nedes kujunes välja ka selle juhtkond. Renneri kroonikast Ioeme, et talupojad "valisid ühe mittesaksa sepa kuningaks, seadsid ta vankrile; seal kõrval jooksis 12 ihukaitsjat ja üks ratsutas torupilliga ees, see oli tema pillimees. Kuningal oli peas kaks ülestikku pandud kübarat, mis oli ümbert okastega läbi pistetud, see oli tema kroon.'' Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, ilmselt lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Halju-Viru vasallidega. Raad manitses siiski talumehi ülestõusust loobuma
Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse baltisaksa koduuurijatest, hiljem ajaloolased. Neile oli tähelepanukeskmes Saksamaa kui Liivimaa asi. Sellep muu varane info jäi kõrvale, eriti mis puudutab Vene leetopisse. Lõpp on seotud tolle keskaegsete riikidesüsteemi lõpuga - 1558, kui Liivi sõja algus või 1562?. Seda vahepealset perioodi hakati nimetame Liivimaa iseseisvusajaks - Liivimaa Saksa asi oli olemas omaette iseseisvalt ja Liivimaa kui Saksa maa ei kuulunud mittesaksa riikide võimu alla. See ajaloo periood on sisemiselt ühtne, need samad poliitilised institutsioonid, mis tärkasid 13. sajandil. Eesti ja Läti ajaloos on see kõike muud kui iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega. Kõige suurem töö keskaegse Liivimaa uurimisel tehti ära 19. saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka
Välja veeti: teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit. Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed). 2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid: kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Gildide eesotsas olid valitud oldermanid.
Eristus ei olnud esmajoones etniline. "Rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond vaid esmajoones õiguslik kogukond. Liikumine sotsiaalsel redelil võis kaasa tuua liikumise ühest kogukonnast teise. Õiguslik korraldus andis eelise sisserändajaile. Al 14. sajandi lõpust hakati järjest enam piirama mittesasklaste pääsu "parematesse" ametitesse, kohati piirama õigust omada linnas kinnisvara. Ka ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti saksa ja mittesaksa omadeks. Kuid pigem tegu sunnismaiste talupoegade eemalehoidmisega, mitte etniliste eestlaste. Kartus, et talupojad tulevad linna ja võtavad töökohad ära ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Linnaeestlaste või -lätlaste suhtes ei pruukinud kehtida. Sotsiaalsete seinte jäigastumine, sõltuvate talupoegade tõrjumine linnadest, aututeks peetavate inimeste hulga kasv linnades - oli üleeuroopaline tendents.
Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Eesti talupoegade ülestõus - Põhjusteks olid, et neil oli palju kannatusi ja koormisi. Nad pidid maksma aadlikele kümnist ja tegema rasket mõisatööd. Nad ei kuulanud enam aadleid ja ei teinud mõisatööd, vaid tahtsid nad hävitada. Tapeti sakslasi ja põletati mõisaid. 1560. a. septembris algas ülestõus. Selle laienedes kujunes välja ka selle juhtkond, kuningaks valiti üks mittesaksa sepp. Tema kõrval oli 12 ihukaitsjat ja tal oli enda 1 pillimees. Talupojad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatult ründasis Läänemaa aadlikud. Juhid hukati piinarikkalt. See oli üks suurimaid maarahva ülestõuse. Maahärrad vahetuvad Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim. Poola sai Lõuna-Eesti ja Liivi ordu lakkas olemast (1561. a.). Saare-Lääne piiskopkond liideti Taaniga. Keskaegne poliitiline jaotumus oli likvideeritud ja 1561. aastaga
Rootsimeelne ja talupoegadesse hästi suhtuv autor väljendab Tallinna linnakodanike vaateid ning kritiseerib baltisaksa aadlit, keda kohati lausa vihaselt ründab. Russowi kroonikas on eriti väärtuslik Vana-Liivimaa poliitiliste siseolude, elulaadi ja sõjasündmuste kirjeldus. Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse pastor Russowi juures on oletatud eesti päritolu (Paul Johansen) või isegi peetud teda eestlaseks. Krooniku aadlikest oponendid olid tema talupoeglikus ja mittesaksa päritolus üsna kindlad ja sõimasid teda ,,rumalaks taluhärjaks". Esineb palju faktivigu, uudsem vaatenurk võrreldes eelmistega. Eesti sõbralik, aadlivaenulik. Johann Renneri - Sakslasena on ta ordusõbralik ja venevaenulik. Renner näeb missiooni selles, et hoiatada Euroopat ja eriti Saksamaad moskoviidi ohu eest. Talle ei sümpatiseeri ka teised sõjas osalejad: Poola, Leedu ja Taani, ainult Rootsi krooni vastu võib aimata varjatud poolehoidu
1560.aastal alustasid vene väed uut pealetungi 2.august 1560. toimus Hoomuli lahing, milles hävitati ordu vägi täielikult 20. augustil 1560. aastal langes venelaste kätte Viljandi tugevaim ordulinnus Eesti alal 3. Eesti talupoegade ülestõus: Talurahvale tõi sõda kaasa ainult kannatusi ja suuremaid koormisi 1560. aasta septembris algas talupoegade ülestõus, mis laienes Lääne- ja Harjumaale Eestlased valisid omale ühe mittesaksa sepa omale kuningaks Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas Läänemaa aadlikest koosnev ratsasalk. Paljud talupojad hukkusid ning nende kuningas veeti Kuressaarde, kus ta neljaks kisti, hukati ka teised vastuhaku juhid 1561
alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse (1375-1397, Riia. 14. sajandi lõpp). Kartus oli, et talupojad tuelvad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Diskrimineerimise tagamaaks oli pigem õiguslik ja sotsiaalne, mitte rahvuslik jaotus. Ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti "saksa" ja "mittesaksa" esemeteks. Mittesakslaste alaväärsus tulenes nende talupojaseisusest ja peetud väheauväärsetest ametitest ja lausa autud ametid nagu timukas ja hoor. Lisaks etniline see ei saaks olla, sest "rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond, vaid esmajoones õiguslik kogukond. Rahvus kui etniline kogukond kujunes märksa hiljem välja. Mõistete päritolu ja kasutamine- Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes "Sakslasteks" (deutsch) ja "mittesakslasteks" (undeutsch)
kasvatustööd: 1. Jesuiitide kolleegium (ordu), mille juurde 2. 1583 asutati jesuiitide gümnaasium - kohalikud sakslased vältisid ja õpilased enamuses poolakad 3. 1585 asutati tõlkide seminar: - ülesanne koolitada eestlaste, lätlaste, sakslaste ja venelaste seast tõlke katoliku kiriku preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: - Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja populaarsus lihtrahva hulgast - Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus · Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas · 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt.
Kroonikate materjale kasutati poliitikas, ajaloo tuvastamisel, samuti suur roll eesti ajaloo-ainelise ilukirjanduse kujunemisel. Kun ristiusustamise tagajärel, XIII sajandil kattus Eesti pind võõramaalastega, siis eesti keelt kuulis vähe, valitsev klass võõrad. Alles XV saj alul hakkas kirik tasapisi tähelepanu osutama vaimulike rahvakeele oskusele. XV saj lõpust ja XVI saj algusest säilinud mitmeid teateid mittesaksa jutlustajatest. Samuti hakkas esile kerkima usuliste tarbetekstide vajadus. XV ja XVI saj säilinud mõned käsikirjalise eestikeelsed märkmed, lauseriismed. 2. 16. sajandi ja 17. sajandi alguse eestikeelsed tekstid, nende eesmärgid ja keel (S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, G. Mülleri jutlused jm). Ladinakeelne katoliiklik kirik jäi rahvale kaugeks ja paljuski mõistmatuks. Kõrvale tekkis
1942 algas rahvuslike väeosade moodustamine: tööpataljonides olevatest ja Venemaa eestlastest formeeriti 8. Eesti laskurkorpus (u 30000 meest, 88% olid eestlased). Lahinguristsed 1942/43. aasta vahetusel Velikije Luki all, suured kaotused (3/4 algkoosseisust, sh sakslaste poole ülejooksnud 1800 meest). Uuesti rindel alles 1944. aasta suvel, kui sõda taas Eestisse jõudis. 2. Saksa vägedes Mittesaksa üksuste moodustamine Wehrmachti koosseisus polnud lubatud, võis moodustada üksusi tagalateenistuseks. · Ida- ja politseipataljonid vabatahtlikud, kasutati tagalateenistuses, partisanide vastu võitlemisel, hiljem ka rindel, u 10000 meest. · Eesti Leegion 1942 hakati formeerima Relva-SS-i kuuluvat üksust vabatahtlikest (7000 meest), selle koosseisus pataljon ,,Narva", mis sõdis Ukrainas
assimileerunud slaavidegaSchultheiz sai alguses maavaldaja käest privileegid, ümberasustatavad on saksa õigusega. Reeglina jäi Lokaator kes saksa külad organiseeris kohtukaasistujaks ja külavanemaks. Privileegid enamasti sakslastele väga soodsad, ei olnud teotööd ega sunnismaisust->isiklik vabadus, paremad maksu ja renditingimused. Mõnikord nõuti asendusmeest aga sunnismaisust siiski polnud. Pärandusõigus oli saksa külades ka naisliini pidi. Slaavi külade mittesaksa külade õiguslik olukord läks kiiresti halvemaks . Kuigi püüdsid saavutada saksa õigusi enda aladele, siis see ei õnnestunud. Saksa õigusega külad pigem assimileerusid slaavlastega , saksa privileegid kaot ajapikku. 70ndatel aasttael Robert Brenner osutas et rahvastikukriitikad ei pea paika. Wallensteini World system Theory Model. Lääne turgude nõudluse teooria, lääne euroopas hakkasid kasvama suured linnad, tagamaa ei suuda enam linna toiduainetega varustada,
olevikus omakasu-püüdlikel eesmärkidel reetis saksa rahva põhihuvid. Kas siis meile, siis veel väga noortele, ei olnud küllaltki selge, et see Austria riik mitte mingisugust armastust meile, sakslastele, ei sisenda ja üldsegi sisendada ei saa. Tutvumine Habsburgide suguvõsa valitsemise ajalooga täienes veel meie igapäevaelust saadud kogemusega. Põhjas ja lõunas õgis võõrarahvuseline mürk meie rahvust ja Viin ise muutus meie silmis üha enam mittesaksa linnaks. Dünastia mängis tsehhidega igal sobival ja mittesobival juhul kokku. Jumala käsi, ajalooline Nemesia, soovis, et ertshertsog Franz-Ferdinand, Austria sakslaste surmavaenlane, oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just peamiseks, ülevalt lähtuva Austria slaviseeri-mispoliitika kaitsjaks! Mõõtmatud on need vaevad, mis pandi sakslaste õlgadele. Kuulmatult suured olid need vere- ja
kolmest kihelkonnast kus see toimus, Märjamaa, Hageri ja Kullamaa. Talurahvas oli sõjategevuse eest täiesti kaitseta, mistõttu ei ole vaja imestada, et nad hakkavad juba siis tegema koostööd venelastega ( viha rõhujate vastu). On teada kordi, kus tp on antud abi. Venelastega tuuakse kaasa ka eesti tp, kes enne sõda olid põgenenud venemaale, nüüd kasut neid kui keeleoskajaid ja kohalike olude tundjaid. Tp teejuhid. Oktoobri alguses toimubki ülestõus. Ülestõusjad valivad endale mittesaksa juhi. Tapetakse kätte saadud sakslasi ja põletatakse mõsiaid. Alustatakse läbirääkimisi tln raega. Palutakse, et tln raad ei sekkuks aga soovitakse saada relvi. Raad ei sekkunud, sündmused arenevad kiiresti. Oktoobri keskel on ülestõusnud kogunenud koluvere lossi über ja tahavad seda piirata ja üle võtta. Ei õnnestu.Ajab enda ees ( Münchausen) lihula tp abiväge, kuid tegelikult sellega surutakse lihtsalt ülestõus maha
annaabi.ee 
