Mittemetallid Mittemetall Leidumine Omadused Tähtsamad ühendid ja kasutamine 1 Vesinik H2 Leidub maakoores Ta on värvitu, lõhnatu Vesi hapniku ja vesiniku tähtsam ühend. hüdrosfääris ja ja maitsetu gaas, Vees on vesiniksidemed. Kasutatakse atmosfääris. väikseima karetikütustes, metallurgias, molekulimassiga keemiatööstustes. kõigist gaasidest. 2 Hapnik O2 Leidub õhus. Ta on värvitu ja Kõige tähtsamad on oksiidid. Ja väga suur lõhnatu. tähtsus on eluslooduses (hingamine). 3 Halogeenid Suure keemilise Halogeenid on tugevad Tähtsamad ühendid: fluor, kroom. ...
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. VIIA rühma elemendid - fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõik halogeenid on inimesele mürgised KLOOR Kloor on keemiline element järjenumbriga 17 Ta on üks aktiivsemaid mittemetalle Värvuselt on ta rohekas Omadused: mürgine raske gaas, terava lõhnaga, kergesti veelduv Kasutamine: keemiatööstuses, paberi pleegitamises, anorgaaniliste ainete tootmises Toatemperatuuril on ta gaasilises olekus FLUOR Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 Normaaltingimusel on ta kollakas gaas Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem Reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega
liitjad hoiavad väliskihi elektrone tugevamalt kui loovutajad. Aatom tõmbab tugevamalt enda poole mittemetalle. KATIOON+ LOOVUTAB Katiooni raadius väiksem kui elemendi algraadius. ANIOON- LIIDAB Aniooni raadius suurem kui elemendi algraadius. Elemendi ELEKTRONEGATIIVSUS On elektrone liitmist/loovutamist iseloomustav suurus. See on elemendi aatomi võime siduda
Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik – teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O 2, H2, H2O). Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana.
aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks teisenditeks - allotroobid võivad erineda aatomite arvu poolest molekulis; -molekulide paigutuse poolest kristallvõres
Hapnik gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas; Väävel kollane kristalne aine, rabe, ei juhi elektrit ega soojust; Süsinik teemandina kõige kõvem aine, teine esinemisvorm grafiit on seevastu väga pehme. Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid. Allotroopia on nähtmus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet
Keemilised omadused o Lahjendatud happe keemilised omadused o 3NO2+H2O2HNO3+NO o On happetele üldiselt omadused st: reageerib metallide, metalli oksiidide, o On tugev oksüdeerija, oksüdeerib mittemetalle ja orgaanilisi ühendeid HNO3 aluste ja nõrgema happe sooladega Füüsikalised omadused :Iseloomuliku terava lõhnaga; Suitsev; Värvitu või kollaka tooniga o Kontsentreeritud happe omadused vedelik; Keemistemp 86C; 63% konsentreeritud hape; 98% suitsev lämmastik hape
saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega, tekkinud ühendis on neil negatiivne o.a
▸ Universumis on Fluor üsna levinud element, Maal on ta levikult 17. ja maakoores 13. kohal. ▸ Fluori saadakse vedela vesinikfluoriidi ja kaaliumfluoriidi elektrolüüsil 100 kraadi juures. ▸ Fluori kasutatakse fluorsüsinike(nagu nt. plastmass) valmistamiseks ja tuumakütuste puhastamiseks. ▸ Kasutatakse ka väikestes kogustes NaF joogivees, see aitab ära hoida hammaste lagunemist. KLOOR(CL) ▸ Kloor on keemiline element järgunumbriga 17. ▸ On üks aktiivsemaid mittemetalle. ▸ Normaalolekus on rohekaskollane gaas. ▸ On tegenvalt oksüdeerijad ja vähestabiilsed. ▸ Klooril on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. ▸ Mürgine, kollakasroheline raske gaas ▸ Teresa lõhnaga ▸ Väga aktiivne element.(reageerib peaaegu kõikide Mdega ja plajude MMdega.) ▸ Looduses kõige exam levinud halogeen.(Kõige rohkem esineb keedusoolana.) ▸ Kloori saadakse kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil ja laboris vesinikkloriidhappest
peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit leidub looduses lihtainena, siis toodetaksegi väävlit peamiselt maa seest sula väävli väljapumpamise teel. 2
võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tina, tsink), elektrokeemiline kaitse (reaktsioonide jaotamine juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. Sulamite eelisteks puhaste metallide ees on odavus ning paremad omadused. Nüüdisajal tuntakse ja kasutatakse tuhandeid erinevaid sulameid (malm, teras jpt.). Sulameid saadakse tavaliselt vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm). Sulami tihedus ning värvus on koostisosade vahepealsed
VI A rühma mittemetalle nim kalkogeenideks. Väävel leidub looduses a)ehedalt b)ühenditena (püriit,vaskläik) Väävli allotroobid 1.monokliinne väävel väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid 2.plastiline väävel (ebapüsiv, seismisel muutub rombiliseks väävliks) 3.rombiline väävel looduslik ja püsiv vorm. Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2. meditsiin (väävlisalvid) 3.väävelhappe tootmine 4.musta püssirohu komponent. Divesiniksulfiid: Saamine: H2 + S= H2S Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel happega Na2S + 2HCl = 2NaCl + H2S. Tekkimine - valkainete lagunemisel. Looduses leidub naftagaaside, vulkaaniliste gaaside koostises. Füüsikalised omadused: 1.värvuseta 2.mädamuna lõhnaga 3.mü...
11. Kas elavhõbe on madalaima sulamistemperatuuriga metall? 12. Kas metallid erinevad üksteisest kõvaduse poolest? 13. Kas metalli kõvadus sõltub ka eelnevast töötlusest ja puhtusest? 14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27
Mittemetallid ja nende omadused Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole ______________metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4- _8___ elektroni. Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne).
Jood Keemiline element järjenumbriga 53. Esineb tumepruunide kristallidena. Keemisel moodustab lillaka auru. Teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Vees lahustub halvasti. Reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega ( KI + I2 = KI3 ). Reageerib paljude metallidega kõrgemal temperatuuril. Teiste halogeenidega moodustab interhalogeniide. Astaat Keemiline element järjenumbriga 85. Kõik isotoobid on radioaktiivsed. Tahke aine. Värvus pole teada. Omadustelt meenutab mittemetalle (halogeene), kui ka metalle(Po, Pb). Lahustub hästi orgaanilistes lahustites. Raskeim halogeen. Maal leiduvast 93st elemendist kõige vähem levinud. Keemilised omadused Väga aktiivsed mittemetallid. Moodustavad metallihalogeniide. Tekitavad vesinikhalogeniide. Moodustavad oksohappeid. Reageerivad teiste mittemetallide. Keemiline aktiivsus väheneb F2 At2. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivse välja. Reageerivad kõikide metallidega (nt. 2 Fe + 3 Cl2 2 FeCl3).
SULAMID Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom
Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3 Väävel käitub metallide suhtes oksüdeerijana, moodustades sulfiide. Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2 Sulfaadid CaSo4 , 2h2O Gaasilised H2S , SO2 Väävlit sisaldavad ka mitmed kütused (põlevkivi, kivisüsi). Ta on oluline bioelement, kuuludes valkude koostisses. 4 Probleemid
sula naatriumkloriidiga Katoodil: Na+ + e- Na Anoodil: Cl- - e- Cl; 2Cl Cl2 Kokkuvõttev reaktsioon: 2Na+ + 2Cl- (elektrolüüs)2Na + Cl2 (2NaCl2Na+Cl2) · Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Sulamid · Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. · Sulamite eelised odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne...). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel
sula naatriumkloriidiga Katoodil: Na+ + e- Na Anoodil: Cl- - e- Cl; 2Cl Cl2 Kokkuvõttev reaktsioon: 2Na+ + 2Cl- (elektrolüüs)2Na + Cl2 (2NaCl2Na+Cl2) · Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Sulamid · Sulamid koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle. · Sulamite eelised odavamad kui puhtad metallid, paremad omadused (keemiline vastupidavus, füüsikaline vastupidavus jne...). · Saadakse vedela metallisegu jahutamisel moodustub ühtlane sulam (koostisosad on ühtlaselt jaotunud) · Ebaühtlased sulamid koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm). · Sulami sulamistemperatuur on enamasti madalam kui koostismetallidel. · Sulami kõvadus ja tugevus on enamasti suurem kui koostismetallidel
rohkem tuntud ühenditena kui lihtainena. P-metallide lihtained on suhteliselt püsivamad. Mitmed nendest on meile argielus hästi tuntud metallid, näiteks alumiinium, tina ja plii. Paljud tuntud metallid kuuluvad aga siirdemetallide hulka, näiteks raud, vask, kroom, nikkel jt. Väärismetallid hõbe, kuld ning plaatina on samuti siirdemetallid. Sulamid- koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de)ka mittemetalle. 1) Vask ja tsink= valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad) 2) Alumiinium, vask ja mangaan= duralumiinium (lennukiehitus) 3) Vask ja tina= pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Sulamid on paremate omadustega (kõvemad, tugevamad jne). Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami e. tahke lahuse.) Soolad Cl- kloriid NO -nitraat SO -sulfaat PO -fosfaat CO -karbonaat Happed
Tavaliselt ei ole metallid lisanditest täiesti puhtad, vajadusel neid puhastatakse. Üldiselt on täiesti puhta metalli saamine väga kallis ja seda tehakse vaid haruldaste ja väga väärtuslike metallide puhul. Enamasti ei ole aga metalli absoluutne puhtus vajalik, sest põhiliselt käsutatakse argielus metallide sulameid. Sulam saadakse vähemalt kahe lihtaine sulatatult segamisel. Enamasti on sulami komponentideks metallid, kuid esineb ka mittemetalle. Väga levinud on süsiniku sisaldus rauasulamites (teras, malm). Ning mis kõige olulisem metalli tootmine toimub elektrienergia abil.Metalli tootmine ei ole küll pikk protsess, aga samas suhteliselt keeruline, aga meie tänapäeva elus on metall üheks oluliseimaks vahendiks meie tavaelus. Alumiiniumi tehased ehitatakse kohtadesse kus on elektrienergia odav ning tarneaine on läheduses. Eestisse alumiiniumi tehaseid rajatud ei ole kuna meie elektrienergia ei ole odav ning
· Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana.
· Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. · Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. Allotroobid võivad üksteisest erineda: 1) aatomite arvu poolest (O, O2, O3), 2) molekulide paigutuse poolest kristallis (väävli erinevad allotroobid), 3) struktuuri poolest (süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). · Enamik mittemetalle on väga halvad elektri- ja soojusjuhid. · Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhteliselt väikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana.
Mittemetallid Mis on mittemetall? · Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi, nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? · Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne).
Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O
Berthollet´ sool (väga plahvatusohtlik, kasut lõhkeaine- tööstuses). 5. Halogeenid looduses · Fluor luude koostises, hambaemailis (fluori lisatakse hambapastadele). · Jood põhiliselt esineb kilpnäärmes, mereorganismides (vetikates). · Broom vähesel määral kuulub elusorganismide koostisesse. VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka
>METALL Malm raud + (2-5%)süsinikku, aga ka teisi lisandeid Metallid peegeldavad hästi valgust, plastilised, soojusjuhid, elektrijuhtivus(hõbe, vask) Redutseerija loovutab elektrone ehk ta oksüdeerub Rooste 4Fe + 3O2 + nH2O = 2Fe2O3 * nH2O Sulamid -koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de) ka mittemetalle Sulamite eelised odavamad, paremate omadustega kui vastavad puhtad metallid, Särdamine - maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks Teras raud + (alla 2%) süsinik Vasesulamid Cu + tina =pronks (skulptuurid, medalid, seadmed) Cu + nikkel+veidi Fe +Mn =melhior (lauatarbed, mündid, ehted) Cu + nikkel +tsink = uushõbe e alpaka (lusikad, ehted, kellaosad)
metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutatakse tema painduvuse pärast laialdaselt ja tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Vaske kasutatakse peamiselt juhtmetes oma hea omadusena elektrit juhtida. Miks kasutatakse sulameid? Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi:
paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt) d) Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist: a) bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle. Eelistus ei lähtu elementide leidumisehulgast maakoores b) elukeskkonna mõju: magevee kala ja merevee kala. Merevee kala biovedelikes on kuni 10x rohkem Na, K, Mg, Cl, SO4 c) organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni. d) organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on
*Mittemetallid reageerivad metallidega. MITTEMETALL+METALL=IOONISIDEMEGA ÜHEND (sool või oksiid) Cl2+2Na=2NaCl (naatriumkloriid) S+2Na=Na2S (naatriumsulfiid) O2+2Zn=2ZnO (tsinkoksiid) MITTEMETALL+MITTEMETALL=KOVALENTSE SIDEMEGA ÜHEND 2H2+O2=2H2O H2+S=H2S (divesiniksulfiid) Si+O2=SiO2 (ränidioksiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) S+O2=SO2 (vääveldioksiid) Mittemetallid võivad olla nii oksüdeerujad kui ka redutseerijad, eelistatud oksüdeerijad. 5.2 VESINIK JA HAPNIK-TÄHTSAMAD MITTEMETALLE 5.2.1. Üldiseloomustus *Vesinik on perioodilisustabelis esimene element. Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron. Loovutab ühe elektroni ja tekib H+ Lihtainena on vesinik gaasiline, esineb H2-na. On levinud eelkõige ühendites. H: +1| 1) 1 element perioodilisussüsteemis, paikneb I ja/või VII rühmas Molekuli valem H2; H:H H-H *On 3 isotoopi: H-prootium D-deuteerium, raskevesinik T-triitium, üliraske vesinik(radioaktiivne)
seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. 10) Kõrgahi (joonis) animatsioon: http://www.absorblearning.com/media/attachment.action? quick=ty&att=2146 11) Raua saamine ja rauasulamid (koostis ja kasutamine) magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 sulam: koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle ebaühtlane sulam: koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm) sulamite eelised: kõvemad, kulumiskindlad, odavamad, tihit madalama sulamistemperatuuriga teras: rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor) süsinikku peab jääma alla 2% (tööriistad) malm: (pliidirauad, radiaatorid, torud)
leelisesimese Arühma alus(VL tugev alus). II Ast alates Cast allapoole soolliitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. aktiivne metallmetall, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist aktiivne metallmetall, mis loovutab kergesti oma väliskihi elekrone väheaktiivnemetallmetall, mis loovutab raskelt väliskihi elektrone. väärismetallkallis hind; looduses leidub vähe, keemiliselt passiivne sulamtahke lahus, kus põhimetallis oon sulatatud teisi metalle või mittemetalle koroonitajatoming, mis hoiab ära metalli korodeerumise 1.metallipinna katmine erinevate vahenditega 2.kas. aineid, mis aeglustavad reaktsioone 3.elektronkeemiline kaitse üksiksideühe elektronpaari abil moodustunud aatomite vaheline side kaksiksidekahe elektronpaari abil moodustunud aatimote vaheline side kolmiksidekolme elektronpaari abil moodustunud aatomite vaheline side
(SULAMEID)? III. AATOMI EHITUSE ISEÄRASUSED VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI Na +11 2)8)1) Al+13 2)8)3) Si +14 2)8)4) Cl +17 2)8)7) SUUR ELEKTRONKIHTIDE ARV = SUUR AATOMIRAADIUS Au +79 2)8)18)32)18)1) LOOVUTAVAD ELEKTRONE = REDUTSEERIJAD POSITIIVNE OKSÜDATSIOONIASTE K - 1 = K+ Mg - 2 = Mg2+ METALLID PERIOODILISUSTABELIS METALLID VÕTAVAD ENDA ALLA SUUREMA OSA PERIOODILISUSTABELIST 112 ELEMENDIST ON MITTEMETALLE 22 mittemetall metall poolmetall OMADUSTE MUUTUMINE PERIOODILISUSTABELIS ELEMENTIDE METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS SUURENEVAD ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMINE SÕLTUB: · ELEKTRONKIHTIDE ARVUST (AATOMRAADIUSEST) -
väärisgaasid. Kokku leidub 22 mittemetallilist elementi. Mittemetallid on väga mitmekesised - leidub nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (P, C, Si) kui ka üks tavatingimustes vedela ainena esinev mittemetall - broom. Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga pehmed ained millel esineb aga väga kõrge sulamistemperatuur, mis teeb neis ülimalt tugevad ja vastupidavad ained, nagu näiteks teemant. Värvuselt esineb väga erinevaid mittemetalle (C-must,S-kollane). Looduses on nad esindatud mitmete allotroopidena - ehk keemilise elemendi esinemisel mitme lihtainena. Näiteks süsinik,teemant,grafiit, mis omakorda võivad üksteisest erineda aatomite arvu, molekulide paigutuse poolest kristallid kui ka struktuuri poolest. Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhtelised väikesed, millte tõttu aatom hoiab elektrone tugevalt kinni, tekitades suurema elektronegatiivsuse ning kaasates
8. Reaktsioonivõrrandite jada ülesanne. Näiteks: a) C -> CO -> CO2 -> H2CO3 -> Na2CO3 -> CaCO3 -> CO2 b) S -> SO2 -> SO3 -> H2SO4 -> Li2SO4 -> BaSO4 9. Miks nimetatakse VIIIA rühma elemente väärisgaasideks? KONTROLLTÖÖ KORDAMISÜLESANDED nr 6. TEEMA: Mittemetallid 1. Võrdle metallide ja mittemetallide füüsikalisi omadusi. • Metallidel on iseloomulik läige, mida mittemetallidel pole • Metallid on tugevad ja enamasti tahked, mittemetalle on nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi. Mm-d on ka rabedad • metallid juhivad enamasti hästi soojust ja elektrit, mittemetallid mitte • mittemetallidel puuduvad magnetilised omadused, nagu on osadel metallidel • metallid on enamasti halli tooni, mm-d igat värvi 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – VA mittemetallid – VIA mittemetallid – VIIA mittemetallid – VIIIA mittemetallid –
· Elekrtometallurgilised meetodid Tavaliselt ei ole metallid lisanditest täiesti puhtad, vajadusel neid puhastatakse, kuid üldiselt on täiesti puhta metalli saamine väga kallis. Seda tehakse vaid haruldaste ja väga väärtuslike metallide puhul. Enamasti ei ole aga metalli absoluutne puhtus vajalik, sest põhiliselt kasutatakse argielus metallide sulameid. Sulam saadakse vähemalt kahe lihtaine sulatatult segamisel. Tavaliselt on sulami koostiseks metallid, kuid esineb ka mittemetalle. Väga levinud on süsiniku sisaldus rauasulamites. Näiteks teras ja malm. 3 Pürometallurgilised meetodid Pürometallurgia on vanim metallurgiaharu. Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse sedasi: karbotermia, vesiniku kasutamine ja metallotermia. Redutseerijana käsutatakse süsinikku, süsinikoksiidi, vesinikku, alumiiniumi, jt. Pürometallurgilised protsessid on ahjudest, reaktoritest ja sulametalli transportimisest eralduva
läbimõõdu d ja survejõu F järgi määrata kõvadusarvu HB. Tabel 1.1 Brinelli meetod ei ole soovitatav, kui terase kõvadus ületab 450 HB ja värvilismetallide kõvadus on 200 HB. Kõvasulami kuuliga võib mõõta kõvadusi kuni 650 HB. Sel juhul käsutatakse tähistust HBW. Seega ei katsetata Brinelli meetodiga suure pinnakõvadusega karastatud teraseid. Samuti ei saa Brinelli pressil katsetada suuremõõtmelisi ja väikseid detaile, õhukest lehtmetalli ja mittemetalle. Brinelli kõvadusarvu HB järgi võib ligikaudselt hinnata katsetatud materjali tõmbetugevust ob empiiriliste seostega: väikese süsiniku sisaldusega terased Rm~0,36 HB malmid Rm~0,12 HB Rockwelli meetod Selle meetodiga määratakse karastatud teraste kõvadust Rockwelli pressi (joon. 1.15.) abil teraskuuli jälje sügavuse järgi (joon 1.16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980
omadustega elemendid. Rühmad on jaotunud A ja B rühmadeks. A rühmadesse kuuluvate elementide aatomite väliskihi elektronide arv on võrdne rühma numbriga. Mõnede rühmade puhul kasutatakse rühma üldnimetusi, näiteks leelismetallide rühm (IA), halogeenide rühm (VIIA), väärisgaaside rühm (VIIIA). Keemiliste elementide perioodilisustabel koosneb metallidest ja mittemetallidest. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid. Tabeli enamuse moodustavad metallid, vähem on mittemetalle. Metallid (nt. Na, K, Ca) paiknevad tabelis vasakul, paremal on mittemetallid (nt. P, S, C).Paremal, kõige ääres on väärisgaasid (nt. He, Ne, Ar). Metallid on enamasti iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Metallid on enamasti plastilised ja hästi töödeldavad. Metallid on ka head soojus-ja elektrijuhid. Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad
Kontsentreeritud väävelhape ja lämmastikhape võivad reageerida ka mitmete metallidega, mis metallide pingereas vesinikust paremal. Kuld ja plaatina lämmastikhappega ei reageeri. Nende väärismetallide ,,lahustamiseks" kasutatakse nn kuningvett, mis koosneb 3 mahuosast kontsentreeritud soolhappest ja 1 mahuosast kontsentreeritud lämamstikhappest. Kontsentreeritud väävelhape ja lämamstikhape võivadf oksüdeerida peale metallide ka mõningaid mittemetalle ja paljusid teisi aineid. 7. Metallide korrosioon Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks. Raua roostetamisle tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemad metallid (nt alumiinium, tsink ja kroom) on õhu ja vee toime suhtes küllatki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile.
1.1.14 Plii ( Pb ) Plii kuulub autoaku koostisse. Kunagi kasutati pliid ka bensiinis, kuid see keelati. Informaatika 1 7 TTK 2. SULAMITE KASUTAMINE 2.1 Miks kasutatakse sulameid? Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab
5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse. 5) Sulam on metall, mis koosneb mitmest metallist või sisaldab peale metalli(de) ka mittemetalle. Näiteks duralumiinium, pronks, messing jne. Neid kasutatakse rohkem, kuna neil on sageli paremad tehnilised omadused kui puhastel metallidel. Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad: 1) hapetega (vt. pingerida; kui metall asub pingereas H'st vasakul, tõrjub ta H happest välja) 2) mittemetallidega: a) hapnikuga (oksüdeerumine) b) väävliga (tekivad sulfiidid, v.a. kuld) c) halogeenidega (tekivad halogeniidid)
70)pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. 71) a)Sool on kristalliline aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. b)Sool on aine, mis koosneb metallioonist ja happeanioonist.. 72) Kopolümeer- erinevate elementaarlülidega polümeer 73) Küllasumata ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üks või mitu mitmiksidet 74)Väärismetall on keemiliselt püsiv ja hinnalt kallis metall. 75)Sulam koosneb mitmest metallist , võib sisaldada ka mittemetalle (pronks, malm) 76)Korrosioonitõrje on meetod metalli korrosiooni vältimiseks või selle aeglustamiseks. 77)Molekuli struktuur näitab, milliste keemiliste sidemetega on elemendi aatomid omavahel seotud. 78)Üksikside on kahe aatomi vahel ühe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side. 79) Kaksikside on kahe aatomi vahel kahe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side. 80)Kolmikside on kahe aatomi vahel kolme ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side
4. Mida nimetatakse vedelaks lahuseks? Üksteisega töielikult lahustunud 2 metalli. 5. Mida nimetatakse tahkeks lahuseks? Kuidas neid liigitatakse? Seletage lahti. Eristatakse asendus- ja sisestustüüpi tahkeid lahuseid. Asendustüüpi tahketes lahustes - osa lahustuva komponendi (põhikomponendi) aatomeid kristallivõre sõlmedes asendunud teise, lahustunud komponendi aatomitega. Sisestustüüpi tahked lahused - sisaldavad enamasti mittemetalle, mille aatomid paigutuvad põhikomponendi aatomite vahele. 6. Mida nimetatakse keemiliseks ühendiks? Sulami komponentidest koosnevat ühtlast kristallilist ainet, mille aatomid on omavahel seotud keemilise sidemega. 7. Mida nimetatakse mehaaniliseks seguks? Kaks komponenti ei lahustu. Olekudiagrammid. 1. Mida nimetatakse olekudiagrammiks ja milleks seda kasutatakse? sulami faasilise oleku graafiline esitus sõltuvalt temperatuurist ja komponentide
Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. · Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel. · Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega ule 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti
suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on floor. Mittemetallide elektronegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas. 30.Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused. Mittemetallid on lihtained, millel puudavad metallidele iseloomulikud omadused: nad on metalliläiketa, mittesepistatavad, halvad soojus- ja elektrijuhid; keem. Reaktsioonides on nende aatomitele iseloomulik võime siduda elektrone. Mõnevõrra tinglikult (metalle ja mittemetalle ei sa teravalt eristada) loetakse mittemetallideks 31.Põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid. Põhilised mittemetallid on: H2, N2, O2, S, F2, Cl2, P, C jne... Nende ühendid on SO2, SO3, NO, NO2, P4O10, CO, CO2, H2O, CH4, C6H6... 32.Väävelhappe omadused ja kasutusalad. Omadus: Kui väävelhappe kontsentratsioon on kõrge siis see ei lagunda metalli kui on madal siis lagundab.
arvuga elemendid. SEGU- mitme aine segu, koosneb erinevate aine osakestest. SETITAMINE- vedelikes mittelahustuva tahke aine sadestamine. SIIRDMETALL- perioodilisussüsteemi B-rühma (3.-12. rühm) element. SIDEMEENERGIA- keemilise sideme lõhkumiseks vajalik energia. SOOL- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. SULAM- materjal, mis koosneb mitmest metallist ja võib sisaldada ka mittemetalle. SUBLIMATSIOON- aine vahetu üleminek tahkest olekust gaasilisse (vahepeal vedelaks muutumata). SUSPENSIOON- vedelik (süsteem), millesse on pihustunud tahke aine osakesed (suurusega 10-5- 10-3cm). SÜSIVESINIKUD- süsiniku ühend vesinikuga. TAHKUMINE- vedelas olekus aine muutumine tahkeks. TARRE- süsteem, mis on kaotanud voolavuse. 9
- Lahustuvus vees 0° C juures. - Terava ärritava lõhnaga ja väga toksiline. · Keemilised omadused (moodustamine): - Tekib protsessides, millega kasneb atomaarsete hapniku eraldumine. - Osooni molekul on ebapüsiv. Suure kontsentratsiooni korral laguneb plahvatusega. - Osooni oksüdeerumisvõime on märgatavalt suurem kui dihapnikul. Ta oksüdeerib praktiliselt kõiki metalle. Samas oksüdeerib ka palju mittemetalle. 2 Cu2+ + 2 H3O+ + O3 2 Cu3+ + 3 H2O + O2 8Ag + 2 O3 4 Ag2O + O2 - Lämmastiku oksüdatsiooniaste suureneb: NO + O3 NO2 + O2 NO2 + O3 NO3 + O2 NO2 + NO3 N2O5 - Osoon ei reageeri ammooniumsoolaga, aga reageerib ammoniaakiga: 2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O - Süsinikuga: C + 2 O3 CO2 + 2 O2 - Sulfiidiga: PbS + 4 O3 PbSO4 + 4 O2
Fe Ehedalt leidub rauda Raud on läikiv hallikas valge metall. Mida kasutatakse, ainultmaale langenud ehitusel, tehnika tootmisel, ning mehhaanika valmitsamisel, meteoriitides. Keemiliste omatustena on puhas raud püsiv vee ja õhu Maakoores leidub suhtes, kuid ühendites kergesti korrudeeruv. rauda ainult Fe3O4 ühenditena. Mittemetallid 114 elemendist on mittemetalle 122, tabelis asuvad paremal üleval Nad võivad olla väga erinevad: tahke, vedel ja gaasiline, ainuke vedel on Br. Nende aatomite välisel elektron kihil on palju elektrone. 47 Nad võivad elektrone nii liita kui loovutada, st et need võivad olla nii oksudeeriad kuir edutseerijad. Paljudel mittemetallidel esinevad allotroopsed teisendid, st üks ja sama liht ain võib olla mitmes eri vormis. Süsiniku teisendid on teemant ja grafiit.
Vajalik on joodetavate pindade eelnev säilivad; puhastamine; 2. Jootmisega on võimalik liita: 2. Joodised on kallid; · erinevaid metalle; 3. Mõnede materjalide jootmistehnoloogia on · valatud ja sepistatud detaile; kallis; · sobivalt pinnatud mittemetalle; 4. Detailide sulamistemperatuur peab olema 3. Keerukaid tarindeid sab joota samm-haaval kasutades oluliselt kõrgem, kui joodise järjest madalama sulamis-temperatuuriga joodiseid; sulamistemperatuur 4. Jootliited tavaliselt ei vaja viimistlust. Priit Põdra 4
elektronegatiivsuseks(x) 1 x (Wi We ) 2 a Kui kahe aatomi ühinemisel üks aatom annab oma elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks, siis sellist keemilist elementi nimetatakse elektropositiivseks. Teist elementi, mille aatom saab elektroni, nimetatakse elektronegatiivseks. Ligikaudu võib elektropositiivseteks lugeda metalle ja elektronegatiivseteks mittemetalle e metalloide 2.3. KEEMILINE SIDE 2.3.1. Keemilise sideme põhjused Aatomite lähenemisel teineteisest mõne ongströmi (1 Å = 10-10 m) kaugusele tekivad vastasmõjud. Sõltuvalt elektronide liikumise iseloomust tekivad tõmbe- või tõukejõud. Esimesel juhul aatomid ühinevad ja eraldub energiat. Aatomite molekuliks ühinemise eelduseks on, et tekkinud molekuli energia peab olema väiksem ühinemises osalevate aatomite summaarsest energiast
annaabi.ee 
