demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majandusl...
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid natsionalistlik, fasistlik ja kommunistlik. Fasistid ja natsionalistid ülistasid oma rahvast, kommunistid lootsid helget tulevikku saavutada hirmuvalitsuse ja vägivallaga, kus vaesed talupojad ja töölised võitlevad mõisnike ja rikaste kapitalistidega. Suurim nõrkus demokraatide seas oli võimuvõitlus oma liikumise eri rühmade vahel, lisaks erakondade ja ametühingute vahel tuli võidelda ka teiste mittedemokraatlike liikumistega. Nõrga demokraatiaga riikides ei suudetud hoida rahva poolehoidu ning lubati avalikult tegutseda mittedemokraatlikel liikumistel. Esimesena tulid võimule kommunistid- Venemaal, fasistid said võimu Itaalias ja ka Saksamaa demokraatlik vabariik alistus Natsionalistliku Saksa Töölispartei võimule.
tekkis 1920ndatel ja 1930ndatel Euroopasse diktatuuri riike. Üheks selle põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. Samas olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Kuna seljataga oli väga verine ja tohutult palju inimelusid nõudev sõdadeperiood, oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Diktatuuri juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Neist mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. Nende tegevust soodustasid just pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Natsionaalsotsialistid ja kommunistid erinesid selle poolest, et natsid ülistasid oma rahvust kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. Kaks riiki, natsi Saksamaa ja
See tõi kaasa rahulolematust inimestes ühiskonnakorralduse suhtes ning kahtlused demokraatia efektiivsuses. Kuid kas demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas oli ikka paratamatus ? Peale Esimest maailmasda lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu. Kuid majanduslik heaolu ja poliitiline stabiilsus ei saabunud kohe ning paljudes Euroopa riikides võis näha demokraatia kriisi. Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim lahendus probleemidele diktatuuri kehtestamine, mis pidi riigi majanduse õitsengule viima. Diktatuuridele aitasid kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, kus valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad. Seda kasutasid ära oskuslikult äärmuslikud liikumised. Toetuti inimeste kogenematusele ja rahulolematusele
Kuna aga majanduslikku õitsengud kohe ei saabunud, siis pettusid paljud demokraatias. Tänu sellele tekkisidki mittedemokraatlikud liikumised ja nende levik. Liikumiste juhid väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis hävitab karmikäeliselt rahva vaenlased ning kindlustab majandusliku õitsengu. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. Mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil sellest hoolimata avalikult tegutseda. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad enda kätte. Nii natsionaalsotsialistlikus Saksamaas, kui ka kommunistlikus Nõukogude Liidus oli lihtinimese eeskujuks juht, keda tuli imetleda. Juhti tuli igal võimalusel ülistada (seda nimetatakse juhikultuseks). Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus,
Natsid lõid Kolmandi Riigi, kus kadusid majanduslikud raskused läbi kiirteede ehitamise ja sõjavabrikute rajamisega. Saksamaa oli koos kahe teise diktatuuririigiga valmistumas kõikehõlmavaks teiseks maailmasõjaks. Sellesse sõtta tiriti kaasa ka Euroopa demokraatlikud riigid nagu Prantsusmaa ja Inglismaa, kes olid kaks aastakümmet tagasi võitnud I maailmasõja, kus oli juba pikaldane demokraatia võim. Sarnaselt 30ndatel mittedemokraatlike liikumisi sünnitanud majanduskriisiline, on ka nüüd, isegi w-kujuline ülemaailmne majanduskriis, mis pikema kestvuse korral või panna inimesed kaotama usku demokraatliku korralduse ainuvõimalikkusesse. Selline olukord võib kaasa tuua uued diktaatorid ja pärast I maailmasõda juhtunu võib lähikümnendeil üldjoontes korduda.
Kumb põhimõte on olulisem: kas mittesekkumine teiste riikide siseasjadesse või inimõiguste kaitse? Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kuid kõige enam vajavadki seda kaitset just mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea. Elanikel pole võimalik oma kodukohast lahkuda ja vabalt ringi liikuda, kõikjal kontrollitakse dokumente ja liikumislube. Sunnitöö, poliitilised repressioonid, religioonide keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe.
mõni vabadussõjalane) ei oleks ka relva ähvardusel alustanud kunagise vaenlasega koostööd. Seega toimus riigipööre ka Moskva huvides. Kokkuvõtteks saab järeldada, et Eesti ebastabiilset sisepoliitilist olukorda ära kasutades viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner ellu riigipöörde, mis tõi kasu neile ja Nõukogude Liidule ning kahju Eesti rahvale ning ka vabadussõjalastele. Mina arvates leidis 1934. aastal aset ääretult ebaõige samm, sest demokraatiat ei saa kaitsta mittedemokraatlike vahenditega nagu seda on inimõiguste piiramine ja ainuvõim. Riigi juhtimine lähtuvalt enda huvidest on ebamoraalne ning lõppkokkuvõttes ka hukatuslik, seda on meile näidanud näited ajaloost natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Mina nõustun täielikult Winston Churchilli ütlusega: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud."
Tööleht. Demokraatia 1920.-1930.aastail. USA 1920.-1930.aastail. 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda. Enne sõda oli demokraatlike riike Euroopas vähem kui mittedemokraatlike aga sõja võitsid demokraatlikud siis demokraatia kasuks otsustasid paljud uued riigid ___________________________________________________________________________ _ja demokraatia laienes siseriiklikult ka pärast uusi seadusi mis suurendas kodanike demokraatlikke õigusi ___________________________________________________________________________ _ 2. Lõpeta skeem. Parempoolsed erakonnad Põhiseisukohad
fasistideks. Sellest rühmitusest kujunes Rahvuslik Fasistlik Partei, mida juhtis Benito Mussolini. tal oli palju pooldajaid, sest loodeti, et ta suudab lüüa korra majja, ta lubas muuta Itaalia võimsaks. Mussolini õpetuse põhiseisukohaks oli rahvus. Rahvus on kõikehaarav ja üksikisik on rahvuse osa. Ta teatas, et rahvus on kõige tähtsam, inimesed elavad ja surevad, aga rahvas jääb! Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Totaitarismi tunnus Itaalia näide Saksamaa näide Juhikultus Benito Mussolini Adolf Hitler Üheparteisüsteem Rahvuslik Fasistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Riik kontrollis Ettevõtteid ja korporat- Plaanimajandus, tehased,
saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Diktatuurid jaotatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa rühma kätte
2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi.
rikkad mõisnikud:D Selles võitlused oli õigus vaestel kasutada kõikki vahendeid: relva abil võim haarata,rikkuritelt vara ära võtmine. Hirmuvalitsemine oli ka fasistidel ja natsionaalsotsialistidel meelepäraseim riigijuhtimis viis. Vaenlasteks kelle süül nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõtriigid, reeturitest riigijuhit, võõrad rahvused. Nende meelest tuli kõik vaenlased hävitada et tuua õitseng riiki. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, lubati neil vabalt tegutseda. See tõi kaasa raskeid tagajärgi. *Inglismaa, Prantsusmaa, Usa sise ja välis poliitika 1920-30 - 1)Inglismaa toimis põhiseaduslik monarhia, riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas riiki vaid tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. Valitsuses vahetusid tihti. 2)Prantsusmaa alates 1870 .
- 1930.aastatel nii populaarne? - Ülemaailmne majanduskriis, mis suurendas ühiskonnas seesmisi vastuolusid ning kasvatas ihalust kõva käe järele. 13) Kuidas ja millal kehtestati diktatuur Saksamaal, Itaalias? Millised sisepoliitilised probleemid aitasid sellele kaasa? – Itaalia 1922 ja Saksamaa 1933. Majanduskriisi ja tööpuuduste tõttu. Mussolini (Itaalia) lubas taastasda riigis korra ja muuta Itaalia võimsaks. 14) Milles seisnes mittedemokraatlike ideoloogiate – fasisimi, natsionaalsotsialismi ja kommunismi põhimõtted/sisu? – pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. Inimesed on võrdsed. 15) Millal ja milliste riikide ühinemisel loodi NSVL? – Loodi 1922, lagunes 1991. 16) Iseloomusta Nõukogude Venemaal kasutusel olnud majanduspoliitikaid – sõjakommunismi ja NEP-i. NEP toiduainete
Peagi muutus see Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks, mille juhiks Benito Mussolini. - Fasistid lõid relvastatud salke- mustsärklased, kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. - Mussolini pidas rahvust tähtsamaks kui üksikisikut või ühiskonnaklassi, see õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa
· Üheks põhjuseks oli demokraatia kriis. Demokraatias pettuti, sest ei usutud enam selle mõjusse ja nähti, et karmikäeline riigivõim oli tõhus riigi juhtimise vahend. · Kriisi tekkimise põhjuseks olid ka suured rahaprobleemid, mida demokraadid leevendada ei suutnud. Samuti oli seljataga väga verine periood täis sõdu ning seetõttu oli rahvas harjunud karmi ja julma korraga. Demokraatia ja diktatuurid · Diktatuuride juhid hakkasid korraldama mittedemokraatlike liikumisi. Mõjukamad liikumised olid kommunistlik, fasistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine, mis lubasid karmikäeliselt kõik rahva vaenlased hävitada ning majanduse taas tippu viia. · Nende tegevust soodustasid pettumine demokraatias ja majanduse halb seisukord. Demokraatia ja diktatuurid · Natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust, kuid kommunistid tähtsustasid töölisrahvast. · Natsi Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit olid
demokraatiasse, mis on diktatuuri vastupidine valitsusvorm ning hakati rakendama karmikäelist valitsusviisi mitmel pool Euroopas. See muutis üha enam pingelisemaks rahvusvahelise olukorra. Esimese maailmasõja tagajärjel valis enamik uusi riike demokraatliku korra. Pooldati rahvavõimu ehk demokraatiat, kus olid olemas kodanikuvabadused, kodanikuõigused ning ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kasutati rahva määravat osa. Kuid peale sõda pettuti demokraatias ning see soodustas mittedemokraatlike liikumiste teket. Lubati rahvale majanduslikku õitsengut ning hävitada karmikäeliselt rahva vaenlased. Hirmuvalitsemine oli fasistide ja natsionaalsotsialistide meelepäraseim riigijuhtimise viis, nende lipukirjas oli rahvuse ülistamine. Õnneliku elu saavutamiseks, tuli neil vaenlased hävitada. Nõrga demokraatiaga riikides haarasidki diktatuuri pooldajad võimu, üheks selliseks oli Itaalia. Sõjajärgsetel aastatel tekkis seal väike rühmitus nimega
mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast ei saabunud kohe ka majanduslikku õitsengut. Rahvas hakkas usku kaotama demokraatiasse ning taheti vahetust. Nii tekkisidki erinevad mittedemokraatlikud liikumised. Saksamaal natsism eesotsas Adolf Hitler, Venemaal kommunism eesotsas Jossif Stalin ning Itaalias eesotsas Benito Mussolini. Usuti, et just nemad saavutavad majandusliku õitsengu ja hävitavad rahva vaenlased. Kuigi nende mittedemokraatlike liikumiste juhid kutsusid üles kukutama olemasolevat riigikorda, anti neile vabad käed ja nõrga demokraatiaga riikides, haarasidki diktatuuri pooldajad võimu. 1922. aastal saigi ohjad enda kätte fasistlik partei, kelle juhiks Mussolini. Ta kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning poliitiliste vaenlaste eest kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu
Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatia aitab ületada kiiresti majandusraskused ja poliitilised segadused. Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse. See pettumus aitas kaasa aga mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. Väideti, et vaid diktaktuuriga on võimalik kindlustada majanduslik õitseng. Diktaktuursed riigid jaotuvad kaheks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarses riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või rühma kätte, kes tegutsevad vaid oma tahtmiste järgi. Rahval ei ole aga mingit sõnaõigust, mis on veidi karm, kuid diktaktuurile väga põhiline. Totalitaarses riigis oli aga võimul kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle
Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada. Fasistid hakkasid kõikjal itaalias looma relvastatud salku, kelle tunnuseks oli see, et nad kandsid musti särke. Mussolini õpetus: · Tähtsaimal kohal rahvus · Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele · Inimelude ohverdamine rahvuse nimel on lubatud Mussolini kujunes diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Isegi Hitler pidas teda oma õpetajaks. 1921. aastal saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini, kes tunnetas oma mõjuvõimu kasvu, nõudis peaministri kohta. Oma jõu näitamiseks kutsus Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas Rooma marssida. 1922. Määrati Mussolini peaministriks, sest ka itaalia kuningas oli fasistlike vaadetega. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine
maksmisekslaenu, mis elustas Saksamaa majandust, Westminsteri statuut (1931) Suurbritannia parlamendis vastu võetud seadus, mis tunnistas dominioonid, näiteks Kanada ja Austraalia, Briti impeeriumis sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. diktatuuri tekke põhjused poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades, mittedemokraatlike liikumiste teke (kommunistlik, fasistlik, natsionaalsotsialistlik), demokraatlike traditsioonide nõrkus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, majandusraskused, pettumine Versailles´ süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis aitas kaasa manipuleerimisele, valitsuste kiire vaheldumine, diktattuuri juhid pidid probleemid lahendama.
juht: Adolf Hitler idee: uue korra loomine, mis tähendas demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste tegurite kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist 7. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut kohe ei saavutatud, pettusid paljud demokraatias. Mittedemokraatlike liikumiste juhid aga lubasid võimule saades korra jalule seada. 8. Miks paljudes riikides asendus demokraatia diktatuuriga? Nimeta selliseid riike. *muutused ühiskonnas - keskklass kaotas oma mõjuvõimu *sõja mõju - inimesed olid sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga *pettumine Versailles’ süsteemis - pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve *majanduslikud raskused - sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonide,
· Vale majandamine Kriisi tunnused · Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine · Suurenev tööpuudus · Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid Valimisõiguste laienemine Uued partnerid 1930. aastad Mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus Diktatuurid Seotud majanduskriisiga Levinud ideoloogiad Demokraatlikud Liberalism Konservatism Sotsialism Sotsiaaldemokraatia Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism natsionaalsotsialism
· Vaen Saksamaa suhtes · Locarno konverents 1925. A; Reini tagatispakt (kindlustas Saksamaale läänepiiri) · Briand'l-Kelloggi pakt 1928.a (loobumine sõjast, konfliktide rahumeelne lahendamine · Uute riikide tunnustamine Demokraatia laienemine ja kriis · 1920.aastad: uued demokraatlikud riigid valimisõiguste laienemine(naised) uued parteid · 1930.aastad: mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus diktatuurid seotud maj.kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga. Levinud ideoloogiad: · demokraatlikud: liberalism konservatism sotsialism sotsiaaldemokraatia · Mittedemokraatlikud
eraldumisena ja vägivaldse süsteemi sisemise juurutamisena. Mõlemad mõtteviisid vastandusid individualiseerimisele ja võtsid ainest vanadest tugevatest institutsioonidest ja mõtetest (sümboolika, juhikultus jne). Samuti süvenes ka teistes, demokraatlikes riikides rassism, nt Austraalias oli põliselanikel keelatud avalikes kohtades valgete seas liikuda, sama oli LAUs ja USAs (Klu Klux Klani populaarsus). Kasvas ka mittedemokraatlike riikide arv: 1920-1938 kasvas autoritaarsete süsteemide hulk 41-lt 53-ni. 30.II maailmasõja järgne üleilmastumine USA ideoloogilisel juhtimisel. II ms järgnenud antiglobaalsetest protsessidest olulisim oli ilmselt Euroopa globaalsete suurriikide murenemine ja globaalse domineerimise lõppemine kolooniate iseseisvumise tõttu ja seda peamiselt vabatahtlikult. Mõjutatud said need eelkõige lääneliitlaste vabaduse ja demokraatia loosungitest.
Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui sissetulekute ebavõrdsus ajas kahaneb; 11. Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine Demograafiline üleminek (eluea pikenemine, sündimuse järsk suurenemine ja seejärel langemine, millele järgneb ühiskonna vaikne vananemine) ja individualiseerumisprotsess selle osana toovad kaasa muutused eluhoiakus, vabanemise fatalismist; hoiaku muutudes tekivad inimestes eeldused
annaabi.ee 
