Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis saab viljastatud munarakust?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
platsenta, keerle, emaslooma, munas, kilpkonnad, rästik, keerleb, toores, munade, roomajad, linnud, kehaga, imetajad, munarakk, emakas, jääkainetest, sipelgasiil, nokkloom, munevad, platsentat, hamster, küülikBlastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm,
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemn
Välimine ja sisemine looteleht. *välimise lootelehe rakkudest tekib embrüo välispinnale vagu, ürgjut.eesmises osas paikneb ürgsõlm. Areneb välja pea-ja seljaaju. Tekib keskmine looteleht. *alguses on loode väga tundlik kõigele, mida ema sööb, joob! Amnion ehk vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 protsenti looteveest Allantois ehk kusekott sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk emakook see kujuneb välja kuu vanusel embrüol. : ül : ühendab emasorganismi areneva lootega; ainevahetus; platsentabarjäär; loote varustamine antikehadega; toodab naissuguhormoone. Idulase teke ja areng *neil tekivad organite ja kehaosade alged; tema umber moodustub veega täidetud põis; ta kasvab ja areneb kiiresti; tekib sarnasus inimesega ehk LOODE. ; 4 kuu kujuneb luustik ja sugu saab määrata, siis edasi areneb kiiresti
a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21
järglasi on palju Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine: Eelised : munarakud on kaitstud Puudused: munarakkude arv on tunduvalt väiksem, kehasisene viljastumisel on loote areng aeglasem kui kehavälisel viljastumisel. N:roomajad, linnud, imetajad. Sisalik, leevike, koer. 6) too näiteid loomadest, kes a)arenevad moondega : kalad, roomajad, kahepaiksed? b)arenevad vaegmoondega: prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud c)arenevad täismoondega: liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Miks on moondega arengu tähtsus? a) Selleks, et väheneks konkurents toidu suhtes b) Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust? Et saaks energiat säästa. 7) Sest munas on lind üksi ja ta ei saa mukalt toitaineid, vaid ainult seda, mis talle alguses kaasa pannakse
keskkond - vesi (õhu käes kuivaksid ära, peavad vees sigima) viljastumise tõenäosus - väike (peab keskkonda laskma suurel hulgal sugurakke ning vastasgupool ei pruugi leida üles) haiguste ülekandumise tõenäosus - väike (ei toimu otsekontakti ning kehavedelike vahetamist - Kaladel, kahepaiksetel, mereselgrootutel Kehasisene viljastumine sugurakkude arv - väike (sugurakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud ning ei ole vaa nii palju toota) keskkond - emaslooma keha (keha sees, sugurakud on kaitsutudärakuivamise eest) viljastumise tõenäosus - suur (munarakk ja seemnerakk satuvad lähestikku) haiguste ülekandumise tõenäosus - suur (tihedalt kokkupuutumine ning kehavedelike vahetamine) - Putukatel, lindudel, imetajatel Hermafrodiit on siiskui ühes ja samas organismi on olemas nii emas - kui ka isassugurakke tootvad organid. Iseennast ei saa viljastada, vaid alles siis kui on vahetatud isassugurakke. - Vihmaussid, kaanid, teod.
tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid, lihaskude, skelett Ektoderm ehk välimine looteleht nahk ja närvisüsteem, juuksed, karvad 13. Millised lootekestad ja milleks on inimesel? Koorion ehk ird- või kõldkest kasvab emaka limaskestaga kokku areneb platsenta, mis ühendab loote emaga Allantois ehk kusekott loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus; tekib nabaväät Amnion ehk vesikest selles vedelikus areneb loode; kaitseb põrutuste ja kuivamise eest 14. Miks on vaja platsentat? Nabanööri? Mis neist saab pärast inimese sündi? Platsenta ühendab loote emaga; võimaldab paremat ainevahetust; kasvab koos lootega; ained ja antikehad emalt lootele läbi platsenta; toodab naissuguhormoone;
Jaguneb kaheks protsessiks Embrüogenees looteline areng, kestab viljastumisest sünnini Postembüogenees lootejärgne areng. Kestab sünnist surmani. Partenogenees selline paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastamata munarakust (mesilastel ja sipelgatel). On olemas keha väline ja keha sisene viljastumine. Kehasisene toimub emasorganismi suguteedes. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem kui kehavälise puhul. Keha siseselt viljastuvad imetajad, linnud ja roomajad. Kuna toimub piiratud kohason vähem sugurakke. Viljastumine toimub ainult munajuhas. Siis on loode ema kehas kaitstud. Kehaväline viljastumine vees, juhuslik, sugurakkude arv suur, viljastumine on väiksem ja juhuslik. Kehaväline viljastumine on energeetilisemalt kulukam. Kahepaiksed ning kalad. Follikul munaraku kaitsev ja toitev põieke. Kollakeha rebenenud folliikul Kollakeha ja foliikul eralavad mõlemad naissuguhormoone Ostrogeen ja progesteroon naissuguhormoonid
Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe
13. iseloomustage põisloodet. Sein koosneb ühest rakukihist. Sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta - kõldkesta 14. Miks lootevedelikust võetud kromosoomanalüüs iseloomustab loodet? Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega - ühendus... Laps joob mingil määral lootevedelikku. Lisaks on emakas loode täiesti eraldunud ka tegelikult. 15. Mis on platsenta? Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsenta on loote organ, mille areng ja funktsioon mõjutavad otseselt loote kasvu, arengut ja heaolu. / imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon. 16
Veistel kogutakse 5-10 embrüot. Embrüod siirdatakse retsipient emasele või hoistatakse vedelas lämmastikus. Kui munasarja kudet töödelda in vitro gonadotroopsete hormoonidega, siis on võimalik ootsüüte üleskasvatada ja hiljem viljastada laboris. Seejärel sisestatakse retsipientemasesse. Kloonimisel sisestatakse sügoodi tuum somaatilisse rakku, millelt eelnevalt on tuum eemaldatud. Seejärel siirdatakse kloonitud embrüo retsipientemasesse. 45. Implantatsioon ja platsenta tüübid koduloomadel ja inimesel Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid
o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Kujuneb välja ~ kuu vanusel embrüol. Emalt lootele Lootelt emale · Mürkained hormoonid · Antikehad ainevahetus jääkproduktid · Hapnik · Toitained · hormoonid 8. Kuna loode on ühendatud ema vereringega ei tohi rasedad juua alkoholi. Läbi platsenta
Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid
SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad
Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. 1 Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta.
Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg
kuukalad, erinevad vähid. 2) Suurusest a. Väga väiksed spermid on paljudel ümarussidel ja kaladel b. Väga suured spermid on niinimetatud liitspermid, omased putukaliikidele Munarakkude ehitus ja mitmekesisus Ehitus 1) Kestade olemasolu (vt. rakukestade osa) 2) Rebu varuaine mis eelistatult koosneb valkudest ja lipiididest a. Hulk: i. ülivähese rebuhulgaga. Nt. pärisimetajad, kellel varakult areneb platsenta. ii. Vähene rebuhulk. Nt. erinevate kukkurloomade munarakud iii. Keskmine rebuhulk. Nt. erinevad kahepaiksed iv. Palju rebu. Nt. erinevad linnud, kilpkonnad, roomajad, kalamari, putukad b. Paigutus: i. Ühtlane paigutus üle raku. Nt. pärisimetajatel ii. Keskel. Nt. linnud, roomajad, kalad, putukad. iii. Otsmine . nt. kahepaiksed, tigudel.
· viljastumine kehaväline · sigimisel koeb vette KAHEPAIKSED · elavad nii vees kui maal · kõigusoojased · nahk on paljas, limanäärmed · jäsemed liikumiseks · hingavad kopsude ja nahaga · süda kolmeosaline · kaks vereringet · viljastumine kehaväline · koeb vette ROOMAJAD · elavad peamiselt maismaal · kõigusoojased · keha katavad sarvsoomused · liikumiseks kasutavad 1) jäsemeid 2) keha · hingavad kopsudega · süda kolmeosaline · kaks vereringet · viljastumine kehasisene · munevad maismaale LINNUD · elavad peamiselt maismaal
Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu. Inimene neelab ta alla ja vastne jõuab läbi mao soolde. 4. Sooles areneb temast uus isas- või emasuss. Emasuss muneb munad, kuid need ei saa seal kohe areneda. 5. Soolest väljunud muna peab 2 nädakat õhu ja niiskuse käes viibima, kuni munas areneb vastne. Alles siis võib ta uut peremeest nakatada. 27. Lameussid Lameussid on kõik väga lameda kehaga, nende keha pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni 10 meetrini (paeluss). Enamik lameusse elavad parasiitidena teiste loomade sees. Keha on kaetud vastupidava kattega, mis kaitseb neid peremeesorganismi seedenõrede eest. Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta
Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest ruumi on vähe. Nahk on kaetud lootevõidega. Loote kaitse: Lootekestade peamised ülesanded on areneva loote kaitsmine ja toitmine. Loodet kaitseb kõige paremini lootevedelik. Seal loode ujub. See vedelik kaitseb teda muljumise, kuivamise, temperatuurimuutuste eest. Sinna kuhu idulane pesastus kujuneb platsenta. Selle kaudu on ema ja loode ühenduses. Loodet ühendab platsentaga nabanöör mille kaudu toimub ainevahetus. Ema verest toitaineid, hapnik, vesi. Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1
Kaalub um 2 kg. Kopsud on siiski veel nõrgad et iseseisvalt hingata. 9, 10. Kuu: elundid on valmis iseseisvaks tööks. Liigutused ei ole enam nii aktiivsed sest ruumi on vähe. Nahk on kaetud lootevõidega. Loote kaitse: Lootekestade peamised ülesanded on areneva loote kaitsmine ja toitmine. Loodet kaitseb kõige paremini lootevedelik. Seal loode ujub. See vedelik kaitseb teda muljumise, kuivamise, temperatuurimuutuste eest. Sinna kuhu idulane pesastus kujuneb platsenta. Selle kaudu on ema ja loode ühenduses. Loodet ühendab platsentaga nabanöör mille kaudu toimub ainevahetus. Ema verest toitaineid, hapnik, vesi. Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1
elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on
· keharakkudes on kromosoomistik diploidne ja sugurakkudes haploidne · sugurakkudes on ainevahetus alla surutud · sugurakkude eluiga on väga lühike: munarakul:36h ja spermatosoidil: 72h · küpsed sugurakud on paljunemisvõimetud · sugurakud on kõrgelt diferentseerunud rakud Viljastumise võimalused looduses 1. Kehasiseselt täiuslikum, kindlam, toimub emasorganismis. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem (imetajad, linnud, roomajad, osad kahepaiksed ja putukad). 2. Keha väliselt sugurakud viiakse keskkonda, kus nad ühinevad. Rakke peab olema väga palju, sest tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem (kalad, kahepaiksed). Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju
Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2. säilima hästiventileeritavas kohas 3. olema kaitstud saastumise eest (hiired, rotid jne) Haudemuna valik: Ideaalsed haudemunad 1. pikkus/laius 1,4:1 2. karjale ja tõule iseloomuliku keskmise massiga 3. munetud pesas, mis on kuiv, puhas ja tolmuvaba 4. on pärit haigustevabast karjast 5. puhtad (pole määrdunud sõnnikuga) 6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride
blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10
kaudu. Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik. Rasedustestid näitavad inimese koorioni gonadotroopse hormooni olemasolu. Platsentavereringe Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline rasedus). Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund:
22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone. 23) Selgita, mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees. Rakkude
....................................................8 2.3. Papagoiliste selts......................................................................................................9 2.4. Siniraaliaste selts....................................................................................................10 2.5. Värvuliste selts.......................................................................................................10 3. Austraaliale iselomulikumad roomajad ja kahepaiksed...............................................11 3.1. Krokodilliliste selts................................................................................................11 3.2. Kilpkonnaliste selts................................................................................................11 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised..........................................................12 3.4
· Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Eluviis: · Roomajad on soojalembelised kuid ei talu väga kõrget temperatuuri · Roomajad kaitsevad end tavaliselt kiiresti põgenedes,kaitsevärvusega.madudel mõrginärrmed · Maod kasutavad mürki ka saagi tabamiseks · Nad on rõõvtoidulised · Mjõned sisalikud ja kilpkünna liigid toituvad taimedest · Osad kilpkonnad elavad vees või maismaal · Vaskuss eelistab liivaseid männimetsi Linnud Eluviis:
Reaktsioonina blastotsüstile näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik. Rasedustestid näitavad inimese koorioni gonadotroopne hormooni olemasolu. Platsentavereringe Blastotsüsti ümbritsevad rakud hävitavad nüüd emaka limaskesta rakke, tekitades väikesi verevalumeid, mis stimuleerivad kapillaaride moodustumist. See on platsenta arengu esimene staadium. Blastotsüsti sisekihi rakud jagunevad kiiresti, moodustades kaks kihti. Ülemisest kihist kasvab loode ja sealseid rakke kasutatakse amnioniõõnes. Samal ajal moodustab alumine kiht paunakese. (Kui rakud hakkavad arenema ebanormaalses asendis, võib tekkida ka emakaväline rasedus). Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja
sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad Põlvkonna vahetus kiire Vahepealne Aeglasem Risoomist uus taim Seened samblad Imetajad õistaimed sõnajalad
annaabi.ee 
