Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis on elus tähtis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muule, väärtushinnang, voodit, magada, sööki, koduta, rahaga, lubada, elan, kipub, proovin, parimaMis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnangud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale.
Mitte nagu mingis korteris,et ei saa isegi sõpradega istuda ja muusikat kuulati nii, et naabrid kaebame ei tuleks. Ja üldse ei ole korteri elanikel ema saad kus nad saaksid vabalt aega veeta, grillida ja päevitada. Ja enamasti on su naabriteks pensionärid, kellel on iga päev sinu tegemiste kohta midagi öelda. Aga kui sa elaksid kusagil maal, siis ei tule sulle keegi midagi ütlema, et muusika on liiga kõvasti või, et koer haugub ja nemad ei saa rahulikult magada. ARENG & KOGNITIIVSED PROTSESSID Ma olen olnud terve elu suuremat kasvu, kuid mul pole sellepärast kunagi midagi tegemata jäänud. Ja nagu paljudel juhtudel kiusatakse selliseid nagu mina, kuid samuti pole mul sellel alal ka probleeme olnud. Mulle meeldib toimetada iseseivsalt või juhtida mõnda rühma. Mulle ei meeldi kui mind käsutatakase. Ma olen suhteliselt iseseisev, kuna mulle meeldub katsetada uusi asju üksinda nt. autot remontida
Üks kõige ilmekam näide mu ettevõtluse karjääris on õpilasfirma asutamine ja sellega tegelemine. Õpilasfirma koosnes antud juhul kolmest isikust, kellel olid erinevad ülesanded firma tegevuse jaoks. Mina olin firmajuht, seega oli mul suurim vastutus kõige selles firmas toimuva ees. Kuigi ma olin firma direktor, ei saanud minagi käed taskus seista ja vaadata, kuidas teised tööd rügavad, vaid olin tihedalt tööprotsessiga seotud. Sellist omadust kipub meie tänapäeva suurfirmade juhtidel nappima, kuna nad pole tööprotsessi kui sellisega peaaegu üldse kursis. Nende firmajuhtide kohustused piirduvad firma esindamise- ja kasumi väljavõtmisega. Ettevõtlusega on mul plaanis tegeleda ka tulevikus. Sedapuhku kaldub minu idee kõrgtehnoloogia valdkonda. Kui me õpilasfirma aegadel tootsime vanadest süüteküünaldest valmistatud aksessuaare, siis tulevikus oleksin tegev pigem arvutite- ja andmeside valdkonnas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
nii palju alkoholi ja tubakat kui hing ihaldab ja keegi ei või neid keelata. Nad saavad enamikesse klubidesse sisse ka ilma valetamiseta ja tädide dokumentide kasutamiseta. Igal noorel on võimalus teha juhilube ilma, et mõni täiskasvanu peaks kõrval istuma. Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme". Meenutades oma lapsepõlve, tuleb ette hetk, mil rääkisin umbes 5 aastaselt oma sõpradele ausalt ja selgelt:" Mina ei taha suureks saada, tahan mängida
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematus
Näiteks kui on vaja iseloomustada mõnda kirjandustegelast, siis lugemisel leian kergesti üles faktid, mis seonduvad just selle tegelasega. Kui loen enne teose läbi ja otsustan pärast mõnest tegelasest kirjutada, siis on faktide leidmine paksust raamatust palju raskem. Kindlasti leidub minus ka õppijana negatiivseid omadusi. Nagu ma juba rääkisin üleval, ma saavutan küll häid hindeid ning saan kõik vajaliku õigeks ajaks õpitud, kuid varsti peale arvestust kipub sellest suur osa ununema. See on kõik selle pärast ,et mõnedel ainetel, mis mulle huvi ei paku, või on mingi teine põhjus, miks ma ei saa aru, olen ma lihtsalt "äraõppija", mis kahjuks on probleem, millega tuleb töötada. Teadagi on see ajakaotus õppides midagi, mida ma enam hiljem kasutada ei oska, sest asi ise jäi mulle arusaamatuks. Minu võimalus sellest probleemist vabanemiseks on ,et ma proovin õppida antud õppeainega seoses võimalusel enese huvist johtuvalt juurde
Milline on minu nägemus lapse kasvatamisest perekonnas toimetulekuks 30 aasta pärast Mul on plaanis omada selleks ajaks kahte last, kuid samas ei tohi mitte kunagi nii mõelda, kuna kui tuleb ka kolmas, neljas või viies laps, siis poleks nemad nii-öelda plaanivälised lapsed, vaid ikka super õnnistus. Juba väikesest peale tahan ma harjutada, et minu lapsed ei valiks sööki. Mul on ääretult kurb näha tänapäeval lapsi, kes praktiliselt mitte midagi peale friikartulite ja makaronide ei söö. See on absurd, kuna tegelikult on olemas tohutult palju erinevaid toite, mis tegelikult on ainult head tervisele, ent vanemad ei paku neid lastele, vaid hoopis minnakse kergema vastupanu teed ning ostetakse lihtsalt üks krõpsupakk. Ma ei saa sellistest inimestest aru. Minu laste elus oleks juba väga pisikesest peale esikohal tervislik toitumine
Seepärast vaba aja tunnid ja minutid on just need elu osad, mida ma võin pühendada endale ja oma lähedastele . Tõeline elu on siis , kui on võimalus vaadata ümbritsevat maailma , eemalduda koolitöödest . Just see , kuidas mina veedan oma vaba aega , saab üheks peamiseks hindamisfaktoriks , kui ma mõtlen sellele , milline on teiste elu. Kas see on täidetud rutiiniga või vastupidi , erksate sündmustega . Aga , et tegeleda erksate sündmustega on vaja osata rahaga ümber käija ning see nõuab aega ja mõtlemisainet. Paljud noored ei tea raha väärtust ja laristavad seda kuni viimse sendini . Neil puudub kohusetunne. Nad ei tea kui raske tööga nende vanemad selle teenivad . Samamoodi võiks ka noored selle välja teenida tööga näiteks abistada oma vanemaid kodutöödes või milleski ,et natukenegi näidata välja austust vanemate vastu . Lõpetada liigne raha raiskamine pahna peale . Igasugune pudi
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui
selgusele jõuda selles, mis mulle tähtis on ning mida ma tegelikult väärtustan. Ma unustasin põhikoolis vahepeal oma eesmärgi- omandada teadmisi ja sellepärast tuupisin lihtsalt õpitava materjali suure kiiruga pähe. Sellepärast ei ole mul neid teadmisi enam tulevikus. Lisaks aitab psühholoogia tund selgusele jõuda vaimsetes väärtustes ja oma eesmärgid enda silme ette must-valgelt manada. Kuid paraku kipuvad mu seatud eesmärgid meelest ära minema ja selle tagajärjeks kipub olema see, et ma ei pruugi oma kõiki seatud eesmärke täita. Minul jäävadki palju kergemini meelde faktid ja aastaarvud, kui asjad, mis on saadud mõtisklemise teel. Septembriga ma ei ole muutunud kannapöördejagu, kuid siiski tunnen, et olen käitumiselt ja samuti ka mõtlemiselt vähe teistsugusem, kui olin olnud põhikoolis. Ma ei usu, et asi on vaid selles, et ma nüüd koolis ülikonda kannan. Kuigi jah, see võib olla üks mõjuteguritest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
Kuidas hajutada enda sotsiaalse tõrjutuse riske? 24.11.2008 Tänapäeva kõiki arenenud maid võib pidada heaoluriikideks, kuid hoolimata sellest on paljud inimesed sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ükski heaoluriik ei ole suutnud likvideerida vaesust, mis on üheks suurimaks sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks. Kuid tänapäeval ei ole vaesus ainukeseks näitajaks sotsiaalses tõrjutuses. Väga suureks ühiskonnast eraldumise põhjuseks on ka diskrimineerimine teiste inimeste poolt. Tihti koheldakse teistsuguseid inimesi halvasti. Kindlasti saab iga inimene selleks midagi ise ära teha, et teda ei tõrjutaks. Tänapäeva kiire elu juures pööravad inimesed küllaltki vähe tähelepanu oma tervisele. Erinevad haigused võivad mõjutada sotsiaalse tõrjutuse riske. Palju tööandjad ei taha enda firmasse palgata inimest, kellel on mingid terviseprobleemid. Kuigi minu jaoks tundub tööle asumine kauge tulevikuna, mõtlen siiski enda tervisele palju.
Väärtused mis mulle on tähtsad Igal inimesel on kindlasti olemas oma väärtushinnangud.Olemas on nii materiaalseid,kui ka vaimseid väätusi ja need ei pruugi inimestel ühtida.Näiteks peab mõni inimene tähtsaks raha,teine aga haridust.Väärtushinnangute abil saab palju teada ka inimese iseloomust. Tänapäeval on üha tähtsamaks muutunud materjaalsed väärtused.Vähe on neid asju,mida praeguses ühiskonnas raha eest ei saa.Raha on muutunud kohati ka nii tähtsaks,et inimesed on nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni. Näiteks on inimesi, kes on raha eest valmis võtma tõe varjamise eest altkäemaksu, valetama, varastama või mõnd teist väärtegu sooritama. Alguses ei pruugi väärteo sooritanu oma tegu
Eks globaalses mastaabis on olukord olnud läbi erinevate aegade veelgi kirjum. Mainin siinkohal ära ka eetika, mis on teadus moraalist. Et mis siis ikkagi on eetiline ja mis mitte? Nendes küsimustes on maailma valdavalt olnud üksmeelne ja vägagi sarnane, vaatamatta ajastule. Heaolu aga ei sõltu ainult tahtmistest. On ka konkreetsed vajadused. Inimesel peab olema sotsiaalne kindlustunne. Tahan täna süüa ja homme ka jne. Vajan sooja ja turvalist paika kus magada, puhata jne. Tänases maailmas on väga palju kinni rahas. Rahal on suur võim ja väga raske on elada (kui mitte võimatu) ilma rahata. Eluasemeks on raha vaja, toitu saab raha eest, riideid, teenuseid mugavust jne peaaegu kõike saab raha eest. Mida ei saa on tervis. ,,Kui me oleme terved, siis me ei mõtlegi terviseprobleemidele. Siis tekib kergesti ilusioon, et nii peabki olema, praegu ja tulevikus. Aga varsti tulevad haigused, nagu kirjutab Pascal.
" "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
seisundis või tegevuses hoidmine selleks vajalikke ressursse. Näiteks auto. Auto on neljarattaline mootorsõiduk ja selleks, et auto liiguks, on vaja kütust. Selleks, et kütust osta on tarvilik raha. Samas saab tuua ka ressursside piiratuse printsiibi, mille kohaselt on alati vajalike ressursside arv piiratud. Kuuldavasti on nafta vaikselt otsa lõppemas, mis tähendab, et diislit ja bensiini varsti enam osta ei saa. Sama moodi ka rahaga. Inimene ei oma nii palju raha, et osta kütust lõppmatuseni, sest raha hulk on piiratud. Inimestel on teadud kvantiteet raha. Võitluse vältimatuse printsiibi saab seostada tööturul konkureerimisega. Kuuldavasti on õigusteaduskonna lõpetajaid nüüdseks juba väga palju. Kõik vilistlased konkureerivad omavahel, sest kõigile ei pruugi antud alal tööd jätkuda. Hetkel käib minu võitlus koolis, kus
14 aastat elasin maal, vend õppis akordioni, siis ma pidin ikka venna jälgedes käima. 3-4 aastat õppisin akordionit, siiamaani vedeb voodiall see pill ja teinekord kui sõpradega minupool napsitame või mis iganes, siis on hea seda lõõtsa venitada jälle haha :D 25. Kaua sa kavatsed bmx'iga veel sõita? kavatsen niikaua sõita kui tervis ja kondid lubavad ja vb isegi oma järglastele seda õpetada, kui neist asja saab :D 26. On sul mingeid eesmärke seatud? Ei ole, elan üks päev korraga ;) 27. Kas oled kartma löönud mingi uue triki õppimisega? Eks algul oli kõikide trikkidega nii et olin pussy ja ei julgenud teha ikka, nüüd pigem tean, et kui ei proovi, siis ei saagi osata midagi ja mustaks ei karda ka saada enam haha :D 28. Keda sa tänad, et nii kaugele oled bmx'iga jõudnud? Tänan emmet haha, sõpru, filmijaid, pildistajaid, sponsoreid, ja üldse kõiki kes mind toetanud on. 29. Veel miskit lisada?
IKE Anna andeks, Kioko. Mul oli vaja sind lähedalt näha. Kui sa juba uksele tulid. KIOKO See ei puutu minusse. IKE Ei puutu. Kioko riietub lahti, paneb suure t-särgi selga ja läheb voodisse. KIOKO Kustuta tuled ära, kui magama lähed. IKE Kus ma magada tohin? KIOKO Mõtle midagi välja. Ike kustutab tuled ära. IKE Head ööd. Ike jääb laua taha. Kioko nutab vaikselt. 11 IKE Ma tean, et sa ei kannata tagasitulekuid. Need on hirmsamad, kui äraminekud, eks? KIOKO Mhmh. IKE
arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel
ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine? LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni madrats või midagi, ma viskaksin korraks põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi uimaseks. OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa.
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks Tänapäeval soovivad paljud inimesed saada edukateks. Kuna tänapäeva inimeste mõttemaailm, tegevusala kui ka teadmised on erinevad, mõistame me ka edukust erinevalt. Omades kindlat eesmärki on edukaks saamine tunduvalt reaalsem, kui sellest lihtsalt unistades. Enda jaoks püstitatud eesmärgid on inimestel erinevaid, kuid nende ülesanne kõigil on üks motiveerida tegutsema. Üldlevinud arusaama järgi peetakse praeguses Eestis edukaks eelkõige inimest kellel on oma kasumit teeniv ettevõte. Juhan Parts kirjeldab oma artiklis Postimehele, millised oskused ja keskkond peavad olema ettevõtluse kaudu edukaks saamisel. Üleilmastuvas maailmas edukas olemiseks ei piisa ka lihtsalt heade oma ala spetsialistide olemasolust, vaid oluline on ka see, et spetsialistid oskaksid enda teadmisi majanduslikus mõttes rakendada ning oleksid paindlikud. Olukord, kus pärast kõrgkooli tööle minnakse ning kuni pensionini samas asutu
OSVALD: Ma saan aru, et abielus te veel OSVALD: Mis mõttes? pole… ROLAND: Mis tööd teed? ROLAND: Millest te seda järeldate? 8 9 OSVALD (otsib sahtlist tööraamatu, ulatab (Osvaldile.) Saate ju aru – ega meile endile Rolandile): Kunstnik. ka meeldi. Ei saa teie magada ega midagi… ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot, OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. mis su nimi on? Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud ROLAND: Mida sa soovid, Laura? eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ma tänan. OSVALD: Ei esinenud
Peeter on ainus, kes julgeb mind laualt maha lükata, kui nemad parasjagu hommikusööki söövad. Vahepeal annab ta mulle paar laksu, aga sellest pole hullu. Enamuse ajast on ta ikkagi sõbralik ja kiunub kõrge häälega kui mind nägema juhtub. See kriiskamise harjumus on muideks neil kõigil küljes. No on rumalad, arvavad vist, et ma ei pane neid muidu tähele. Nüüd jõudsimegi järjega minu lemmiku, mamma Malle juurde. Ta on kõige parem mamma. Lubab mul alati enda juures voodis magada, ei aja mind isegi siis ära, kui ma tema raamatu peale heidan. Ka söögilaual ja lillepeenral tohin ma mamma nähes peesitada. Malle teab, et on minu lemmik, seepärast ta mind hoiabki. Mamma on täpselt sama vana kui papagi, aga vähemalt pole ta veel kiilakas. Talle meeldib süüa õunu ja tomateid ja kurke ja kõike muud mille järele minagi hull olen. Ainus asi, mis mulle mamma juures ei meeldi on see, et ta veedab liiga palju aega koos teiste kassidega. Ah jaa
Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast. Ja kindlasti muutub see koos inimstega. Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad noored arhitektuuri-, skulptuuri- ja maalikunsti. Need teadmised on aluseks kõigele muule. On väga tähtis, et inimesed teaksid kunstiajalugu ja suudaksid teha vahet erinevatel kunstiliikidel. Ka maalimine arendab meie kunstitunnetust, ja annab juurde uusi väärtusi. Kui me joonistame valmis mingi pildi, siis võime nimetada seda kunstiks või kunstiteoseks. Muidugi on inimestel kunstitunnetus erinev ja paljud ei hinda teiste loomingut. Igaühel on välja kujunenud oma lemmikstiilid, mida tihtipeale oodatakse ka teistelt. Päris kunstnikest eristab meid vaid piisav
" "Ei, aga ma leidsin midagi muud," vastas Ethan ebakindla häälega ja näitas tädile pilti naeratava tüdrukuga."Kas sa tead teda, ma leidsin selle pildi perekonna fotode seas. Minu arvates ta pole meie lähissugulane." "Tead ta pole küll meie sugulane ent on väga Michell Wolfwood'i moodi, aga minu teada tal pole ei tütart ega ka õde." "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole. Kooli aktusel oli oli igav nagu alati. Dire rääkis midagi kooli uuest häire signaalist ja varuväljapääsust. Kui direktoril sai kõik räägitud, luges ta ette millisesse klassiruumi milline klass peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink
Me leppisime teiega kokku, et me organiseerime teile suusareisi 5-le 2.-5. jaanuaril Austrias. Eritingimus see, et oleks võimalik solaariumi külastada. Mida klient tahab selle vaba ajaga saada? Miks tal seda vaja on? Miks mina tahan sinna minna? Ma tahan nende inimeste seltskonnas olla, mulle on nad olulised, aga samas mind ei huvita suusatamine. Järelikult tuleb leida midagi ka minu jaoks ja selleks on vaja kasutada aktiivset kuulamist. Suhlusbarjääre ei tohi lubada! Ma olen kuulanud pealt jutuajamist, kus üks inimene arutles selle üle, kas tappa oma võlausaldaja või mitte. Täiesti reaalne juhtum. Milles oli asi? See mees (paneme talle nimeks Tiit, kuna ei mäleta ta nime) oli istunud kinni, ta oli kinni läinud Vene aja lõpus ning sai Eesti aja algul lahti. Ta läks kinni selle eest, et ta osales 1988. ja 1989. aasta üritustel, pandi kinni pisihuligaansuste eest 2 aastaks. Tuli ta siis uuesti tagasi. Ta ei saanud järje peale. Talle tulid
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
sind, ainult sind ma kõikjal näen. Veereb jutt, olla hea, Kuni jälle tühi pea Ja kui siis ristub öös, mõni tee see pole see. 20 Refr: Suur maailm ... Ei murtud süda parane Ei mälestus unune, Ei kuiva pisarad Kuid armastus jääb elama. Mustamäe valss Heldur Karmo / Avo Tamme Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga, õnn tahtis pageda käest. Päeval ja ööl, kodus ja tööl mõtlesin Mustamäest. Refr. Nüüd elan Mustamäel, korter on aus ja hea ning selle õnne eest Fortunat kiitma pean. Nüüd elan Mustamäel tahta mis võiksin veel! Hulk päevi kauneid siin mind ootab, ootab ees. Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik, olgu seal pidu või pulm igavust ma tunda ei saa enne, kui kell on kolm. Refr. Nüüd elan Mustamäel ... Kui nüüd veel Mustamäe Ziguli kandiga sõpruse sidemed looks, võib-olla nii minagi siis auto veel majja tooks. Refr. Nüüd elan Mustamäel ... Mustlase elu
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse
annaabi.ee 
