Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu suve meenutused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käisin, laagris, nalja, sellelt, noortelaager, suhtlen, laagrisse, lähen, eelmine, palavluuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte")
Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja päevast päeva ainult kaevasime. Teine põhitegevus oli seriaali A-rühma järgi tegemine. Lastaaias sai ka vembutatud. Kõige julmem temp oli see, kui panin kasvatajale nõela tooli peale, kui ta istuma hakkas. Põhitegevus oli rattaga sõitsime
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
tegi ta palju erinevaid koerusi koos sõpradega. Peale põhikooli läks ta edasi õppima Fr. R. Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest.
Kuna minu ema on olnud suur allergik, siis olid minul ka hästi paljude söögiainete vastu allergia, ei saanud ma näiteks süüa ei maasikaid, ei mandariine, ei apelsine ja ka mitte mustikaid. Rääkima hakkasin ma hilja, 3 aastaselt. Kui midagi valesti ütlesin, siis läksin närvi, kuna ei osanud osa sõnu õieti öelda, näiteks sõna „sibulapoiss“ , ütlesin hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada
ikkagi ju sõpradega. Aga kui Sessionist ja suurematest võistlustest rääkida, siis on igakord närv sees ja adrenaliini laks mitu korda suurem, aga see on ikka üüratu kogemus võistelda mitmekümne tuhande vaataja ees, live streamid ja kohapeal tuhanded vaatajad, kirjeldamatu :D 15. Oled sa pettunud, kui ei võida võistlust? Ei kindlasti mitte, sel alal on kõik igatepidi võitjad ja no ma oskan kaotada ka :D haha 16. Kellega sa tavaliselt sõidad? Sõidan kõikidega sõpradega, sellega lähen, kes esimesena välja tuleb, vahetpole kas rulataja, inlainer või rattud- kõik on sõbrad ! 17. Kiivriga või ilma? Pargis kui midagi uut proovin, siis kiiver, aga muidu ilma. Kõik teavad, et ilma on mugavam :D 18. Muusikaga või ilma? Muusikaga kohe kindlasti, muusika mängib mul elus väga olulist rolli. Kui on Mental blokk ja vaja ületada enda piire, siis on muusika see mis rahustab mind ja ajendab mind hullumeelsusi tegema . Hea laul ja hea sõidutuju käivad koos.
Praegu ehitab ta seal tuulegeneraatoreid, kui ta on keevitanud ka sadamakraanasid. Isa on mul üldse väga töökas. Kui ta kodus on, siis remondib ta autosid ja parandab majapidamises katki läinud asjad ära. Lisaks käib ta oma vendasid ja ema aitamas. Seepärast möödubki tal kodus veedetud aeg väga kiiresti. Ka isa hobiks on kaardimäng ja seepärast käib ta koos emaga turniiridel. Isal on varasemast perest veel kaks tütart ja üks poeg. Olen oma kasuõdesid ja kasuvenda näinud, aga suhtlen nendega harva. Kui Tallinnas elasime väikeses korteris, siis praegu elame talumajas, mis asub väikse metsatuka sees. Seepärast on siin väga mõnus ja rahulik elada. Varajasel hommikul on tore kuulata, kuidas kägu kukub ja linnud siristavad. Samas maal on alati palju tööd teha, nii et igav ei hakka kunagi. Minu põhiliseks ülesandeks on muruniitmine. Kuna meie hoov on üsna suur, siis jagub mulle seda tööd lausa mitmeks päevaks. Minu ema aga rohib põhiliselt peenraid, istutab
pool õhtul. Kohtun iga päev rõõmsate inimestega, kelle suurepärased tulemused Kyäni toodetega mind vaimustavad. Soovitan südamest ära proovida puhtad loodustooted, mille kooslus on hoidnud mitmed põlisrahvad tervetena. Uskuge, paljud ei tea veel, mis on hea tervis, sest nad on juba harjunud ja leppinud oma haigustega ja elukvaliteedi langusega. Kyäni tooted parandavad märgatavalt kõigi tervist. Proovi järele - tulemus on suurepärane. :-) Mario Käisin mandlioperatsioonil ja peale operatsiooni oleksin pidanud kahte sorti valuvaigisteid tarbima kuna kurk ja kõrvad pidid hakkama valutama. Tundes valu kurgus või kõrvades määrisin peale noni ekstrakti ja võtsin ka sisse ja minutitega hakkas valu taanduma. Tänu noni ekstraktile ei kasutanud ma valuvaigisteid mida oleks arsti soovitusel pidanud tegema. Vanaemal on mul Alzhaimer ja peale Kyäni toodete kasutamist helistas ta hooldaja mu emale ja küsis, et mis te vanaemaga teinud olete..
Selles töös juhindun enda kogemustest ja läbi elatud situatsioonidest ja sellest, kuidas teenindust parandada. Annan ka enda poolse hinnangu. 1. TABEL Külastuse kuupäev Kellaaeg Situatsiooni lühikirjeldus ja hinnang Väänasin koolis jala välja ja Aprill 2008 09.00 käisin Paide haiglas, teenindus oli halb. Sõitsin Taisto bussiga Mai 2009 15.00 Rakverest Aasperre, teenindus oli hea. Külastasin Rakveres Virma
kasutada ei saadnud, vahepeal tuli ka koolis käia ja nii magasimegi üle öö. Lastemuusikakooli ma lõpetada ei saanud, sest pärast põhikooli läksin proovima Otsa muusikakooli. Endal mul tekkis soov muusikat luua, mitte ainult mängida siis kui ma sattusin kooliajal ansamblisse Kristallid. Tollal toimusid veel ansamblite konkursid, kus me plaanisime võita meie lähimaid konkurente, ansamblit Optimistid, kes olid konkursi võitnud eelmine kord. Ja võitsimegi, seepeale anti meile tavatu võimalus: sisustada pooletunnine oma saade. Kuna me pidasime end piisavalt tegijateks, otsustasime esitada oma tehtud lugusi. Nii saingi tehtud esimesed lood. Neid lugusi kuulis ka Uno Naissoo, kes kutsus mu enda juurde ja soovitas tungivalt muusikat õppima minna". 1.2 Õpingud Muusikakoolis ja konservatooriumis Kuna 4. Keskkool tehti järsku kaheksaklassiliseks, jäi Ehalal muusikakooli klaverialal lõpetama. Tema
kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle
kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega. Kui inimesele on kord hüüdnimi antud ega siis sellest lahti enam ei saa. Igatahes, minu jaoks vahvaima asjaga saime hakkama siis, kui pidime suure-suure mati koolist võimlasse tassima. See oli parajalt raske ja mõtlesime, et keerame mati rulli ja veeretame trepist alla on lihtsam. Siis mõtlesime, et poeme ise ka mati sisse, siis on lõbusam ka pealekauba ja no
See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
vaadata tulevikku treeninglaagrisse MFFiga. Me pidime minema La Mangasse. Oli märtsi algus ja ma tundsin ennast psühhiliselt hästi. Päike säras. La Manga on natukene rannikust Hispaania kagu osas, turistide puhkepaik pikkade randade ja baaridega. Maismaa lähedal oli treeningkeskus kus suured klubid teevad hooajaeelset tööd. Ma jagasin tuba Gudmur Metega, kes oli islandlane. Me oleme üksteist jälginud noortemeeskonnast saati ning kumbki meist polnud olnud sellises laagris. Me ei teadnud reegleid ja tulime hilja õhtusöögile ja saime karistada. Me lihtsalt naersime selle üle ja järgmise päeva hommikul läksime trenni, see ei olnud suur asi. Kõrval olles nägin ma tuttavat kutti. See oli see John Steen Olseni kutt ja ma pilgutasin talle. Kas ta oli ka siin ? Ma ütlesin : Tere, tere, mitte midagi muud. Ma ei tahtnud asja suureks ajada. Need mehed olid kõikjal. Ma olin sellega juba harjunud. Järgmisel päeval oli seal ka üks teine mees.
tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma keevitan paremini kui nende eelmine keevitaja, kes soome läks
Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toime tulla. Siis natukene aega hiljem tuli appi minu õde ja võttis mind enda juurde elama, et mulle sellel raskel ajal toeks olla ja minu eest hoolitseda ja mind vajadusel ka aidata
soodushinnaga laagrituusiku kohta oma maakonna lasterikaste ja vähekindlustatud perede lastele. Lastekodulastele eraldatud 421 soodustuusikut jagas lastekodude lõikes Eesti Laste Hoolekandeasutuste Juhtide Ühendus. Soodustuusiku toetus laagripäeva kohta oli 144 krooni. Sotsiaaltuusikute toetuse tõus tegi märgatavalt lihtsamaks soodustuusikute jaotuse. Tänu otsekontaktidele, kus lastekodu ja noortelaager sõlmisid omavahel kokkulepped, õnnestus ka lastekodulaste soodustuusikute jaotus paremini kui eelmistel aastatel. 6 Finantsaruanne LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju.
sulle võib see ka külge jääda. Kollegidega tuleb hästi läbi saada, sest väiksed probleemid kogunevad kunagi suureks ja kui on mitu väikest probleemi siis ei ole just lihtne neid kõiki kiiresti korda ajada väikse ajaga. Haavad ei parane kiiresti. Enda kogemustest võin öelda, et olen saanud tunda mõlemat töökeskkonda. On olnud häid töökeskkondi ja on olnud halbu. Halb töökeskkond oli siis kui käisin ühe inimese juures kiirtööl. Seal oli vaja tuua suure kooli eest 15000 tooli päevas esimesele, teisele, kolmandale ja neljandale korrusele. Pidi tooma kaks tooli korraga ja paigutama need ilusti laudade alla, kohe kui midagi ei meeldinud bossile siis võeti palgast maha. Vahepeal oli nii, et sain terve päeva töö eest kümme eurot, kuid tegelt oli päevas lubatud 80 eurot. Ei olnud just hea koolivaheajal käia teises koolis töötamas kümne euro eest päevas
Ma olin natuke häbelik kuid mul oli parim sõbranna, kellega koos sai tehtud asju, millest jäävad mälestused kogu eluks, näiteks kui me randa läksime, aga ei julgenud ujuma minna kuna arvasime et seal olevat koletised, ja kord kui ma tahtsin et ta puuotsa roniks ja ütleks milline vaade seal on, kuid kui ta alla hakkas tulema, ta libises ja murdis enda käeluu. Põhikoolist sain ma endale sõbrad, kellega suhtlen ka praegu ja tutvused mida kavatsen kasutada ka tuleviksus (110) Ma olin rõõmsameelne ja aktiivne, kuid siiski ei olnud kõik mu elus väga roosiline. Mu vanemad läksid lahku. kui olin veel suhteliselt väike. Elasin seda päris raskelt üle ning peale nende lahutust oli mul kaks kodu, mille vahel pidin pidevalt käima. Ka praegu on mul mitu kodu, kuid see ei kurvasta mind enam, nii palju kui varem, kuna saan mõlema vanemaga väga
Andres Hillep 14.05.09 RAUDSALLER Mina käisin kontserdil ,,RaudSaller". See kontsert toimus 9. märtsil kell 19.00, Tartu Vanemuise teatri suures majas. Saal oli rahvast täiesti täis ning sellest järeldasin kohe, et tuleb üks mõnus õhtu mõnusa muusika saatel.Pilet eelmüügist maksis 150 krooni, mis ei ole ühe korraliku kontserdi eest palju makstud. Kontserdil oli selline nimi ,,RaudSaller", kuna koos esinesid vanad sõbrad ning ammused bändikaaslased Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller. Kogu kontserdi üldeesmärk oli
Saatuslik öö Olen tavaline 19-aastane tüdruk, kes elab tavalist elu nagu enamik teised noored. Või vähemalt elasin… Käisin koolis, õppisin, elasin vanemate juures, käisin mõnikord sõpradega väljas ja pidudel. Elu on juhuseid täis. Üks juhus võib muuta elu täielikult. Minu elu on muutunud juhuse tõttu. Mu suurim hirm on üksi olemine ja valu tundmine. Räägin nüüd sellest, mis on teinud mu hirmul olevaks ja armetuks. See juhtus täpselt aasta tagasi. Minu sõbral oli sünnipäev ning olime tema juures sõpradega seda tähistamas. Peol tarvitasime ka veidi alkoholi nagu sünnipäevadele kohane. Me pidutsesime poole ööni
Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi.
ka ju loll, kui ma armastasin lolli inimest. Mul on tulnud nõustamisele noormehi. Esimesed sõnad ühelt olid, et jumala pärast, ärge talle küll öelge, et küll ta uue leiab. Ta ei taha seda kuulda, kõik ta sõbrad ütlevad seda. Mõnikord piisab sellest, et te lihtsalt empaatiliselt kuulate ära. Ehk sa ei ütle mitte midagi. Ükskord kuulasin kedagi. Tegemist oli leinaga, ta oli kauge sugulane, kellega me aegajalt suhtlesime. Ta kaotas oma elukaaslase. Kolm nädalat ma käisin igal õhtul tema juures, 3-4 tundi istusin tema juures ja ta sõimas oma surnud meest. Süüdistas, ütles tema kohta halvasti ja mina ei öelnud talle ühtki halba sõna selle peale. Ma lihtsalt kuulasin. Ma olin vait ja lasin tal rääkida. Ta sai oma tunded välja elatud. Ma hakkan teile seda rääkima ka kriisi juures. Tegelikult rahustamine ja lohutamine on leina alla surumine. Me peame selliste asjadega arvestama. Lihtsalt kuula. Kui kõrval on inimene,
Küsisin, et kas teil müüakse ravimit, mis ma soovisin, siis lõpetas teenindaja klaasi pesemine ja läks taha ruumi otsima. Natukese ajapärast tuli ta ravimiga tagant ruumist välja, selle sama ravimiga mida olin soovinud, ta midagi ei rääkinud ja ei küsinudki kas on õige vaid esitas mulle arve. Kuna sain alles siis teada kui ma maksma hakkasin, et panga makse ei toimi, kuskil mingit silti polnud, et ei tööta, siis tuli minna lähimasse pangaautomaati, mis asus umbes 300 m kaugusel, käisin siis ära võtsin raha välja ja maksin ära, teenindaja ütles lõpus sõbralikult headaega. Positiivne: suur valiku võimalus ravimeid, kõik oli puhas ja palju ruumi. Negatiivne:ei märganud koheselt, kui astusin uksest sisse. Oleks võinud küsida, et kas ravim sobi. Kui pangakaartiga makse ei toimi võiks silt olla inimesele silmapaistvas kohas. Särevere söögikoht ,,Amps'' Analüüsin Särevere söögikohta ,,Amps.'' Külastuse kuupäevaks oli 04. Märts 2013, kell 16:40.
Sel õppeaastal, Narva Eesti Gümnaasiumis, toimus rebasteristimine 23.-25. septsembril. See ristimine erines vägagi eelmistel aastatel korraldatuist. Täna, täieõigusliku rebasena, tahaksin ma jagada omi mõtteid ning tundeid möödunust. Esimese päeva hommikul koolimaja uksest sisenedes, ootas mind suur üllatus-pidin kiiruga koolikoti vahetama maximakilekoti vastu välja ning tormama kiiruga õue, kus teised mind juba ootasid. Seal jagati meile kätte kaltsukast ostetud vanad, räbaldunud hilbud, mida me pidime siis ka kandma järgnevatel päevadel. Mina sain endale selga vana seeliku, roosa pluusi, dressid, püksid ning kampsuni, mis absoluutselt omavahel kokku ei sobinud. Ausalt öeldes nägin välja nagu hullumajast põgenenud. Eelmisel päeval paluti meil kodunt kaasa võtta hambahari. Loomulikult oli see vaid vähestel meeles. Niisiis, pidime kõik ühte ritta seisma, hambaharjad peos. Üks nö ristijatest peremeestest (edaspidi lihtsuse m�
hakkad seda kaifima. Üle tõmmata ei soovita. Ma olen igast hallukaid ka näinud ja kuskile avalikku kohta ei soovita minna, väga jube on. Kõige parem on olla koos inimestega, kes on ka mahvi teinud. Autoga on ka tore sõita siis, migni kiirus on 30km/h aga tundub nagu sõidaks 80ga. Ja kui jood veel alkoholi peale on veel mõnusam olla. Jaanika: Samuti pidudel ikka saab suitsetatud. Aeg läheb väga aeglaselt, saab palju nalja pähe tulevad pöörased filosoofilised ideed, näen asju 180 kraadise nurga alt, mille peale kaine ega ka joogine inimene ei tuleks ja kõik on nii naljakas. Parem tegevus on vaadata videosi või minna sõpradega välja. Aga ükskord juhtus nii et, kütsime sõbra pool kanepit ja jõime natuke viina, läksime siis poodi viina ostma ja ma põrkasin kokku oma kasuisaga, ai see oli räige jooksime siis nii kiiresti kui
ehk siis jälgida ja seda üpris püsivalt, see on samuti asi, mis on enesele märkamatu, kuid kui märkan võib vahel olla teisel inimesel üpris ebamugav. Kui keegi minu kallal pilguga sedasi ringi käib, tunnen end sama moodi ning see on üsna häiriv. c.) Distants- olen üpris selline inimene kellele meeldib inimestega väikese distantsi tagant suhelda, ja mulle on ka öeldud, et mul on komme läheneda inimestele vahel isegi ebamugavalt lähedale, enamasti võetakse seda kui nalja või inimesed on minu puhul sellega harjunud. Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle ebasümpaatsed inimesed lähenevad ja teen kõik, et neid oma mugavustsoonist välja tõrjuda. d.) Häälevaljus- seltskonnas olem ma enamasti üks neist, kes armastab tähelepanu ja sedasi on ka mu hääl kõvem (nalja on visatud ka, et kas oled traktoristi tütar?), võõras
Minu unistuste Alatskivi Keskkool Ma olen oma unistuste koolis juba päris mitmeid kordi käinud, kahjuks aga olen iga viimane kui kord dokumendid koju unustanud ja seetõttu polegi ma veel klassi nimekirjas. Esimene kord, kui ma seal käisin, oli südasuvi. Esmalt tundus mulle väga veider, et õpilased peavad käima suvel koolis, kuid päeva peale mõistsin, et see on pigem privileeg. Nimelt on neil selline huvitav süsteem, et nad peavad aasta jooksul käima koolis ei rohkem ega vähem kui 250 päeva. Igaüks valib vastavalt oma eelistustele ja huvidele, mis aastaaegadel ta koolis käia soovib. Enamus õpilasi oligi valinud suve, sest seal on siis meeltult vahvad vahetunnid, rääkimata põnevatest õppeainetest
Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla
,,Kõige noorema lapsena ei mäleta palju. Ta oli kunagi kõva mees- töömees kolhoosis, aga mina seda aega ei mäleta. Sellel ajal, kui ma asju mäletama hakkasin, oli ta Tallinnas Ülemnõukogus. Ja mina toona aru ei saanud, mis ta teeb seal. Tean ainult, et teda ei olnud. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli ta tagasi Kärstnas, aga siis olid tema parimad aastad juba möödas. Metsatööd ta tegi kõvasti ja mind sunniti ka metsa. Olin siis põhikoolis ja käisin talvel abis oksi põletamas jne. Mäletan, et kui ma ei suutnud olla piisavalt kiire või tubli, siis isa oli ikka kuri" (Arvo Antoni kirjalikud mälestused, 2013 jaanuar). Autor: Viimase ja kõige noorema lapsena ei mäleta Arvo isast palju. Vanaisal tuli viimaks pisike viinaviga mistõttu ta palju magas või siis luges. Tänu nendele teguritele on Arvol kõige vähem mälestusi oma isast. Lisaks polnud tema jaoks isa siis kui vaja oli ka seetõttu ongi ta
annaabi.ee 
