Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu perekond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõnus, lest, korter, elamus, sugulasi, aitama, kasvuhoone, külla, linnaelu, veetsin, rannas, kelgutama, tulime, pikkamööda, ehtne, lugusid, pulmapidu, niisiis, kodulooma, tommi, valvab, pidin, klassist, abivalmid, mäletan, matemaatika, poppi, võimaldasid, egiptusesse, otsustasin, ametikooli, lahke, müüja, sotsiaaltöötaja, viimased, kuressaaresMinu vanaema emapoolse vanaisa nimi oli Kaarel Lakk. Sünniaastat vanaema ei tea. Ta elas algul Ida-Virumaal, aga hiljem läks elama Venemaale. Põhjus oli sama, mis eespool mainitud saada maad ja rajada oma majapidamine. Ta elas samas kohas, kus elasid ka minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema. Ta ehitas endale maja ja rajas oma talu. Minu vanaema emapoolse vanaema nimi oli Kristiina Kull. Koos oma vanematega läks elama Venemaale samasse Kuremaa külla. Tema isa nimi oli Joosep Kull ja ema nimi oli Anna Eber. Järelikult ehitasid nad ka omale seal talu. Kaarel ja Kristiina laulatati ja nende perekonna nimeks sai Lakk. Nad läksid elama Kaarli tallu, mis asus Kuremaa külas Peterburi kubermangus. 1903. aastal sündis nende esimene laps tütar Ida. 1913. aastal sündis poeg Arvi. Arvi oli väga musikaalne. Ta ehitas ise raadio. Kaarel suri Esimese maailmasõja ajal. 1943. aasta sügisel sakslased küüditasid Kristiina ja ta pere Eestisse
Johann Sebastian Bach'i ja Georg Friedrich Händel'i kohtumine Oli tavaline keskpäev. Suvine aeg ja hirmus palav. J. S. Bach istus rahulikult bussis, mille vedajateks olid hobused. Ka nemad olid juba päris kurnatud. Buss alles seisis, reisijaid oli palju. Kõik istekohad olid kinni kuid, vaid Bachi kõrval oli veel üks vaba koht. Viimaks sisenes bussi viimane reisija, kel polnud muud võimalust kui, et istuda Bachi kõrvale. Kui buss oli liikuma hakanud, alustas Bachi kõrval istuv mees kõnelust: ,,Tere, minu nimi on Georg Friedrich." Bach vastas üllatunult: ,,Tervist, mina olen Johann Sebastian. Kuidas läheb?" Händel vastu: ,,Tänan küsimast. Praegu on väga kiired ajad, kuna olen muusik. Mul on palju tööd, siblin ühest kohast teise." Bach: ,,Oi, kas tõesti? Milline kokkusattumus, mina olen samuti muusik. Millega te tegelete? Mängite mõnd pilli ja esinete või tegelete heliloomisega?" Händel: ,,Kokkusattumus missugune! Mina olen helilooja, viiulda
Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
Tavaliselt mina leidsin rohkem kui õde, sest ma jätsin alati meelde kus munad eelmine aasta olid olnud ja tavaliselt need kohad kordusid, leitud maiustusega võisid teha mis tahad, tavaliselt kippusime kohe ära sööma. Aga nüüd pole seda päris mitu aastat juba olnud, sest oleme juba suured. Nüüd on juba traditsiooniks kujunenud ka vanaema juures käimine pühade ajal, sest ta on juba vana ja meil on lihtsam sinna minna kui tal meile külla tulla ja nüüd oleme juba piisavalt targad, et ennem kodus ei söö kui vanaemale külla mineks, sest ta kipub väga palju erinevaid toidukraame peale suruma. Vahest esineb minu peres ka olukorda kus minnakse koos kasvõi kuhugi kaubandus keskusesse koos ja peale mida kuskilt kohvikust läbi või midagi, igatahes asi seegi aga päris traditsioonis see veel nagu kujunenud pole. Sünnipäevadel lihtsalt leiame
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
Ma ei ole eriti jutukas, vähemalt võõras seltskonnas, kuid ma üritan kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle
möödunud 15 aastat. Esimesel kursusel oli mul õppimises raskusi, kuid pärast hakkas hästi minema ,omandasin lisaks ehitaja kutsele ka koka ja pagari eriala .15 aasta jooksul tegi majandus läbi kaks küllalt rasket majanduslangust ja just tänu mitmele omandatud erialale suutsin tööd leida pagarina siis, kui ehitusettevõte kus töötasin 50% töötajaid koondas. Praegu töötan jälle ehitajana,olen oma tööga ja palgaga rahul.Olen rajanud omale kodu väikelinna. See on kena 3-toaline korter ,mille olen oma kätega renoveerinud ja koos elukaaslasega sisekujunduse välja mõelnud.Minu peres kasvab laps ja laps tahab kindlasti koera .Vabal ajal käin koos perega hästi palju jalutamas ,reisimas ,laatadel ja spordivõistlusi vaatamas.Pean tähtsaks seda, et terve pere teeks ka sporti. Ma arvan et 15 aasta pärast ma olen oma eluga rahul,võin veel midagi õppida jaennast täiendada,et paremini tööd teha ja midagi lastele õpetada. Tartu Kutsehariduskeskus Elmar Sild
uued pildid panna. Triin andis Riksile õppetunni. 18. Argo sai Jürgenilt peksa. Mina ja Triin karjusime Jürgeni peale ja ta tahtis mind lüüa, aga Sven kaitses mind. 19. Koduteel kohtasin Argot, läksin tema juurde õppima. Ta ütles mulle, et Sven hoolib minust ja et ta oli Jürgenit ähvardanud. 20. Tegime etendust Lumivalgeke ja mul jäi füüsika õppimata, ma sain kahe. 21. Mu isa tuli mulle külla ja jättis meile 500 krooni. 22. Argo tegi plekkpurkidest pöialpoistele laternaid. 23. Tõin Jannu ka etendust vaatama ja kõik läks sujuvalt. 24. Triinu solvati tema rindade pärast, aga ta sai sellest üle ja tuletas meelde, kui ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad....................................................................
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
räägiti pikalt, kuna alati ei võinud teada, millal inimest järgmine kord näed. Kuna tol ajastul oli infolevik ning meedias kajastatava info valik piiratud, siis levisid kuulujutud. Palju oli linnalegenditaolisi jutte. Näiteks mäletab mu ema lugusid Valdeku tänava inimsööjast Tallinnas. Palju saadeti kirju tänapäeva mõistes tavapostiga. Suhtlus Võrumaal elavate vanematega toimus paljuski kirja teel. Tihti pandi kirja teel paika näiteks külla tulemise aeg. Võis juhtuda ka nii, et kiri saabus samal päeval, kui vanemad Võrumaalt saabuma pidid. Tihti aga mu ema vanemad ei teatanudki tulekust ette, mida tänapäeval üks üliõpilane eriti ette ei kujutaks. Kiireloomulisemate sõnumite edastamiseks saadeti telegramme. Kuna iga täht maksis, siis olid sõnumid lühikesed ja lakoonilised. Minu ema koju saabumise telegrammi tekst võis olla näiteks selline: ,,tulen homme U".
TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1. Mis on teisiti? 87 TÖÖLEHT 2. Arvud ja numbrid 89 TÖÖLEHT 3. Aastaajad 90 TÖÖLEHT 4. Kodutööd 92 TÖÖLEHT 5. Korter 93 TÖÖLEHT 6. Õues ja toas 94 TÖÖLEHT 7. Aeg 95 4 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 8. Loomad, linnud 96 TÖÖLEHT 9. Geomeetrilised kujundid 97 TÖÖLEHT 10. Turul 98 TÖÖLEHT 11. Mis on teisiti? 99 TÖÖLEHT 12. Elukutsed 100 TÖÖLEHT 13. Talvel 101 TÖÖLEHT 14
Enese tutvustus Tere, Lgp. YFU töötaja. Minu nimi on Kristiina Moosel. Olen 16-aastat vana. Käin hetkel Tartu Kommertsgümnaasiumis 10.B klassis. Mu klass meeldib mulle väga, kuna saan kõigiga hästi läbi. Algul kül kartsin, et kes kõik küll tulevad ja millised uued õpilased on, aga uued tunduvad kõik väga toredad ja abivalmid. Koolis on mul enamasti 4-d ja 5-ed. Olen õppinud inglise keelt 8-aastat ja hetkel läheb üheksas aasta. Vene keelt olen õppinud neli aastat ja hetkel lähebviies aasta. Lisaks õpin veel esimest aastat Prantsuse keelt ja Hispaania keelt. Vabal ajal tegelen tantsimisega, meeldib ka väga laulda. Suvel olen käinud kaks viimast aastat tööl Ruunipitsas jäätisemüüana. Veel olen ma Oriflame'i konsultant ja tegelen disainiga (õmblen ja/või disainin klientidele kleita ja seelikuid). Meeldib ka sõpradega väljas käia, kuigi selle jaoks on viimasel ajal jäänud väga vähe aega. Ma el
Minu jõulud Jõulutunne hakkab mul tekkima siis, kui tavakohaselt käime detsembris Niguliste kirikus mõnel jõulumuusika kontserdil. Vanasti oli minu jaoks see kontserdil käimine üsna igavaks ürituseks. Nüüd aga meeldib mulle orelimuusika väga, mõnus on ka, et selline peretava meil olemas on. Sellest kontserdist saab alguse jõulude ootamine ja jõulumeeleolu! Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Enamik sugulasi elab meil Soomes, kuid Jõuludeks kõik tulevad Tallinnasse ja me koguneme vanaema juurde. Tavaliselt tuleb kõigepealt kohale minu onu pere. Ma ootan alati nende saabumise
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõ
selgroolülid." Guinnessi Rekordire raamatust · ,,Ema armastus kestab üle kõige, heas kuulsuses ja halvas kuulsuses; seistes vastu kogu maailma hukkamõistule armastab ema ikka veel..." Washington Irving 4.peatükk Lahke ja õrn · ,,Emal on imeliin, mis kõik kaktliläinu jälle terveks teeb." Pam Brown · ,,Kui miski halvasti läheb, siis on tema esimene, kes tuleb ja paneb oma käed mulle ümber." Janice McKenna, 11-aastane · ,,Minu ema peal on mõnus istuda. Ta on mõnus ja pehme ja vetruv." Paul Fanneaux, 10-aastane · ,,Emad oskavad läbi telefoni pisaraid kuivatada." Pam Brown · ,,Mõnikord kutsub mu emme mind naljakate nimedega ja kui ma pahandust teen ja tõtt räägin, siis ta annab mulle musi." Mark Grundy, 6-aastane · ,,Ema on naisterahvas, kes oskab rääkida lohutavaid lollusi, mis mingil viisil asjad paremaks teevad." Pam Brown
seda väga. Ma saan aru vene keelest, kui ma vaatan filme ja turul saab räägitud ka, aga väga vabalt end vestluses ikkagist ei tunne. Kas te peale vene keele veel mingeid keeli räägite ? Inglise keelt valdan üsna vabalt ja soome keelt ka. Kas te olete Venemaal käinud ? Jah, olen isegi palju kordi käinud. Mis teile seal meeldis ? Mulle meeldib tegelikult peaaegu kõik vene kultuuri juures. Peterburg on väga ilus linn ja Moskva on nii suur, et see on täiesti teist sugune elamus. Aga Venemaale lähen ma ikka kultuuri järele, et minna teatrisse või muusimusse. Millised vene filmid või etendused teile kõige rohkem meeldivad? Nikita Mihailkovi filme olen ma palju näinud ja mulle meeldib see kirglik ja patriootlik Venemaa, mida ta oma filmides näitab. Venemaa juures meeldib siis ika kõige rohkem see vana ja psüholoogiline teater ja kino. Venemaa näitlejad on absoluutselt maailma tippklass nii kinos kui ka teatris. Seal on ikka tõelised meistrid.
Kes viitsiks minuga lihtsalt vedeleda ja mitte midagi teha. Kes oleks mulle sõbra eest ja paitaks mu pead ning lohutaks, kui mul kurb meel on.Kes viitsiks minuga jalutamas käia ja päikese tõusu ning loojangut nautida.Sooviks kedagi, kellega saaks suvel mere ääres paljajalu jalutamas käia, kui merevesi ja rannaliiv nii mõnusad soojad on.Sooviks kedagi, kes ehitaks minuga koos liivalossi.Kedagi, kellel on viitsimist ja tahtmist minuga teatris ja kontserditel käia.Kellega on mõnus poolpimedas hubases toas voodis vedeleda ja muusikat kuulata.Tahaks kedagi, kes ütleks mulle, et ta armastab mind ja kellele mina saan samamoodi öelda. Vahel tahaksin karjuda nii kõvasti, et kõik kuuleksid, kui valus mul on. Vahel tahaksin nutta nii hullusti, et kõik näeksid mu punaseid silmi ja aitaksid. Vahel tahaksin kellegiga rääkida, kuid keegi ei kuula, kõigil on kiire. Vahel tahaksin surra ja näha, kui paljud mu matusele tuleks
Ta oli saanud selle suvila just kuu aega tagasi valmis, enne kuulus see mu vanaemale kuid ta otsustas selle anda oma pojale ehk minu onule, kuna nad ise nagu nii enam seda korras hoida ei jõudnud. Soovisime onule õnne ja kõik peale minu ja minu onupoja hakkasid ettevalmistusi tegema. Meie aga mängisime seni jalgpalli. Kell sai 7 ja rahvas hakkas kogunema, neid aina tuli ja tuli kuni enam ei tulnud. Rahvast oli pea 100 ringis, ning muidugi oli seal ka hulganisti vanu sugulasi kes tahtsid sinu käest kuulda kuidas sa viimased 3 aastat elanud oled, ning kui suureks sa oled kasvanud. Pidu veins kuni kell oli saanud umbes 2öösel olid kohale jäänud ainult meie pere, minu vanaema-vanaisa ja onu pere. Me istusime lõkke ääres grillisime vahukomme ja ajasime juttu. Eriti tore oli kuulata onu juttu kuna ta oli veidikene svipsis. Ta rääkis no selliseid lugusid oma noorus päevilt, et suu jäi lahti, nii vene sõjaväest kui ka pidutest ega ta muidugi
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis. Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist. Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas. Uno armastas vabadel hetkedel palju lugeda. Teda huvitas ajalugu, poliitika, põllumajandus- ja spordialane kirjandus
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
Leidsime ühe hästi ilusa koha. See oli rannast umbes kilomeetri kaugusel. Sõitsime sinna ja saime endale ühe koha, kus ööbida. See kämping ei olnud tavaline. Seal oli mitu basseini, rannabaar, tenniseväljak ja teisi erinevaid hooneid. Õhtuti korraldati tantsupidusid ja mänge. Jalutasime kõik koos ranna ääres. Sealt leidsime ühe söögikoha ja hakkasime einestama. Kui ära olime söönud, läksime randa päevitama ja ujuma. Ostsime võrkpalli ja saime ka võrku mängida rannas. Mõnus soe ilm oli rannas olemiseks. Paar tundi ikka saime oldud rannas, siis sai juba villand. Mõtlesime, et läheksime nüüd hoopis linna uurima. Jalutasime ringi, tutvusime vaatamisväärsustega ja käisime suurtes kaubanduskeskstes. Terve linn oli suuri, uhkeid hooneid täis. Lõpuks jõudiski õhtu ja liikusime enda ööbimiskohta tagasi. Vahetasime riideid ja läksime kohalikule peole. Väga tore oli, seal oli palju erinevaid inimesi, seltskond oli hästi tore. Igas vanuses inimesi oli, minu
Eesti talupere ja selle suurus. Talupere käsutuses oli teatav maavaldus (talu), mida ta haris ja mille eest pidi maksma mõisale renti ja tegema tegu. Eesti talupere oli tootmis-, tarbimis- ja kasvatusüksus. Talupere liikmete vahel olid sugulus- või alluvussuhted. Pere eesotsas oli peremees, harva ja enamasti ajutiselt (tavaliselt peremehe surma puhul) perenaine. Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi peremehe ema või isa, mõni õde või vend, onu, tädi (laienenud pere) või siis koguni terveid sugulaste perekondi: poegade perekonnad, vendade-õdede perekonnad, isa perekond (liit- ehk suurpere). Peremehe perekonda koos sugulastega või nende perekondadega nimetati pererahvaks. Peale sugulaste elasid talus tihtipeale ka sulased (vahel perekonna sulased) ja teenijatüdrukud. Kõige püsivamad pere liikmed olid peremees ja perenaine ning talu tulevane pärija, harilikult vanem poeg
Must auk Tüdruk istub laval ja vaatab publikst üle. Ta ei liiuta mõne hetke. Seejärel tõuseb püsti, sammub lava äärele lähemale ja hakkab rääkima vaadates ikka kaugemale. V: ,, Minu ees on üks suur must auk. See on kõik mida ma näen ja tunnen. Jah, ma tunnen seda auku. Olgugi et, ma ei ole sellele väga lähedal. Olgugi on see suur ja väga tume. Selle lõpus ei ole mingigisugust valgust näha. Tahest tahtmatta ma liigun selle poole. Ma tean et see ei ole päris aga ma tunnen seda, ma näen seda. Ma tean ,et olen hetkel oma kodus ema ja vendade juures. Ma tean ,et mu ees on telekas ja sealt tuleb mingi saade ,mis on nagu iga teine saade ,koos tobedaimast tobedaima muusikaga." Sellel hetkel tulevad tema kõrvale (diivaniga ja telekaga) ema ja kaks venda. Nad istuvad diivanile ja vaatavad telekat. Tüdruk istub nende vahele. Ema ja vennad vaatavad telekat tüdruk vaatab aga kaugustesse edasi. V: ,, Ma ei tea kust selline komme on tulnud
Hetked, mida ma võtaks tulevikku kaasa Minu elus on olnud palju rõõmu valmistavaid kui ka kurbi hetki. Et tulevik aga helgem paistaks, võtan ma endaga kaasa vaid kõige paremad mälestused minevikust. Kuskil 11 aastat tagasi, kui ma alles kuuene olin, käisin isaga esimest korda kalal. See kõik tuli nii äkitselt, kuna ma polnud isale mingit ettepanekut teinud. Hommikul tuli isa minu tuppa ja äratas mu ülesse ning käskis seljakott valmis panna. Sõime isaga koos hommikust ja lahkusime juba varakult. Sõitsime Peipsi äärde, isal oli kaasas suur paat, mis mulle väga meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida. Me ei hakanud alguses asju isegi lahti pakkima, kuna ma käisin isale peale, et võiks juba järvele minna. Tunnid möödusid järve peal kiiresti, kaldale tagasi tulles tegime lõke
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
mis tekkis pärast hiigelvulkaani purset, mis uputas suurema osa oma saarest. Pärast seda, kui ma olin neid ilusaid kreeka paate maalinud, hakkas mul jube palav ja sukeldusin otse selgesse külma vette.Ma maalisin sulle pildi. See on kellatornist siin Oial. Mul on häbelik vanaisa, kes ei räägi inglise keelt, tuli mu juurde ja uuris tükk aega mu maali. Ta noogutas heakskiitvalt, mis oli temast üpris armas. Effie ja mina sõitsime mopeediga Firasse, saare suuremasse külla ja jõime välikohvikus uskumatult kanget kohvi. Me mõlemad olime kofeiinist täiesti pilves. Mind tabas ärevus ja muutusin vaikseks, Effie flirtis aga väljakutsuvalt kelnerite ja juhuslike möödujatega. Siis on siin see kutt Kostos. Ta kõnnib umbes kuus korda päevas meie majast mööda. Ta püüab kogu aeg minuga silmsidet saavutada ja vestlust alustada, aga ma ei mängi kaasa. Mu vanaema suurim ootus on see, et me armume. Miks võiks veel vähem romantilisem olla?
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma eesmärgi saavutamine, võin
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes
» Kerti hoiavad kaasa juures ka ühised ilusad mälestused. «Kooselu algusaastatel nägi meie elu välja suurepärane. Käisime koos, nii kahekesi kui ühes lapsega, loomaaedades, toitlustuskohtades, välismaal puhkamas. Ühesõnaga, meil oli koos tore ja hea olla. Teisalt olin 2 sõltlase analüüs ka igal õhtul kodus, käisin tööl varahommikust lõunani, ülejäänud aja veetsin perega. Jama algas siis, kui hakkasin öövahetustes käima.» Öövahetustega töö tõttu muutus elu täielikult. Kuid töökoha valis elukaaslane, et mees tooks koju rohkem raha. «Mõnes mõttes saan temast aru ja tegelikult see töö mulle meeldib; ning saan ka ise aru, et on vaja rohkem raha teenida, et ots-otsaga kokku tuleksime.» Raha kulub nende peres palju korterilaenu tagasimaksmisele, samuti lapse õppimiskuludele.
annaabi.ee 
