.................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid................................................................................................................ 9 7.4 Võõrliigid.......................................................................................................................9 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) .........................................................10 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus).............................................................. 10 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus).............................................................. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus
Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7 Kasv ja kestumine ..................................................7 Suguküpsus..........................................................8 Paaritumine ja kudemine.......................................... 8 Marjaterade ja poegade arv.......
taevasse. Kui tänapäeva tehnoloogiaga seonduvad lennukid, satelliidid, raketid ja muu säärane välja arvata, on pilt sarnanenud nüüdisaegsega: pilvitul päeval paistis Päike, öösel tähed ja Kuu, mille välisilme muutus ja mis oli mõnikord vaadeldav isegi päeval. Kogu ,,seltskond" liikus raudse järjekindlusega ümber ühe taevapunkti idast läände. Kui kõrgel see punkt paiknes, olenes vaatleja asukohast. Tähtkujud Kokku on nn ametlikus taevas 88 tähtkuju, rahvusvaheliselt on kokku on lepitud ka nende pindalad - kokkuleppelised piirjooned, mis iseenesest omavad teatud juhuslikkuse elementi. Tähtkujude järgi on astronoomidel taevas hea orienteeruda ning tähti, galaktikaid, udukogusid ja muid objekte üles leida. Samamoodi nagu on hõlpus leida maakaardilt jõgesid, järvi ja mägesid, teades, millises maailmajaos need asuvad. 12 tähtkuju 88st on liigtuntuks saanud sellepärast, et rändavad taevakehad liiguvad selle tosina piirides
Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahaksin teada rohkme vähkide kohta. Sellest referaadist saab teada vähkidest üldiselt ja täpsemalt saab teada jõevähist. Vähid Vähillaadseid, näiteks krabisid ja homaare, nimetatakse ka koorikloomadeks, mis kirjeldab üpris hästi nende välimust. Paljude vähiliikide keha katab tugev lubiainest läbiimbunud kitiinkoorik. Vähid kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, mis hõlmad ka putukaid ja ämblikke. Nii nagu teisi lülijalgseid, kaitseb ka vähke nende välisskelett ning nad liiguvad oma lülilistel jalgadel. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Enamik neist elab veekogudes, vaid väike osa asustab maismaad. Kõige väiksemad vähid
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha.
peremehest välja ainult mune täis tuubitud kotike. Vastsed on neil aga tüüpilise vähivastse välimuse ja eluviisiga. Karpvähilised on väikesed, mõne millimeetri pikkused, karpe meenutava välimusega (kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed. 3. 2. Ülemvähid Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris.
Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi kasvajaid kätel (soolatüükad), jalgadel, suuõõnes, kehal. Ligikaudu nelikümmend HPV-d nakatavad suguelundeid. Neist enamik põhjustab healoomulisi, kuid tülikaid kasvajaid kondüloome. Peale selle on teada mõned ohtlikud, suure riskitüübi viirused, mille tõttu võib areneda emakakaela vähk. Papilloomiviirused võivad tekitada veel kõrivähki ja anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ning väga harva nahavähki. (loodusajakiri.ee 23.02.2009) Papilloomiviirused on koespetsiifilised: nad nakatavad ainult kindla organi epiteelkude. Sellepärast ei tekita soolatüükaid põhjustavad viirused emakakaela vähki ega kondüloomiviirused soolatüükaid. (loodusajakiri.ee 23.02.2009)
vastu. Kleidikesed on lihtsalt Sõnnide trump. Samas hoidu pitside-satside ja rüüside küllusest Hea väljanägemine on sõnni jaoks väga oluline. Ei suuda taluda inetust. Enda eest hoolitsemine pealaest jalatallani ja kaunistamine on esmase tähtsusega, alles peale seda võetakse käsile töö. Sõnn ja Armastus Sõnn on sensuaalne armastaja, ning talle meeldib massaaz, sensuaalne toit, parfüüm, raha ning siidised linad. Sõnni tähtkuju all sündinud on emotsionaalsed, kuid vasturääkiva iseloomuga inimesed. Võib jääda mulje, et sõnn on praktiline, maalähedane ja täielikult romantika meeleta inimene - vale puha. Sõnne juhib Veenus, väga rahumeelne ja armuküllane planeet. Sõnn võib väga kaua aru pidada, kas te vastate tema ideaalile, aga kui ta on otsustanud, et jah, siis ei jäta ta jonni enne, kui on võitnud oma armastatu südame. Sõnn oskab kurameerida, iial
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele Uurimistöö Koostaja: Kaidi Türk 11.a klassi õpilane Juhendaja: Kaja Linde Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin töö teemaks ,,Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele", sest mind huvitavad sodiaagimärgid ja nende arvatav mõju inimestele. Inimesed käituvad ja riietuvad väga erinevalt. Tekkis soov välja selgitada, kas Kalade tähtkujus sündinud inimestel on sarnaseid iseloomujooni ja kas nad mõtlevad ühtemoodi. Autor arvab, et päikesemärk mõjutab inimese olemust, käitumist ja arvamusi, kuid pole olemas 100% mingile sodiaagile vastavat inimest. Otsustasin teha uurimistöö ainult ühest
Kuidas rinnavähki diagnoosida? Kuidas rinnavähi ravida? Töö koostamisel kasutasin põhiliselt internetist leitud materjale, mis osutusid väga põhjalikeks. Lisaks leidus antud teemal ka paar hästi koostatud, ent veidi liiga ülevaatlikku raamatut, mida oli võimalik uurimustöö kirjutamisel kasutada. Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade sellest, mis on vähk, kuidas see tekib ja kus ning kui palju seda kõige rohkem esineb. Teises peatükis on vaatluse all konkreetselt rinnavähk, alapeatükkides on käsitletud rinna ehitust, rinnavähi vorme, staadiumeid, riskitegureid ning sümptomeid. Kolmandas peatükis kirjeldatakse erinevaid mooduseid rinnavähi diagnoosimises ning neljandas ja ühtlasi viimases peatükis on toodud välja moodused rinnavähi raviks. Antud uurimustööd on
eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse. Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel
Kui paljude kasvajate puhul on pärilikkuse osa on väike, siis jämesoole kasvajal on täheldatud perekondlikku eelsoodumust ja levikut (Esko 2008). Üheks pärilikuks riskifaktoriks võib olla perekondlik adenomatoosse polüpoosi sündroom (Labotkin 2002) Jämesoolevähile tihti eelnevad (mitte alati) niisugused kroonilised protsessid nagu polüübid (üksikud või mitmesed), polüpoos, üle 10 aasta kestev haavandiline koliit ja ka eelnevalt ravitud kolorektaalne vähk (Loogna jt 1989, Labotkin 2002) SÜMPTOMID Jämesoolevähi korral varajased sümptomid puuduvad (Labotkin 2004) kuna soole läbitavus pole takistatud (Loogna jt 1989). Ennekõike kasvaja tekitab seedetegevusega seotud vaevusi - sagenenud tung tühjendada soolt, kõhukinnisus vaheldumisi kõhulahtisusega, seletamatult harvad sooletühjendamised, gaasid ja puhitused ja veri väljaheitel, mis pole kunagi normaalne nähtus.
ja halveneb bioproduktsiooni kvaliteet. Ent pidades silmas asjaolu, et jõevähk on kadunud või kadumas suures osas tema kunagisest areaalist, vajab ta esmajoones kaitset kui ohustatud liik. Koorikuga mageveeloomake.Vähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha ehk lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Kasvades peab vähk pidevalt vahetama koorikut. Jõevähk eelistab elupaigana kõva põhjaga ojasid, jõgesid ja järvi, kus leidub varjepaiku ning ka vesi on hea: vähk vajab puhast, hapnikurikast vett, mis sisaldab keskmisel määral lupja. Veekogu temperatuur ei tohi olla alla 12 kraadi ega üle 25 kraadi. Eestis on paremini säilinud jõevähi asurkonnad Saaremaal ja üksikutes Lõuna-Eesti järvedes. Teistes piirkondades on vähi levikuala kahanenud ja varude seisund halb. Et jõevähk on Eestis
Erinevalt healoomulistest kasvajatest on pahaloomulistele omane kiire kasv, tungimine naaberorganitesse ning levik siirete ehk metastaaside teel. Vähkideks loetakse pahaloomulisi kasvajaid, mis arenevad organismi katte- ehk epiteelrakkudest. Teiseks pahaloomulise kasvaja tüübiks on sarkoomid, mis saavad alguse sidekoe rakkudest. Kuna mõlemale tüübile on omane ühtne käitumne, siis on populaarteaduslikus kui ka kohati teaduskirjanudses pahaloomulised kasvajad kokku võetud ühe nimetuse- vähk alla. (Labotkin 2004). Kasvajate teke Ühtset seisukohta kasvajate tekke põhjuste kohta pole. Kasvajate põhjuste kohta on esitatud palju teooriaid ja nende modifikatsioone. Enamasti peavad need silmas pahaloomuliste kasvajate , esmajoones vähi teket. Põhilisi seisukohti on võimalik klassifitseerida. 1. Füüsikalis-keemilise teooria järgi põhjustavad kasvajate teket füüsikalised või keemilised tegurid, kusjuures viimased võivad olla ka endogeense päritoluga. 2
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast
Koorikloomad Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed
Caprilt ja Prantsusmaalt. Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel Kaksikud lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel, sirel. Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja orhidee, krüsanteem ja asalea. Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid, faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse, Egiptusesse, Sardiiniasse ja Armeeniasse. Vähi silm puhkab valgetel õitel Vähi ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia, vesiroos ja lootos ning valged lilled, iseäranis roosid. Ent talle sobivad ka kapsas ja mets-harakputk. Puudest peaks Vähk armastama pirni ning mahlarikkaid puid, näiteks kaske ja vahtrat. Loomadest hindab see sõraline koorikloomi krabisid ja kilpkonni
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone
samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus. Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse "praadimiseta" ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest. Vaata ka siia. 7. Vaktsineerimine: väike vaev suur kasu Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest. Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.
........................................................... 15 Seepiad............................................................................................................................. 16 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 18 2 KOORIKLOOMAD · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. · Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki. · Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk. · Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. · Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. · Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha.
Vähid Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku
küll. Nagu eespool mainitud, on kanep suhteliselt uus uurimisvaldkond ning näiteks tubakaga võrreldes on sellealaseid uuringuid palju kordi vähem. Siiski on tänaseks juba selge, et kanepisuitsetamine kahjustab oluliselt hingamisteid. Selge seos on leitud pikaajalise kanepisuitsetamise ja kroonilise bronhiidi vahel. Lisaks võib kanep põhjustada hingamisteede vähki. Nendel, kes suitsetavad regulaarselt kanepit ja alustavad sellega noorelt, areneb hingamisteede vähk keskmiselt 1030 aastat varem kui ainult tubakat suitsetavatel inimestel. Eriti suur on risk saada vähk neil, kes suitsetavad kanepit koos tubakaga: ühe uuringu kohaselt kuni 36 korda suurem mittesuitsetajatest (Tennant, 1983; Tashkin, 1993). Inimestel, kellel on probleeme südame ja/või kõrge vererõhuga, on eriti põhjust kanepist kaarega mööda käia. Tänaseks on kogunenud piisavalt tõendeid, et kuigi noorte ja füüsiliselt tervete inimeste puhul on risk väike,
tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid
seksuaalpartnerite arvu osatähtsust (HPV kui suguhaigus!) ja ka suitsetamise negatiivset rolli. Kaasaegsete geenitehnoloogiliste meetoditega on võimalik väga täpselt erinevaid HPV tüüpe määrata ka Eestis, kuid vastavaks uuringuks on vaja spetsiaalselt materjal koguda. Kindlasti tuleb rõhutada, et mõne isegi nn. pahaloomulistest papilloomiviiruse tüübi leidmine emakakaelalt ei tähenda kaugeltki veel, et inimesel on vähk. Vähk ei teki kunagi üleöö, ning regulaarsete tervisekontrollide eesmärgiks naistel ongi vähieelsete muutuste tekke või olemasolu määramine. Hiljutised teadusuuringud, mis on läbi viidud võrdlevalt Eesti ja Soome naistel, on selgitanud, et inimese papilloomiviiruse esinemise sagedus ei ole Eesti naistel kõrgem võrreldes põhja-naabritega, kuid haigestumus emakakaela vähki on meil pea 3 korda kõrgem. Probleemiks Eestis võib olla naiste
Nagu eespool mainitud, on kanep suhteliselt uus uurimisvaldkond ning näiteks tubakaga võrreldes on sellealaseid uuringuid palju kordi vähem. Siiski on tänaseks juba selge, et kanepisuitsetamine kahjustab oluliselt hingamisteid. Selge seos on leitud pikaajalise kanepisuitsetamise ja kroonilise bronhiidi vahel. Lisaks võib kanep põhjustada hingamisteede vähki. Nendel, kes suitsetavad regulaarselt kanepit ja alustavad sellega noorelt, areneb hingamisteede vähk keskmiselt 1030 aastat varem kui ainult tubakat suitsetavatel inimestel. Eriti suur on risk saada vähk neil, kes suitsetavad kanepit koos tubakaga: ühe uuringu kohaselt kuni 36 korda suurem mittesuitsetajatest (Tennant, 1983; Tashkin, 1993). Inimestel, kellel on probleeme südame ja/või kõrge vererõhuga, on eriti põhjust kanepist kaarega mööda käia. Tänaseks on kogunenud piisavalt tõendeid, et kuigi noorte ja
muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. See kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: · südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) · kopsuvähk · hääleaparaadi vähk · söögitoruvähk · põievähk · kõhunäärmevähk · neeruvähk · emakakaela vähk · vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) · kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit · mao verejooksu ja maomulgustumise risk · Veresoonte lupjumine - ateroskleroosv · Bronhiit · Ajuinsult · Südameinfarkt · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Passiivse suitsetamise mõju
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete liha ja piimatoodete näol
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. Tekib ionisatsioon ja mol
Aga kuna ei teadnud riikide nimesid, siis läksid mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki
valgus- või hormoonravi. Vistrike ennetamiseks ja raviks soovitatakse kasutada siiski apteegist ostetud spetsiaalseid vahendeid, sest tavalisest seebist ja veest jääb tihtipeale väheseks. Apteeker oskab soovitada just Sulle sobivaid NAHAVÄHK Nahavähk seletus: Nahavähk on pigmendiainevahetusega mitteseotud naharakkudest tekkinud suhteliselt aeglaselt kasvav pahaloomuline kasvaja. Nahavähil on kaks vormi basaalrakuline vähk e. basalioom ja skvamoos- e. lamerakuline vähk, millest viimane on veidi kiirema kasvuga ja pahaloomulisem. Ülevaade: Reeglina tekib nahavähk vanematel inimestel. Kasvaja sagedus suureneb seoses eaga, sest koos vanusega kuhjub ka rohkem kahjulikke mõjusid (nt. päikesekahjustus). Nahale tekib sõlmeke, mis veritseb, kattub koorikuga ja taas veritseb. Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga.
Keskendumisraskused ja lühimälu häired Hüpohondria: liigne muretsemine oma tervise pärast Uimastite/alkoholi kuritarvitamine Ülemäärane tundlikkus (sealhulgas viha ja ärrituvus) Meeleolu kõikumine Paanikahood Eve on 32-aastane abielunaine, kes sai hiljuti teada, et tema 34-aastasel mehel on vähk. Sestsaadik on Eve'i vallanud ägedad kurbuse- ja nutuhood, ta mõtleb pidevalt mehe haigusele ning tunneb hirmu üksijäämise ees, kui mees peaks surema. Samuti painavad teda süümepiinad ja enesesüüdistushood. Ta tunneb end süüdi, et on mehe olemasolu viimased paar aastat enesestmõistetavaks pidanud. Lisaks neile emotsionaalsetele probleemidele on märkimisväärselt vähenenud Eve'i sugutung. Ta magab halvasti, ärgates öö jooksul kümmekond korda üles
Minimaalsest hulgast toiduainetest peab saama maksmimaalse hulga meile vajalikke aineid. Loomne toit ei sobi, sest see pole inimesele loomulik toit. Seda toovad oma õpetustes välja budistid ja joogid. Kogu india filosoofia õpetab, et loomade elu on sama väärtuslik kui inimeste elu . Raamatus juhitakse tähelepanu sellele, et elanikkond sööb liiga palju kunstlikke ja kahjulikke toiduaineid. See aga toob kaasa mitmesuguseid haiguseid, näiteks : diabeet, südamehaigused, vähk. Autor toob näiteid, kuidas toidulaua muutmine taimetoidu kasuks on toonud inimestele abi rasketest haigustest ülesaamisel, või nende pidurdamisel. Samas toob näited ka sellest, kui inimene sööb liigselt loomseid rasvu, rafineeritud toite, siis mil määral need tervist kahjustavad ja kuidas inimesed ei oska süüdistada tekkinud hädades oma toitu ja toidu reziimi. Toitumisala asjatundjad on üsna palju toitlus küsimuse selgitamisel ära teinud, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
