ja tsentraalehitise ja tsentraalehitise ·kuppelbasiilikaks. Kirikul on 77m pikune kesklööv, mis on kaetud Kirikul onkupli 77m ja kahe poolkupliga. pikune kesklööv, mis on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Kui türklased 1453. aastal vallutasid · Piilar Konstantinoopoli, tugev kandiline tugipost võlvide siiskandmiseks. muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis · Kui türklased 1453. aastal vallutasid moonutasid hoone ilusa Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja silueti. lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa Mosee islami kultusepaik silueti. rituaalse · Mosee ühispalvuse islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, pidamiseks, mis koosneb mis koosneb peamiselt täisnurksest peamiselt võlvitud täisnurksest
katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Välisilme kujundavad rohked piilarid, kuplid ja neid toestavad monumentaalsed ilustusteta kandeseinad ja tugipiilarid. Piilar on mitteantiikses stiilis harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega
ja Aafrika ranniku vahel. Ta pikkus ulatub ligi 2000 kilomeetrini. Suurim laius on 305 kilomeetrit. Araabiast suurema osa hõlmab Saudi Araabia. Araabia maadeks loetakse samuti Jeemenit, Omaani, Araabia Ühendemiraate, Katari ja Kuveiti ning samuti Pärsia lahe riiki Bahreini. Meka Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Araablased tegelesid ka veel astronoomia ja astroloogiaga. Araablaste väga tähtis loom oli kaamel. Mošee Minaretid Araabia naised Araabia mehed Muinasjutukogum Kunagine Saudi-Araabia kuningas Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan pandi kirja araabia keeles
BÜTSANTSI JA VANAVENE KUNST 10.kl BÜTSANTSI KUNST • Bütsantsi kunst on sulam euroopalikust ja idamsisest kunstist • Ei tehtud skulptuure • Maalikunst väga kõrgel tasemel • Väärtuslikud ikoonid BÜTSANTSI ARHIDEKTUUR • Suurim arhidektuuriline saavutus on Hagia Sophia kirik • Seinu katsid uhked mosaiigid • Pärast türklaste poolt vallutamist kaeti need kinni ning ning hoonele lisati minaretid HAGIA SOPHIA HAGIA SOPHIA BÜTSANTSI MAALIKUNST • Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR
Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568 - 1574 . Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan . Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel ( 31.25m läbimõõduga).
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi).
Kindlad araabia kirja sõnad või märgid esindavad visuaalselt Islamit. Nagu näiteks ,,Allah" või Shahada (usutunnistus). Siiiti sümbol on mõõk, mida samastatakse Iimam Aliga, kes võitles selle mõõga ja oma eluga Islami eest. Minarett Minarett on Islami religiooniga seotud arhitektuuri element. See on torn, mida traditsiooniliselt kasutab muezzin ehk hüüdja, et kutsuda usklikke palvusele viis korda päevas. Minaretid on alati seotud moseega, mõnikord vahekäiguga. Prohvet Muhamedi aegu kutsuti palvusele kõige kõrgemalt katuselt mosee läheduses. Kõige varajasemad minaretid olid varem kreeka vahitornid või kristlike kirikute tornid. Tänapäeval kutsutakse palvusele tavaliselt palvusehallist läbi valjuhäädli ja minarettidel on peamiselt dekoratiivne eesmärk. Maailma vanim minarett on Kairouan Tuneesias. See ehitati 724. ja 727. aastate vahel ja sel on massiivne ruudukujuline vorm
Enamasti müüriga ümbritsetud nelinurkne õu, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. o Ühel küljel on tavaliselt üsna madala ja lameda laega saal, mille sammaste read löövideks jagavad. o Meka-poolses seinas (nn. kibalüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab). o Õues on kindlasti ka kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. o Tavaliselt kuuluvad mosee juurde ka üks või mitu saledat ja kõrget torni need on minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Mida rohkem minarette seda tähtsam. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. o Võivad esineda ka sakilised, teravkaarsed ja hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ornalentaalne dekoratsioon tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (nn. arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana
neid lugupidavalt - jumalateenistusi peetakse sünagoogiks ISLAM -Allah on araabia keeles jumal -MUHAMED on Allahi saadik - Islami püha raamat on Koraan -Islamiusulised on teise nimeda muslimid -Muslimite püha linn on Meka - Muslimeid on maailmas 1 miljard - nad levivad põhja aafrikas, lähis idas, pakistanis, kesk aasias, indoneesias - kõik muslimid palvetavad viis kordapäevas Meka suunas - Islami pühakoda on mosee - Mosee juures on kõrged tornid-minaretid- - minarettidest kutsutakse muslimeid palvetama LOODUSUSUNDID -loodususundites usutakse loodusnähtusi : puid,kive,üleloomulikke olendeid -loodususundeid võib leida erinevate rahvaste juures aafrikas, ameerikas, aasias, austraalias KONFUTSIANISM e moraaliõpetus - Ida aasias -
15.Milline Rooma Keiser muutis ristiusu lubatuks? Keiser Constatinus 16.Milleks kasutati katakombe? Sinna maeti surnud 17.Milline ehitustüüp võeti kasutusele kiriku arhitektuuris? Relieefkunst? 18.Kes oli Bütsantsi tuntuim valitsejapaar ja mis ehitus rajati nende ajal? Keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora. Hagia Sophia katedraal 19.Mis juhtus Hagia Sophiaga peale türklaste vallutust? Ehitati juurde kõrged saledad tornid ehk minaretid, mis moonutavad esialgselt välisilmet. Kinni kaeti maalid ja mosaiigis, mis katsid seinu ja kupleid. 20.Millises Itaalia linnas leidub palju Bütsantsi mosaiike? Ravenna 21.Kuidas valmistati ikoone? Maaliti, enkaustika tehnikas 22.Milline Ukraina linn on vana- slaavi kunsti keskus? Kiiev 23.Milline linn muutus 14- sajandil Vene kunsti keskuseks? Moskva 24.Nimeta tuntuim kindlusehitus Venemaal? Moskva Kremli müürid. 25
ning jumala kujutamine oli keelatud. Selle asemel kasutati geomeetriat, arabeskki ja ilukirja. Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum. Selle hoone muutus leidis aset Mughali perioodis, võeti kasutusele mitmekordsed kambrid, hauad viidi aedadesse, mida tunti char-bagh-ina. Hauakamber majad(cenotaph), mille alla olid hauad. Tuntumad näited on Gol Gumbaz, Bijapur ja Taj Mahal. India arhitektuuri omapära: Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid
· Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst · Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel · Ristkuppelkirik tavaline tsentraalkirik · Ei viljeletud skulptuuri · Kõrgel tasemel maalikunst · Maalikunst levis käsitisi kirjutatud raamatutes · Kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone e.
kultuur, monoteism Ehituskunst : · Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad sammaskäigud, on ühekordne ja madal. Meka poolses seinas palveniss Mirhab. Vahel on neid ka mitu. Siseõues on kindlasti kaev, kus enne palvetamist pestakse käsi. Mosee juurde kuulub tavaliselt ka üks või mitu saledat ja kõrget torni minaretid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline. Neil võib olla mitu rõdu ja teravatipuline katus. · Ornamentaalne dekoratsioon . Tüüpiline on näiteks keeruline väänlev taimemotiiv ehk arabesk . Ornamentika on loodud erinevast materjalist, näiteks erinevatest kivisortidest, seda on nikerdatud marmorist, modelleeritud kipsist või pandud kokku
Valmistatud vildist või kaameli nahkadest. Kaameli küüru oli kogutud vesi. 3. Islami 5 tugisammast! 1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine 3) Paastumine ramadanikuu ajal 4) Iga moslem peab käima ära palverännakul Mekal 5) Almusti andmine (annetamine vaeste heaks) 2,5 aasta sissetulek 4. Araablaste kultuuri saavutused: ehituskunst, Ibn Sina, "Tuhat ja üks ööd". Ehituskunst - pühakojad (moseed) kuhu kuulusid ka minaretid, paleed Ibn Sina - imearst, meditsiinialased teadmised pani kirja "Arstiteaduse kaanonisse", astronoom ja filosoof "Tuhat ja üks ööd" - muinasjutukogu, islamiusuliste rahvaste looming 5. Araablaste vallutused: vt kaart õpik lk 63, kontuurkaart nr 6 6. Millised muutused toimusid Euroopas alates IX sajandist? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad (põllutööriistade puitosi asendati
poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik moseeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa silueti. Mosee islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, mis koosneb peamiselt täisnurksest võlvitud palvesaalist, Meka poole suunatud nisiga. Minarett mosee juurde kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust. Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel
Kultushoone on sünagog. Jumalakäsitlus: inimene on jumala loodu ja on vastutav, Inimese kohustus on täita jumala seadust. Inimesekäsitlus : Jumal on õiglane kohtunik ja halastav isa. Islam 622 p.Kr. noorim. Animistlik, monoteistlik jumal on Allah. Asub põhja-Aafrika Araabia poolsaar Eesaasia India keskaasia. Allahi järglane on prohvet Muhhamed(sündis Mekas, orb kaameliajaja. Moslem jumala tahtele alistunu. Koraan (nagu uus testament ) suura, 114 ptk. Pühapaigad on mosee, minaretid(tornid kust anti märku 5x päevas) Palveta- takes meka suunas.5tugisambad 1Üks jumal Allah. 2Palmused 5x päevas. Reedel on tähtsaim palvetamine(püha päev). Imaam koguduse vaimne juht. 3Almuste andmine 4Paastumine 5Palverännak Mekasse. Kristlus 10käsku: 1sul ei tohi olla teisi jumalaid. 2ei tohi mu nime asjata kasutada. 3pühapäev on hingamispäev 4austa vanemaid 5ei tapa 6ei varasta 7ei riku abielu 8ei valeta 9ei himusta oma ligimese koda 10him ligi. Naist eeslit ega härga, sulast
- Jätab mulje nagu oleks tsentraalehitis o 1 hiigelkuppel + 2 poolkupplit o Kõige suurem kuppel ripub osaliselt õhus o Mahutas umbes 20 000 inimest o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11
Tähe Väli, UNESCO maailmapärandi kaitse all Taj Mahal Mausoleum, Agra lähedal, India UNESCO maailmapärandi nimestuses, sultan ehitas selle oma 15. naise auks. Tegemist on hauamoseega, mis on islamikunsti pärand, minaretid Nutumüür Juutide pühapaik, Iisrael, Jeruusalemm vanalinna läänemüür Keelatud linn Muust maailmast Hiina, Peking eraldatud linn- muuseum, 1421.a keiser Yangle ehitatud residents, 1000 paleed Taevase Rahu väljak Maailma suurim Hiina, Peking, (800m pikk, 500m lai Keelatud linna ees
Kairo ja Cordobas. Islami usk Nagu ka viis sammast ütleb, peavad moslemid 5 korda päevas Allah’I poole palvetama Seda tehakse sageli mošees, kuid võib teha ka seal, kus ollakse. Tähtis on see, et enda ümber oleks kõik puhas ja sellepärast ongi kõigil oma vaip, et palvetamise ajal oleks puhas. . Palvetamine Allah’i poole Islami ehituskunst O Kõige tähtsamad ehitised on mošeed. O Mošee juurde kuuluvad ka kõrged tornid ehk minaretid. O Mošeesid kaunistati sammaste, kuplite, tekstidega koraanist, geomeetrilistekujunditega ja mošeed oli sageli marmorist. Mošee Islami teadus, meditsiin ja kirjandus O Araablastel olid head kaardid, head saavutused täheteaduses ja võtsid kasutusele kümnendsüsteemi. O Meditsiin oli kõrgelt arenenud, tehti keerulisi operatsioone leiutati tuimestus. O Islami vastuvõtmisega kaasnes suur kirjakultuuri areng. Kasutatud allikad O http://www.telegram
KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks. · Paleed, Kindluslossid, kus radzad valitsesid oma riike. · Talumajapidamised - viletsad varjualused, ei saanud nimetada hooneteks. · Vallutajad muslimid tõid kaasa moseed, minaretid, paviljonid,arkaadid,kuppelhooned. INDIA ARHITEKTUUR INDIA KUNST · Religioossus domineerib. · templeid kaunistasid reljeefid, skulptuurid, freskod. · Püramiidtemplites skulptuurstseenid eepostest. · Raid - ja nikerduskunstnikud lõid Shiva ja Ganesha kujusid. INDIA KUNST Tantsiv Shiva Henna Detailirikkus Templid seest TÄNAME TÄHELEPANU EEST! !
Kremlis. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Ristkuppelkiriku skeem. Kremli kindluse Spasski väravatorn ja Ivan Blazhennõi kirik RAHVASTERÄNDA-MINE S küüdid, kledid, vikingid Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid türklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid. Draakonipea. Viikingilaeva vöörikuju Osebergi laevahauast. *Doni ja Doonau jõevahelisel alal iraani pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas
Enne peab pesema jalalabad, käed küünarnukini, ninasõõrmed, suu. Palvejuht on Imaam. · Esimesed moseed ehitati Mediinasse. · Moseed on äärmiselt erinevate põhiplaanide ja vormidega. Kaunistamiseks kasutatakse ornamentaalset dekoratsiooni. · Mosee koosneb: müüriga ümbritsetud nelinurkne sammasõu, mille Mekapoolsel küljel asub suur sammastega jaotatud saal, mekapoolses seinas kiblamüüris asetsevad palvenissid mihrabid., kaev, kõrged tornid minaretid. SELIMIYE MOSEE 16.-17.saj e Istanbuli sinine mosee Oli sajandeid suurim kaetud siseruum Valmis 1617.a. Osmanite impeeriumi viimane suurehitis. Haudehitised MAUSOLEUMID Ehitati dünastiate matmispaikadeks. GUR EMIR 15.saj TADZ MAHALI MAUSOLEUM (1630-1653) Indias Ehitatud mogulite valitseja lemmiknaise Mahali mälestuseks. Rangelt korrapärase põhiplaaniga Mausoleumi juurde kuuluvad mosee, puhkemaja, väravaehitis, minaretid
2 palakat meeste seljas Must kivi Kaatas Ringrõdu Kuradi kivideg loopimine 3 sammast Jumalakorralduse vastasuse vastu võitlemine. Meka, medina vahe 350 km Seismine Kaaba kuup, minarette vähem rohkem. Puhastumise kaev voodo, pesemine enne Kaabasse sisenemist. Must kivi asub kõrgemal, et kaitsta üleujutuste eest Retsiteerivad koraani armu ehk halastuse mägi. Araflati platoo Hdzi on inimese tiitel Haigia Sophia püha tarkus, 532, ehitati ristiusu kirikuna, must valge. Minaretid, ümber suur lame kuppel. Kontrafors seina tugipind, vikkel, tambuur kupli all. Ekseedrid polkupli osa. Narteks, keeltud fig. kunst. Sisu keeld. Tehti islamiks. 19. Saj tehti mosaiigid. Atatürk 1934-1935. Muuseum. Kalligraafia- ukse pool allah. 4 esimest kaliifi, fatima tütred, muhamed kokku 8. Puitplaadid. 2. korruse galerii. Kibla meka suund, teoreetiline väärtus. Reedel kantsel minbar ühispalvusele kogunevad mehed. Medrese koraanikool Türbe hauakamber
sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik
Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt.
kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel.Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik
jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, https://lh4.ggpht.com/2GW9gG-1Dm9P26-sOc9Y-EjMGcUWcEJgCveYXz-U7WcP- V1xcH10uH9jmVvYzgMbFnk=h900 hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus · Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, https://www.google.ee/url?
Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri nimetataksegi kokku araabia kultuuriks.Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Arhidektuur Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi.
docstxt/.txt
mis valmis Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna. Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne.
mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks
aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi. Tänapäeval Inimkonna ainulaadne ehitis Hagia Sophia kuulub õigusega UNESCO kaitse all olevate kultuurimälestiste tippnimistusse, asudes käesoleval ajal Istanbulis
katavad hoovis iga pinda. Alhambra. Lõvide õue fantaasiarikkad kaunistused. Alhambra. Basseiniga Mürtide õue põhja- ja lõunapoolne kaaristu. Alhambra. Vasakul kärgkuppel, paremal seinakaunistused. Sultan Selimi mosee Edirnes (Türgi, ehit. 1570-74). Osmani arhitektuuri suurim saavutus, arhitekt Sinani meistriteos. Kuubikujulist moseesaali katab 32m läbimõõduga keskkuppel. Rakette meenutavad minaretid on 83m kõrgused. Sultan Ahmedi marmorist mosee (ehit. 1609-1616.a.) Istanbulis. Mosee keskkupli, mida ümbritsevad 4 poolkuplit, läbimõõt on 23,5m ja kõrgus 43m. Sultan Ahmedi mosee on tuntud ka Sinine moseena (keraamilised plaadid tekitavad sisemuses müstilise sinise kuma) Sultan Ahmeti moseed valgustavad 260 akent, milles algselt paiknesid vitraazid, valgust lisavad sajad puhutud klaasist õlilambid.
väljend ,,bütsantslik toredus". Kirikud külluslikult kaunistatud vastandid, sest keha oli surelik, hing selle sees surematu. uhked värvilised mosaiigid, ristkuppelkirik (põhiplaan meenutas 3. Keskaja kultuur on tihedalt seotud juba arhailiste kultuuride võrdsete harudega Kreeka risti). Hiljem, kui türklased vallutasid poolt loodud sümbolite süsteemiga, need vaid teisenevad. Bütsantsi, ehitati neile kirikutele juurde minaretid. Sümbolitena saavad tähtsaks arvud (iga arv tähistas midagi) III romaani kunst alates 10.saj 12.saj kujunes keskus kesk- ja geomeetrilised kujundid, aga ka sõna. Euroopasse. Varakristliku kiriku ehitusstiilis sai määravaks basiilika. 4. Antiikkultuuri pärandi säilitamine sellele rajati oma ARHITEKTUUR kujuneb peamiseks kunstiliigiks (kirikud, kultuur
määranud enne inimese sündi. Inimese saatus olevat kirjutatud inimese pealuule. Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi. Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid. Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid. Rajati tarkuse maju - nii raamatukogusid kui ka observatooriume. Nad tegelesid ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina
- 14. saj muutus keskuseks Moskva (Uspenski kirik) Arenes suurema vormikuse, fantaasiakülluse ja toreduse suunas. Islami kunsti - 7. saj alguses sündis uus usk. Levitati peamiselt sõjalisel teel. Araabia keel. - Riik oli algus ühtne, kuid lagunes. - Visuaalne kunst on mittekujutav keelatud usuliste sisuga piltide tegemine. - Ehituskunstis kõige olulisem mosee. Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, igas küljes sammaskäigud. Meka poolses seinas palveniss. Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid.
14. lapse sünnitamisel 17. juunil 1631. aastal naine suri. Mausoleum asub kõrgel terrassil Jumna jõe kaldal, sealt paistab see ka Sahh Dzahani elukohta Agra kindluses. Taj Mahal on osa suurest kompleksist, mis hõlmab enda alla ka palju teisi ehitisi peae keskse mausoleum, mis asub kompleksi keskel ristkülikukujulisel poodiumil. Värav suurde mausoleum asub täpselt mausoleum kupli keskkohas. Poodiumi igas nurgas on kaheksanurkne väiksem poodiumi minareti jaoks. Kõik minaretid on 42 meetrit pikad, ümmarguse läbilõikega ja veidikene mausoleumist eemale kaldunud, seda aiult selleks, et mausoleum ise veel suurem ja võimsam välja paistaks. Igal minaretil on ka ka kaks sed ümbritsevat rõdu ning avatud kupliga paviljon kõige tipus. Kaks pikka basseini, üks idast läände ning teine põhjast lõunasse jagavad aia nelja osasse. Idast läände jooksva basseini otses asuvad
keelatud. Kehtivad erandid parajasti reisivate inimeste, rasedate ja haigete suhtes. 5. Palverännak- Hajj Rännak Mekasse, Kaaba templi juurde neil moslemeil, kes seda endale lubada saavad. Shahadah Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas näoga Meka poole. Seda võib teha eraviisiliselt või Moseedes koos teistega. Moseedel on tornid minaretid kust inimesi palvetama kutsutakse ning antakse teada palvusaja algusest. Enne palvetamist tuleb käed ja nägu ära pesta voolava veega, selle puudumisel liivaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvuse jaoks on ka mõningad esemed: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate · A'baia - moslemimeeste riietusese
Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on rikkalikult ornamentidega kaunistatud (väänlevad taimed e arabeskid, kärjemotiivid) ornamendid võivad olla tehtud mosaiiktehnikas, nikerdatud kivisse, modelleeritud kipsist või pandud kokku raamilistest glasuurplaatidest. Kuna islam tunnistab Muhamedi ??? kristlust, siis vallutuste käigus võeti üle palju kristlaste pühakodasid (Hagia Sophia)
Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel. Kupli tipp põrandast on 55m kõrgusel. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Kirikule pani nurgakivi oma käega Kiievi vürst Vladimir. Kui riik türklaste valdusse läks, ehitati kirikule juurde ka kõrged minaretid, mis muudavad suuresti kiriku välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas – vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid
endast maha suuri jälgi, mõjutades kogu meie maailma poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjaliselt. Sel ajal oli Araabia poolsaarel veel muidki üheusklikke uske, nagu judaism ja kristluse mitmed usulahud. Araabia keeles islam tähendab ühendust jumalaga. Inimesed, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, sest muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Maailmas on umbes 1,2 miljardit moslemit, s.o. 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale kristust. Siiamaani on muhamedi usk kasvanud kiiremini kui ükski teine usk ja tema kasv pole peatunud tänaseni. Araablaste pühamu ehk mosee. 3 1
Apostlite kirik ja pikihoone- basiilika, mis sisaldas ka empoore- rõdusid. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikastehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad türklaste poolt hiljem juurde ehitatud tornid- minaretid (moee tornid) kirku juures võõralt. Roomas osati kupliga katta silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid.(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest
käsitöö ja kaubandus, arenes teadus ning ülikute elu möödus niisuguses luksuses, milles läänes unistada ei osatud. Ehituskunst. Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Teadus. Aaabia valitsejad hoolitsesid väga teaduse arengu eest. Araabias oli suur raamatukogu ja observatoorium. Araablaste teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt
ehitustehnilised andmed 532-537 ning hoone 1453.aastal muudeti hoone mosaiigid, mis katsid maalingutest ja kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid Ravenna kirikud Väike kaheksatahuline San San Vitale kiriku keskosa Seda ümbritseva löövi San Vitale kirik on kuulus Vitale kuppelehitis pärineb on kõrgem teine korrus avaneb oma mosaiikide poolest Justinianus I valitsusajast empooridea keskmisse ruumi
võrdsed, ohustades niiviisi orjade ülestõusu Koosviibimised toimusid katakombides Seinu hakati kaunistama Kristlike motiividega Karjade kaitsja Hermes Akti kunst kadus ära 15. Sajandiks Pikihoone ja põikihoone Basiilika stiilis kirikud Lääne osas on uks Altar asub alati Lääne suunas Varakristlikes kirikudes alati lage ei olnud Pühakud Aastal 395 Rooma riik lagunes Jaguned lääne ja Ida Roomaks Bütsants Ida-Rooma Minaretid Ehitatud türklaste poolt Hävitati kunstiteosed ära Religioone või poliitiline põhjus
ja luksus. pealinna Kõige olulisemad Tenochtitlani. ehitised Araabias Võtsid omaks ja vallutatud Kesk-Ameerika maades olid kõrgkultuuri. islamiusuliste Elanikud olid pühakojad allutatud rangele moseed. Araablased olid ja kurnavale palju üle võtnud andamiskohustus bütsantsi ja pärsia ele. ehituskunstist. Riigi eesotsas Iga mosee juurde seisis piiramatu kuulusid võimuga minaretid. Need kuningas, kes olid kõrged tornid, nime poolest mille tipust viis valiti ülikute korda päevas seast. Tegelikult muhameedlasi aga päris valitseja palvusele kutsuti. võimu vanemalt Palvusele kutsuja pidi olema pime, vennalt, isalt või muidu ta näeks onult. Kitsale kõrgelt, mida ülikkonnale lisaks naised oma olid asteekidel hoovides teevad. mõjukas
lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mosee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis'' 2008) 10 Moseedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mosees on koht, kus on võimalik end enne palvetamist pesta. (,,Islam Eestis'' 2008) Reede keskpäevaks kogunevad moslemi mehed palvetama ning jutlust kuulama. Ka naised käivad mosees palvetamas, kuid see ei ole kohustuslik. Mosees on naistele eraldatud ala, mis asub sageli ülejäänud palvesaalist kõrgemal. (,,Islam Eestis'' 2008) Kõik moslemid palvetavad näoga Kaaba pühamu poole. Moseedes tähistab palve suunda
lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mosee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis'' 2008) 10 Moseedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mosees on koht, kus on võimalik end enne palvetamist pesta. (,,Islam Eestis'' 2008) Reede keskpäevaks kogunevad moslemi mehed palvetama ning jutlust kuulama. Ka naised käivad mosees palvetamas, kuid see ei ole kohustuslik. Mosees on naistele eraldatud ala, mis asub sageli ülejäänud palvesaalist kõrgemal. (,,Islam Eestis'' 2008) Kõik moslemid palvetavad näoga Kaaba pühamu poole. Moseedes tähistab palve suunda
sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi.Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete
Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST. Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega. kasut kalleid materjale ntks marmor. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a ...kirik muudeti moseeks. Lisati minaretid. pmst rikuti ära ühtlane välimus. Minarett on mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. 8. saj valitses Bütsantsi keiser Leo III. Keelas ära pühadepiltide ehk ikoonide kummardamine ja nendega kirikute kaunistamise. ( kummardaksid nagu pilte, mitte neid, kes seal pildil on ) . Pilditüli kestis 100 aasta, võitsid pooldajad, kuid hävines siiski väga palju kunstivara.
annaabi.ee 
