Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka väga noori inime
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
teisejärgulistesse detailidesse. Tajutüübilt/testide järgi olen visuaalne õppija, mulle meeldib läbi näidete infot vastu võtta. Õpiharjumused, testimise tulemusel on mul üsna tagasihoidlikud, sest pean oma koormust õppima rohkem planeerima, lisaks olen sunnitud tänu tööle õppima õhtusel ajal väsinud keha ja peaga. Täna pean oma õpimotivatsiooni üsna kõrgeks st, et olen saaduga rahul, kuigi on teatud ained mille õppimiseks on motivatsioon alla keskmise, need lihtsalt ei paku mulle huvi muud põhjendust ei oska ma pakkuda. Isiksusena olen rohkem orienteeritud vajaduspõhisele õppimisele. Põhjalikumalt õpin neid aineid mida pean enda jaoks oluliseks. Iseseisvaõppijana loen alati mind huvitavat kirjandust, hoian silmad kõrvad lahti kus midagi uut on sellest kohe kinni ka haaran, ehk õpin igal sammul. Kui mul on vaja mingi hulk materjali kiiresti ja samas ka tõhusalt ära õppida siis jagan materjali osadeks ja jaotan
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
puuduvad igasugused ambitsioonid. Kord pakkus mulle ema, kes töötas lasteaias kokana, et ma võiksin minna suvevaheajal lasteaia õpetaja abiks niiöelda puhkuseasendajaks. See oli minu jaoks uus ja tegelikult väga huvitav kogemus eelkõige kuna mulle meeldivad väikesed lapsed. Pealegi sain seal lastega koheselt sõbraks ja kui hommikul tööle minnes lapsed rõõmsalt hõiskasid ,,Tere kasvataja Mari", see tegi südame väga soojaks. Nii ma siis vahepeal mõtlesin, et oleks tore olla lasteaia õpetaja. Minu isa on jällegi ametilt metsnik ja kuna ma alles kompasin olin oma eriala otsingutel, siis tema soovitas mulle peale kooli minna Luua metsandukooli, kuid mulle metsandus ei meeldinud. Õnneks ei hakanud isa mulle seda ka peale suruma nad lasid mul ikka ise otsustada, kui midagi teha vastu tahtmist siis ei tule sellest ka mitte midagi head välja. Keskkooli lõpuklassis kolisin kokku oma praeguse
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning olen koolitöödega üle koormatud, peast käis läbi mõte – kas see võib õppimist soodustada või hoopis õppimist pidurdada. Täna arvan, et soodustada, kevadel ilmselt võib see pidurdada, lisaks soodustada sellepärast et, mul on täna õpimotivatsioon kõrge, sest täna tahan ma kindlasti saada õpetajaks. (mis on
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
Rohkem rõhku peaks panema sellele, et õpilased tunneksid ennast kindlamalt ja oleks vähem pinges, siis tulevad ka paremad õpitulemused. Mõnes mõttes saan aru, miks peab nii palju materjali ainetes läbima, sest õpetajad peavad teatud programmi läbima aga seda saaks teha ka õpilastele huvitavamaks. Lastes teha neil uurimustöid või midagi muud sellist, mänguruumi oleks palju. Kool peaks olema koht kuhu ma tahan hommikul minna, mitte koht kuhu ma lähen ennast sundides, et saada head haridust ja et saada ülikooli ja valida ise mida õppida tahan. Samuti nõuab inimese keha piisaval kogusel und, normaalset söömist ja füüsilist tegevust. Noored toovad vabanduseks ajapuuduse ja suure koormuse koolis ja kõike muud. Kuid inimene peab tegema ise valikuid, kas talle on tähtsam tema tervis või koolis saadud viis, millele järgneb veel palju hindeid, et saada kokku veerandi hinne.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
Bitte seid lustig und dann sind wir fleissig! Saksa keel mängib minu elus suurt rolli ning ma puutun sellega päris tihedalt kokku. Oma otsust, mille ma kuus aastat tagasi langetasin, ma ei kahetse. Saksa keelt õppides olen ma omandanud väga palju uusi teadmisi ning see on mind väga palju arendanud. Isegi sellest konkurssist osa võtmine andis mulle palju juurde, sest just see pani mind mõistma ja mõtlema sellele, et saksa keel on palju muud, kui lihtsalt aine, kus hindeid saada. Rakvere Reaalgümnaasium, 12T Sandra Meristu
uusi ettevõtmisi. Paljud meist elavad, oodates juhtnööre millal, mida ja kuidas teha. Nad kardavad vastutust, mis kaasneb millegi algatamisega. Mina vastutust ei karda, vastupidi, millegi eest vastutada ja vastutav olla pakub põnevust ja pinget. Näide õpilasfirmast ,,SiiDIi". Juhina olen ma vastutav, et kõik asjad õigeks ajakas valmis saavad. Esitlus, aruanne, laatade jaosk tooted, kujundus, plakat, jne. Tõsi, vahepeal muutub asi väga pingeliseks, kuid see ei muserda mind. Siiamaani on kõik asjad sujunud ja õigeks ajaks valminud. Loomulikult ei saa mõelda, et olles edukas õpilasfirmaga on tagatud ka edu reaalses ettevõtlusmaailmas. See oleks liiga naiivne suhtumine. Õpilasfirmaga tegelemine on mul aidanud mõista, et heaks juhuks olemisel ei piisa panusest ainult minust endast, vaid suur tähtsus on ka inimestel, kellega koos töötada. Firmal ,,SiiDii" on suurepärane meeskond ja
ongi kohal , ei mingit ükshaaval punnimist . Üldiselt ma olen püüdnud säilitada seda rahu , mis minus oli põhikoolis , aga see on raske . Vahel on tõesti selline tunne , et ei suuda enam . Tunnistan endale koguaeg , et ei tohiks olla nii närvis ja pinges koguaeg , sest see mõjub kõik ellu . Egas see vanematest lahus elamine pole ka mingi meelakkumine , selles suhtes ma kadestan linnalapsi , kes saavad keskkooli ajal veel kodus elada . Kõike peab ise tegema , kui koolist koju lähen siis pean ise tule pliidi alla tegema, ise endale süüa tegema . Enda eluga peab ise hakkama saama . Muidugi oleks tore ,et lähed koju , isa on ahju ära kütnud , ema on süüa teinud ja üldse see teadmine , et vanemad on sinu juures kui abi on vaja või mis iganes . Mulle annab see millegi pärast sellise mugava ja turvalise tunde . Samas võib olla nii , et tänu sellele üksi elamisele on mul kergem ülikooli sisse elada ,sest olen juba harjunud ise omaga hakkama saamisega .
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
Nagu ma varem ütlesin, ei ole mul probleemi suhtlemisega. Olen hea kuulaja ja kuulan alati, kui keegi tahab mulle midagi rääkida. Üritan teda mõista ning lähtuta tema olukorrast ja olekust. Ma üritan alati anda sellist nõu, mis talle endale parem oleks, mina teda ei sunni ja ta otsustab ise mis on talle hea ja mis halb. Mu nõrkadeks külgedeks on vast see, et ma mõtlen tihti oma minevikule ja lähen päris ruttu närvi. See on mulle raske ja väsitav, kui ma saan hakkama ning olen sellega juba harjunud. Aegajalt unustan ma oma kõik mured ja ei mõtle millestki. Komistuskivideks on mul see, et kui ma olen juba kelleltki haiget saanud või on ta mind millegagi petnud, siis ma lähen ikka tema juurde tagasi ja loodan, et ta on nüüd muutunud ja oma vanadest vigadest õppinud, kuid nii see pole. Ma üritan küll oma vigadest õppida,
motivatsioon on juba omaette küsimus. Täistööajaga töötava täiskasvanuna võtsin vabatahtlikult ka mina ette kõrghariduse tee ning seega tuleb teha ka kõik endast olenev, et teadmiste omandamine oleks võimalikult tulemuslik. Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Teemat valides, ei pidanud ma kaua mõtlema, millest kirjutada. Loengukava uurides torkas silma novembrikuu lõpus toimuv suurelt ja punaselt kirja pandud ettevõtluse aine eksam. Päris esimene. Seni on loengud olnud põnevad ning pakkunud mulle suurt huvi. Tulevikus sooviksin ka ise sellel alal kätt proovida ning kahtlemata tulevad praegu õpitavad teadmised ettevõtlusest suureks kasuks
lihtsalt ei tohi unustada, et iga probleemi jaoks on olemas lahendus ning alati tuleb olla optimistlik, sest nagu ma ennem ütlesin, raskused on ületamiseks ja kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, ehk teisisõnu ei oskaks me hinnata elu, ja väärtusi kui me ei teaks mis asi on häda, viletsus ja raskus. Kõikidest raskustest ülesaamine motiveerib kõige paremini õppima ja edasi pingutama. Tahe hakkama saada ja näidata ka teistele seda, et ma hakkama millegagi saan on kõige suurem motivatsioon üldse. Samuti motiveerib mind väga mõte tulevikust, lõpetada ära kool, kolida Tartusse, luua oma kodu, teha tööd, mille järgi hing ihkab ja saada oma eluga hakkama. Motivatsiooni aitab suurendada alati uute eesmärkide seadmine, mille poole püüelda. See aitab kaasa ka õppimisele, näiteks tuues eesmärgi üllatada ennast ja õppejõudusid ning võtta ennast korralikult käsile ja õppida asi väga selgeks, saades nii
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võtsin endale mõtlemiseks
Minu tugevad ja nõrgad küljed suhtlemises Öeldakse, et suhtlemine on inimeseks olemise alus. See, kuidas me teiste inimestega ümber käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on praegugi väga tagasihoidlikud. Samas on minu tagasihoidlikkuse taga alati varjus olnud sõbralik inimene – isegi tahaplaanile hoides oli mul palju sõpru. Pärast põhikooli lõpetamist asusin õppima suures linnas. Olin vanematest eemal ja muutusin enesekindlamaks. Ma ei oleks suutnud muutuda, kui suhtlemisind poleks kuskil minus juba olemas olnud. Nüüd oli lihtsalt selle aeg pinnale kerkida. Hakkasin rohkem oma arvamust avaldama, kritiseerima,
Mul on kuulmispõhine mälu Olen näiliselt alati positiivne ja rõõmus Üldiselt võin ma ise endaga rahule jääda, kuid tugevusi pole just nii palju kui ma ise lootnud oleks. Ma olen hea südamega hoolitsev inimene, kellele meeldib teisi kuulata ja teisi aidata. Teiste aitamiseks olen ma valmis kasutama kõiki mulle kasutada olevaid ressursse. Mul on kindlad põhimõtted ja üldiselt nendest ma loobuma pole nõus, seega on minuga ka raske, sest minu tugev iseloom teeb mu vahepeal kõigutamatuks. Mulle meeldib mõelda positiivselt ja teiste inimeste arvates olen ma alati väga rõõmus ja positiivne. Leian, et on palju parem mõelda positiivselt, selmet kurvastada ja mõelda sellele, mis tegelikult kehvasti on. NÕRGAD KÜLJED Olen kohati liiga pehme iseloomuga, olenevalt olukorrast võin isegi kõige halvemale inimesele kaasa tunda Olles elus haiget saanud, kardan inimesi usaldada Mul puudub korralik haridus ja töökogemus
teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mul oma eesmärki saavutada. Üliharva, aga on juhtunud. Mulle meeldib inimeste omavaheline vaba suhtlemine, et mitte muretseda iga
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
siin olen, siis on hästi. Ma tõesti usun, et siis on hästi. KIOKO Miks sa siin oled, Ike? IKE Ma tahtsin näha, kas see koht on alles. (paus) 8 Ma ei teadnud, et sa elus oled. KIOKO Pasa artist. Kioko suudab end koguda. IKE Mis sa vahepeal teinud oled? KIOKO Viimased viis aastat? IKE Ma ei tea. Jah. KIOKO Eksisteerinud. IKE Sa näed hea välja. Terve. KIOKO Terve? IKE Sa tõesti vihkad mind. KIOKO Kas sa käisid vahepeal ravil? IKE
Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, ollakse pettunud ning se
"(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire)
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähelepanu pö
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. Need on kogemused, tead
Mina õppijana Ma pole varem ennast sellisel moel analüüsinud , kuid arvan, et see aitab mul jõuda parema enesemõistmiseni ning olla oma tulevikueesmärkidele orienteeritud. Õppijana olen ma kohusetundlik. Laiskus ja mina ei tunne teineteist. Kindlasti võin enda tugevuseks pidada süvenemisoskust, mõtlen enne , kui tegutsen. See oskus käib kindlasti käsikäes perfektsionismiga:kipun tihti üle mõtlema ja taotlema täiuslikkust.See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadmistehimuline j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
