Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igal...
Miks sõltuvust tekitavad ained on minu arvates kahjulikud? Kõige levinumad sõltuvust tekitavad ained on suits ja narkootikumid, ka alkohol on sõltuvust tekitav aine. Sõltuvust tekitavad ained jagunevad kahte gruppi legaalsed ja illegaalsed. Legaalsete hulka kuuluvad alkohol, tubakas ja tubaka tooted, ravimid, energiajook, kohv, must tee, tugeva lõhnaga ained (bensiin). Illegaalsete ainete hulka kuuluvad moka-ja nuusktubakas, kanep ja kanepitooted, GHB ja LSD, heroiin, amfetamiin, EXTASY, kokaiin, moonivedelik, hallutsiogeenid. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Narkootikumid on kõige kahjulikumad sõltuvust tekitavad ained. Narkootikumides ei saa kunagi kindel oll...
NARKOOTIKUMID JA NARKOMAANIA Narkomaania Kunagi oli narkomaania väga kitsas mõiste. Keelatud aine = narkootikumid (narkootilised ained) ja see, kes neid tarvitas või tarvitanud oli, oli narkoman. Narkoman tähendas inimräpsu ning inimesed hoidsid neist kaarega eemale. Tänapäeval on narkomaania suur teema. Enam ei panda kõiki narkootilisi aineid ühte patta ja kõiki kes nendega kokkupuutunud on ei ole enam need inimräpsud kui kunagi arvati. Teadlased on rohkem panustanud oma aega erinevate ainete uurimisega alates ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja. Loodud on veel erinevaid nimetusi ning uusi mõisteid terves inimkonnas. On veel inimesi, kes arvavad narkomaaniast nii nagu kunagi arvati, kuid uus generatsioon on peale kasvanud ja enamu siiski enam nii ei arva. Tänapäeval on ka rohkem narkootilisi aineid ja nendega seostuvaid probleeme. Erinevad etapid Kõik tarvitajad läbivad erinevad etapid. Mõni jääb ainult kindlale maa...
Lugupeetud kuulajad! Tervislik eluviis thendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Niteks ei tasu sa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja vimlemine. Inimesed liiguvad vga vhe. Spordi asemel vib ka jalutada. igesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu iges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. kski rhm ei ole teisest thtsam, kuigi pramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega vrreldes rohkem tarbima. Kige kasulikumad on kodus kasvatatud puu-ja juurviljad. Soovitav mitte osta nt Poola unu(keemiat tis). Kust kohast hakkavad ebatervislikud eluviisid?- (paus) Mina arvan, et ebatervislikud eluviisid algavad juba noorest peast (nt peod). Hakatakse suitsetama, tarvitama alkoholi ja narkootikume proovima. Kige pealt proovitakse suitsu millest vib tekkida sltuvus. Krval olevaid mittesuitsetajaid ka...
Sissejuhatus "Check out" on räme, ropp ja ka painav mõnes mõttes. Aga ikkagi, lööv, tabav ja hinge kinni võttev. Näitab ideaalselt ära, et rikas olla ei ole lõbus, ja et seks, raha ja narkootikumid ei suuda täita tühjust su hinges. See kuidas peategelane Tom muutus teiste inimeste silmis oma rahaks. Kuidas raha võtab ära selle, mis teeb (või tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast kuulsuste vastu on staarid sellest sõltuvuses. Nagu peategelane Tom ostis hommikuti kioskides kõmu uudistega ajakirju, lootes, et ta näeb artikleid endast. Ta vihkas ajakirjanikke, kuid ta tahtis, et meedia räägiks temast. Tegelaskond Põhilistek...
Võtsin selle teema sellepärast, see on laialt levinud probleem ja inimesed ei tea millist kahju narkootikumid tegelikult teevad. Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud ku...
9b NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainet...
Kuressaare Vanalinna kool ''Ma ei tule tagasi'' retsensioon Helena Himanen 9.b klass Erina Küüra Mina käisin vaatamas Ilmar raagi tehtud filmi ''Ma ei tule tagasi''. See toimus Kuressaare Linnateatris 05.11.2014 kell 18:00. Seal rääkis ühest tüdrukust nimega Anja(Polina Pusharuk). Ta oli edukas noor õppejõud, kes lõpetas kooli kuldmedaliga. Pärast läks ta Byronisse loenguid lugema. Seal oli ta romantilises suhtes professorist kolleegiga. Pärast kodus olles tuli Anjale külla tema vana sõber Dima(Sergey Yatsenyuk). Dima andis talle paki kus oli narkootikumid. Dima alguses valetas, et need on ta tüdrukule ehted ja Anja võttis need vastu. Pärast läks Dima politseiautoga minema. Anjale tuldi ukse taha politseid ja õeldi, et tal on narkootikumid paki sees mis Dima andis talle. Politsei aga ei uskunud et need pole tema omad. ...
Mina olin siin Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Põnevusdraama ,,Mina olin siin" põhineb Sass Henno romaanil ,,Mina olin siin. Esimene arest". Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama rahaprobleemid ning suhted lähedastega. Noormehel tuli elus hakkama saamiseks astuda kuritegelikule teele, kus ta oli sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuriteg...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul e...
Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Lühitutvustus Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub ja selle tõttu vangi pannakse. Vähemasti mõistis raamatu lõpuks Rass isegi, et tegu oli lolluse ja rahaahnusega, mis talle kätte maksis. Peategelane Loo peategelane oli 17. aastane Rass. Ta elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Rass unistas sellest, et ka tema saaks tulevikus arstiks nagu ta isa oli olnud. Raha teenis ...
Tervislikkus on trend- ise valin ja ise vastustan Palju tänapäeva ühiskonnas räägitakse tervislikkusest, kuna meie seas on inimesi, kes tegelevad harjumustega, mis pole head meie tervisele. Kõige populaarsemad tegevused on kindlasti suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Kas on mõtet oma elu rikkuda ? Nagu eespool mainitud, rikub alkohol meie tervist. Seda tarbides saab küll lõõgastuda, peale närvilist päeva või tööd, aga kas seda tasub ka niisama juua ? Minu arvates mitte. Olen seda vägijooki proovinud, aga ei näe mõtet, seda suuremates kogustes tarbida. Lõõgastumiseks kasutan ma teisi meetodeid. Peale selle põhjustab alkohol närvirakkude surma, mis ei ole inimkehale hea. Väikestes kogustes on alkohol lubatud, näiteks sünnipäevadel toosti tõstes, rohkemal määral aga mitte. Narkootikumid on kõige ohtlikumad meelemürgid. Need põhjustavad ohtralt haigusi ning tekitab sõltuvust. Tänu sellele võidakse midagi rumalat kor...
Narkootikumide legaliseerimine-mida see kaasa toob ? Lugupeetud õpetajad ja klassikaaslased, Arvamus, et narkootikumide legaliseerimine vähendab uimastite tarbimist- probleeme meie väikses ühiskonnas, võib olla igati vaieldav. Praeguseks põhiteemaks on lahjade uimastite ehk siis kanepi seadustamine. Vaadates avalikke kommentaare internetis ja küsitlusi , kus uuritakse inimeste arvamust , narkootikumide legaliseerimise kohta , siis 60% eesti inimestest arvab , et uimastid tuleks legaliseerida. Kuigi jutt on ainult lahjadest uimastitest , on nendega nagu alkoholigagi, et kui oled pikalt proovinud midagi lahjat , siis tekib isukangema järele ning kangemad narkootikumid tekitavad kiiremini sõltuvust , millest ei ole väga kerge vabaneda. Samas , Eestis on palju tegeletud sellega , et teavitad inimesi narkootikumide ohtudest ja mõjudest. Ja praegused narkokuriteod , mis on levinud seonduvad pigem suurte uimastite koguste omam...
MIKS ON TEOS POPULAARNE ? Me kõik teame et ühe tõelise hea raamatu kirjutamine ei ole sugugi lihtne. See on väga aeganõudev ja raske töö. Samuti pead sa oskama ennast väljendadada paberil ja teha seda nii usutavalt, et see oleks tõesti huvitav. Ka ühe noorteraamatu kirjutamine tänapäeva noortele pole lihtne. Tekitada noortes see tahtmine võtta lihtsalt kätte üks raamat ja see läbi lugeda, ja just siis kui tegemist pole kohustusliku kirjandusega. See on väga raske. Kuid kui see siiski õnnestub, on kirjanik teinud väga hea töö. Mina arvan, et ka Aidi Vallik on üks nendest, kes on sellega hakkama saanud. Ta on kirjutanud raamatu ,,Kuidas elad Ann,, millel on ka kaks järge. Selle raamatu sündmustik räägib noorte eneseavastamisest, elustiili valikust ja teismeliste suhetest vanematega.( see räägib noorte elust ja tegude tagajärgedest ) Aidi Valliku teos '...
Lugupeeud klassikaaslased ja õpetaja. Olete te kungi mõelnud, mis tagajärjed võivad olla, kui tarbid liiga palju rämpstoitu ja karastusjooke? Rämpstoidu all pean silmad hamburgereid, pitsat, krõpse ja friikartuleid ning karastusjookidest mõtlen kihisevaid limonaade ja muid suhkru rahkeid jooke. Paljud 10-16 aastased noored söövad lõuna- ja õhtusöögiks kiirtoitu. tarbijate arvates on see toitev ja maitsev, kui mina isiklikult kindlasti nii ei arva. Õnneks pole Eestis kiirtoidu restorane palju vähem,kui seda on näiteks Ameerikas, kus võib neid kohata peaaegu igas tänavas. Seega on eestastel see probleem väiksem. Teadlased on välja selgitanud, et räpmstoit, mis sisaldab rohkelt rasva, suhhkru ja soola, tekitab samasugust sõltuvust kui narkootikumid. Hamburgerid, friikartulid ja kartulikrõpsud programeerivad aju nii, et see hakkab neid nõudma üha enam ja enam.inimene kaotab lõpuks kontrolli, mis omakorda viib edasi sõltuvuse tekkeni. Peale ...
Mina olin siin Peategelane elab oluliste muutuste perioodil. Kuna muutub riigikord ja on majanduslangus on peategelane suurtes majanduslikes raskustes. Raha pole tal ka veel sellepärast, et ta ei ela vanematega koos ise veel alaealine olles. Ema on tal surnud ja isa töötab politseinikuna. Isaga ei ole peategelane suhelnud üle viie aasta. Kuna tal endal korter puudub, elab ta koos oma tüdruksõbra Sädega. Kuna Säde käib ka veel koolis, siis veab ta kodust rohkem raha välja, kui sisse toob. Nii, et Rass peab ülal pidama ka Sädet. Ise käib ta ka koolis ning tal ei ole raha isegi ennast ülal pidada rääkimata, siis veel Säde ülalpidamisest. Kooli kõrvalt otsib Rass ka juhutöid, et vähemalt natukenegi raha teenida. Kuid enamus tema töid on seadusevastased ja alailma tuleb tal politseiga tegemist teha. Nii palju ta ikka teenis, et sai osta söögi lauale, korteri üüri ära maksta ja elektri ära maksta. Sageli selle...
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetil...
Aile Anderson 8.B ,,Kuidas elad, Ann?" Aidi Vallik, 2001 Tänapäev Aidi Valliku teos käsitleb peamiselt teismeliste elu raskustega seotud probleeme. Lugu sai alguse, kui peategelane leidis ema salapäeviku vallatust nooruspõlvest ja tundis end reedetuna. Sündmuste areng viis ta maale põgenemiseni, kust saavad alguse põhiprobleemid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumid, suhted vastassooga, aga ka kahtlemine endas, lähedastes, lootusetus, hirm, abitus jne. Mind puudutasid enim suhetega seonduvad teemad. Usaldus, avatus ja toetamine ei pruugi olla igas suhtes loomulikud. Neid tundeid tuleb aeglaselt kasvatada ja hoolega hoida. Illegaalsete jookide ja ainete tarbimine on samuti noorte seas suur probleem, kuid isiklikult see mind ei puudutanud. Huvi pakkus enim peategelase mõttem...
Mauri Gross Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaares, Raekoja galeriis, 6. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud Mauri Grossi valmistatud maalid, Mauri Gross ei ole ise hariduselt maalija, tema jaoks on maalimine rohkem ajaviide. Ta on tegelikult hariduselt teatridekoratsiooni maalide tegija. Minule meeldis see näitus väga. Galerii oli seest väga kena ja taustal mängiv muusika illustreeris veel omakorda. Pooled maalid olid lihtsad, kuid ilusad, teised olid humoorikad ja vahvad. Maale oli igale maitsele ja vanusele. Vanematele inimestele olid maalid, mille peal, kas õun või pirn, et saaks need riputada näiteks kööki seinale. Noortematele, mis meeldisid ka mulle väga, olid tabavate pealkirjadega ja humoorika sisuga maalid. Maalid olid mõttelised ja muudavad kindlasti seina elavamaks. Hinnad olid minu jaoks siiski kallid, kuid tööd olid seda väärt. Minu...
Tolerants ja nulltolerants Maailmas on tolerantsi ja nulltolerantsi, ehk siis sallivus ja mittesallivus. Osades riikides püütakse kurjategijaid võimalikult karmilt karistada, kuid teistes riikides jällegi pakutakse ravi ja psühholoogilist abi. Näiteks Tais kasutatakse narkomaanide ja narkodiilerite vastu võitlemiseks väga karme meetmeid ja nende vastu on nulltolerants. Mina sellist asja ei poolda, rohkem aitaks narkomaanide ravimine, kuid karmil karistusel on ka mõned head küljed. Nad on ise endale sellise tee valinud ja selle eest peaks neid karistama, eriti diilereid, kes selle kõige taga on. Kuid karistamine ei pruugi alati aidata, käivad, istuvad oma aja vanglas ära ja tulevad tagasi ja tegelevad narkootikumidega edasi. Narkomaane tuleks ravida, nagu tehakse näiteks Rootsis ja Taanis. Minu arvates on väga õige neid aidata, sest siis nad saavad aru, et see pole mingi elu ja püüavad enda ...
MINA JA NARKOOTIKUMID Otseselt narkootikumidega ma siiani kokku pole puutunud, küll aga palju mu tuttavad on, seega enda kogemustest ei oska ma midagi siia kirjutada. Olen olnud paaril ,,peol" kus on alkohooli manustatud ja pärast seda on võetud välja kas kanep, amfetamiin, või siis kokaiin. Tihedamini manustatakse kanepit, seda suitsetades, kuna kuuldavasti on see kõige ,,süütum" narkootilineaine, peale seda muutub inimeste käitumine (kes seda manustasid, ehk siis suitsetasid), väga rahulikuks, hakkavad kihistama, mõne ajapärast tekib neil suur nälg ja lõppeb see magama minemisega, ei midagi vägivaldset ega häirivat kui kedagi just lõbusad ja naervad inimesed ei sega. Kuid kui nõmetakse ninast sisse amfetamiini on jutt hoopis teine, inimesed muutuvad väga energiliseks, räägivad väga palju seosetut juttu, tammuvad ringi, otsivad endale tegevust näiteks hakkavad pidudel koristama. Need kes on amfetamiini manustan...
Narkootikumid. Tõmbasin süstla vedelikku täis.Vajutasin nõela endale veeni. Ohkasin. Sulgesin silmad. Mõnus surin läbistas peagi tervet keha. Võpatasin. Haarasin ruttu teise kapsli järele, milles oli sama aine. Süstisin ka selle oma veresoonde. "Lase mind sisse!"karjus Karl tüdruku ukse taga ja kolkis sellele rusikatega. Ta avas ukse. Maret üritas oma silmi kissitada. Narkootikum, mida ta oli just tarvitanud, muutis ta nägemise uduseks. "Kus narkots on? Ma vajan seda kohe!Lao lagedale!" Vaatan häguselt enda ees tuikuvat poissi, kelle silmad on paistes, olemus on täiesti kadunud. Ulatasin Karlile suure koti mille sees oli ohtralt kraami, mida ta hetkel vajas.Siis Läks Karl minema komistades trepi astmetel ja tekitades inimestes pahameelt.Ohkasin raskelt, nähes, kuidas ta peatub järgmise inimese ees, kes on Ahti.Ahti on kutt, kes toob meile alati narkotsi, iga kell .Me kõik kardame teda, kes rohkem, k...
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2....
Mõnuainete tarvitamine noorte hulgas Küsitlesime Kohtla Järve noori, teemal alkohol, suitsetamine ja narkootikumid . Vabatahtlikult vastasid meie küsimustele 5 noort: Karl, Kert, Sven, Jaanika, Kristina, (nimed muudetud) kes olid 15-16 aastat vanad. 1.Kui vanalt te alkoholi tarbima hakkasite? Jaanika: Ma alustasin 13 aastaselt. Karl: Olin 12 kui esimese pitsi tõstsin. See oli kohutav minu jaoks ja ei joonud aasta. Sain 13 oma sünnipäeval proovisin uuesti ja läks paremini. Kert: Ma olin 15 Kristina: 10-11 olin esimest korda täis, siis 11-12 teist korda ja peale seda juba koguaeg Hetkel 16. Sven: Ma olin esimest korda täis 15 aastaselt 2.Kas vahele olete ka jäänud? Karl: Hiljuti jäin jah emale vahele. Minu juures oli pidu ja nad tulid varem koju samal ajal kui mina oma tüdrukuga diivani peal aega veetsin, ega just eriti rahulik ka olukord ei olnud. Pärast sain korraliku peapesu. Krist...
Kas minu vanemad olid noorena õnnelikumad kui mina? Essee "Faber est snae quisque fortunae" (A. C. Caecus) Minu arvates on õnn väga suhteline mõiste. Asjad, mis teevad mind täna õnnelikuks, olid minu ema jaoks täiesti ebaolulised. Noorena peitus minu ema õnn heas hariduses, hoolivas mehes ja tervetes lastes. Seega olid temal hoopis teised unistused. Mulle tundub, et tänapäeval peitub õnn inimeste jaoks rohkem materiaalsetes väärtustes. Minu hinge rahuldab see, kui mul läheb koolis hästi, saavutan püstitatud eesmärgid ja olen seejuures õigesti talitanud. Õnnelikuks teeks mind see, kui saaksin ülikooli minna õppima seda, mida tahan, ja kohale, mida finantseerib riik. Pääseksin õppelaenust ja tagasimaksmise kohustusest. Kindlasti on minu elus tähtis roll ka karjääril. Minu ema ajal said kõik hea tahtmise korral erialase kõrg- või kutsehariduse tasuta. Öeldakse küll, et õnn ei peitu rahas, aga päris õige...
Narkootikumid Narkootikumideks nimetatakse kõiki aineid, mis tekitavad sõltuvust ja mõjutavad inimese käitumist, enesetunnet ja ümbritseva maailma tajumist. Kõik narkootilised ained tekitavad soovi saada ainet uuesti ja enamasti ei suudeta seda endale keelata. Narkootikumide tarbimisega kaasnevad alati suured ohud. Väga võimalik on jääda sõltuvusse, millest lahti saada pole enam nii kerge. Samuti ei või kunagi olla täiesti kindel, et aine, mida ostad, või mida sulle pakutakse, on täiesti puhas. Tihti segatakse narkootikumi juurde ka teisi aineid, et teenida rohkem kasumit. Pole võimatu, et narkootikumi sisse on segatud ka rotimürki või isegi krohvi. Seega võib saada väga kergelt mürgituse. Kui tarbitava aine puhtus pole teada, siis võib sageli tekkida üledoos. Narkootikume jagatakse kahte rühma: seadusega lubatud, ja keelatud aineteks. Seadusega on lubatud alates 18. eluaastast näiteks ...
Mina olin siin 1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga, mistõttu pidi ta omale ise eluks vajaliku teenima. 3. Miks jättis Rass oma esimese tüdruksõbra maha? Sest ta nägi Sädet klubis teist poissi suudlemas. Tegelikult oli see mingi suvaline poiss. 4....
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks.Samas ei saa mitte keegi suitsetavale noorele kätte ette panna.Ehk on kogu maailma parem, kui sigarettide tootmine lõpetada? Alkoholi suhtutakse kui suvalisse jooki.Mõni purk siidrit on ...
Narkotikumide kahjulikus ühiskonnas. Narkootikumid on inimestele ettearvamatult väga hajukulikud, kuid kahjuks paljud inimesed, eriti just noored, ei tunnista omale seda. Ja teevad kõiki aineid nn ,,proovimise,, eesmärgiga, mõtlemata sellele kuidas iga aine, realsuses neid mõjutab, halvemuse suhtes. Kusjuures paljud isegi ei tea, et nn ,,proovimine,, on palju kahjulikum kui pidevalt tarvitamine, kuna organism pole immuune selle vastu. Täpselt sama on ka suitsu ning alkohooliga. Paljud inimesed isegi ei kujuta ette mida kasvõi väike kogus uue aine tarvitamist ehk siis narkootilist ainet neile põhjustab. Narkotikume on väga palju ning neid tuleb aina rohkem ja rohkem juurde. Nende tarvitamine on illegaalne ehk siis seaduste vastane, kuid ega tegelikult see kedagi mõjuta. Tänapäeva ühiskonnas liigub ringi väga palju diilereid kes ,,aitavad,, inimesi nende koguse hankimisel ning narkotikumide tarvitajate arvu võime väh...
Segaseks aetud planeet Kliima soojenemine, sõjad, prostitutsioon, massimõrvad, haigused, viirused, sõjatehnika, maffia, korruptsioon, poliitika, nälg, narkootikumid, vihmametsade hävitamine, vargused, pettused Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud. Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta. Lihtne on maailma ühe sõnaga iseloomustada see on kuritahtlikkus. Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt, mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseeri...
Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi ...
Öeldakse, et inimene on iseenda suurim vaenlane. Kui selle üle juurdlema hakata, siis see on tõsi. Inimene on loonud suurimad ennasthävitavad asjad siia maailma meelemürgid, pommid, sõjad, haigused ja muud keskkonda hävitavad tegurid. Lisaks sellele, saab inimene enamasti ise valida, kui suurt osa see kahjur tema elus mängib. Inimene saab valida, mis elu ta elab kas suitsetab ja joob, kus ta elab, millega ta tegeleb. Inimene ise valib endale elutingimused, ning kahjuks enamus valib ennast hävitava teekonna. Meelemürgid on üks suurimaid probleeme maailmas. Tubakas, alkohol ning narkootikumid on ülemaailmaline probleem ning kahjuks pole silmapiiril nende kadumine. Kuigi tuleb tõdeda, maailmas on tohutult palju mürkide-vastaseid-kampaaniaid ja olukord on paranenud, inimesed on teadlikud selle kahjulikkusest, on maailmas siiski veel see probleemiks. Üheks suurimaks ning ulatuslikumaks kindlasti tubakatarvitamine, mida peetakse maailma s...
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfet...
TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka ...
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub...
Minu Eesti rõõmud ja mured Aegade jooksul on Eestit nähtud väga erinevalt. Nii näevadki eri ajastu kirjanikud ja luuletajad Eestit igaüks omamoodi. Ühe jaoks on Eesti õitsev oaas, teise jaoks revolutsioonist laastatud maa, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu tänapäeva Eesti on nii üht kui teist. Erinevalt eurooplastest on meil loodus täiesti olemas. Sood, järved, metsad ja karud koos ilveste ja huntidega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda nad ei saa osta ka mis tahes raha eest, ega odavalt Türgist või Hongkongist sisse vedada. Loodus kas on või ei ole. Meil on ja paljud inimesed kolivad linnast taludesse, sest linnal pole nõudlikule inimesele midagi pakkuda. Ilus Eestimaa loodus on nimelt see, mis mulle vaid rõõmu pakub. Samuti olen rahul eestlaste kultuurieluga: eesti kirjandus, teatrid, filmitööstus, muusikud, maalijad, skulptoristid ja loomulikult mitmekesine folk...
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevun...
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid kasutatakse sellekski, et aidata jagu saada stressist ja ängistusest, teisi tarvitatakse meelelahutuslikel eesmärkidel, et lõõgas...
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitata...
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"....................
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Uurimistöö Paulo Coelho Merilyn Leppik 02.12.2008.a. PT1 2 Pärnu 2008 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................................................3 1. Elulugu...........................................................................
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju ...
Mina lugesin Jules Verne raamatut ,,Reis maakera südamesse". Raamat kuulub seiklusromaanide hulka ja ilmus Eestis esmakordselt Sakala Kirjastusühisuse väljaandes Viljandis 1928. aastal. Teoses jutustati sellest, kuidas professor Otto Liedenbrock oma vennapoja Axeliga kavatses seigelda maakera südamesse ning kuidas nad sattusid mitmetesse seiklustesse, kus neil tuli lahendada erinevad probleeme. Lugu algas sellega, et tuntud Islandi kirjaniku Snorre Turlessoni raamatu vahelt libises välja määrdunud paberilipik, kuhu oli kummalises keeles midagi kirjutatud. Pärast pikka pea- murdmist lahendati sedelil olev mõistatus ning professor otsustas kohe alustada suurt seiklust maakera südamesse. Võttes kaasa oma vennapoja , kellele ta lubas tagasi tulles oma kasutütre Graubeniga abielluda . Nii nad siis läksidki Islandi saarele, et sealt siseneda Sneffelsi vulkaani kraatrisse ning leida maakera süda. Saarel liitus nendega abivalmis kütt Hans. ...
Kallis Mikael Lugesin Marja-Leena Tiaineni teost "Kallis Mikael", mis ilmus esimest korda 1999. aastal. Teos on pärit Avita kirjastusest, Teraviku sarjast. Teoses räägitakse teismeliste leevenduse otsimisest alkoholist ning narkootikumidest, süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel üheks raskeks probleemiks neiule osutub lahkunud poisi vanemate piire ületav abistamine. Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest te...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Virtuaalmaailm- see on kui teispoolsus, teine planeet, kus on võimalik jääda anonüümseks. Seal võid sa oma arvamust avaldada, kartmata, et su tutvusringkond, kes juhuslikult teisiti arvavad, sind kuidagi halvustada saaksid. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, sõltud täielikult endast ja enda arvamusest . Kuid kas on kasu virtuaalmaailma võludest, kui igapäevane elu nõuab isikult tohutut väljendusoskust ja enesekindlust, seda nii oma väljaütlemistes kui enda tõekspidamiste kaitsmises ning enda, kui isiku eest seismisest ? 21. sajandi üks eluliselt vajalik osa on kahtlemata internet. Enamus inimesi on teadlik selle sõna tähendusest ja suur ringkond on ka selle igapäevane kasutaja. Vanem generatsioon on selle kohaldanud oma töösse- klientidega suheldakse tänapäeval e-mailide kaudu, firmade kodulehed annavad asutuse toodete, asukoha ja kontakti kohta täpsed andmed, seega klientide elu on tehtud m...
Kas armastus võib tappa inimese? Koostas: Grupp: Juhendaja: Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatepidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus laps...
KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja vaatluse põhjal 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimist. · Teha järeldused 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise kohta. 1. TEOREETILINE OSA Alkoholi tarvitamine on muutunud noorte ...
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse nark...
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia Referaat Anna Klimovits Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume pr...
annaabi.ee 
