Mina ja narkootikumid (2)

Mina ja narkootikumid
Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama , siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud.
Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igalt poolt saada ja paljud pakuvad ka neid pidudel.
Narkootikumid oleks mind juba ammu põhja viinud ja ma poleks saanud koolis käia ega ka korralikku töökohta saada. Muidugi poleks mul siis ka tulevikus korralikku perekonda või poleks seda üldse. Kui oleks siis me oleks väga vaesed ja elaks kuskil „totaalses prügikastis”. Muidugi ma sureks ka väga noorelt, sest narkomaanid vist ei ela väga kaua kui nad ei suuda kohe tarvitamist lõpetada kui nad on alustanud. Sest mida kauem nad on narkootikume tarvitanud seda raskem on seda lõpetada või isegi pole võimalik lõpetada. Sest paljud, kes lähevad haiglasse ravile , et tarvitamist lõpetada surevad ära, sest nad ei suuda ilma narkootikumideta olla.
Selline jutt ajab mulle juba hirmu nahka ja ma isegi ei taha narkomaane näha, rääkimata narkootikumidest. Seega ma ei hakka mitte kunagi narkootikume tarvitama ega ka neid müüma.