Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina ja narkootikumid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mina ja narkootikumid
Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama , siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud.
Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igalt poolt saada ja paljud pakuvad ka neid pidudel.
Narkootikumid oleks mind juba ammu põhja viinud ja ma poleks saanud koolis käia ega ka korralikku töökohta saada. Muidugi poleks mul siis ka tulevikus korralikku perekonda või poleks seda üldse. Kui oleks siis me oleks väga vaesed ja elaks kuskil „totaalses prügikastis”. Muidugi ma sureks ka väga noorelt, sest narkomaanid vist ei ela väga kaua kui nad ei suuda kohe tarvitamist lõpetada kui nad on alustanud. Sest mida kauem nad on narkootikume tarvitanud seda raskem on seda lõpetada või isegi pole võimalik lõpetada. Sest paljud, kes lähevad haiglasse ravile , et tarvitamist lõpetada surevad ära, sest nad ei suuda ilma narkootikumideta olla.
Selline jutt ajab mulle juba hirmu nahka ja ma isegi ei taha narkomaane näha, rääkimata narkootikumidest. Seega ma ei hakka mitte kunagi narkootikume tarvitama ega ka neid müüma.
Mina ja narkootikumid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rluik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uimastid
9
doc

Uimastid

on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.

Bioloogia
Juhtumite kirjeldused
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis pakkus võimalust oma mured unustada. Pidi rahustama, tõelist kaifi pakkuma - narkootikumi muidugi. Sellest ajast saidki narkootikumid osaks ta elust. Nii pooleteise aasta vältel. Ta proovis amfetamiini, LSD-d, ,,mooni", heroiini. Heroiini kulus gramm päevas. Ühesõnaga, ta oli 1 täielikult ,,süsteemis". Siis võttis isa ühes noormehe tüdrukuga nooruki ette. Ta andis sõna, et unustab tee diileriteni, ,,totskadeni", ning väldib suhtlemist kõikide narkomaanidest tuttavatega. Peale kõige muu oli tüdruk rase

Sotsiaaltöö
Essee narkootikumidest
2
doc

Essee narkootikumidest

Seadusega on lubatud alates 18. eluaastast näiteks suitsud ja alkohol. Ilma piiranguteta saab osta näiteks kohvi, mis tekitab ka omamoodi sõltuvuse. Praegu on üsna sageli võimalik kuulda alaealistest, kelle on politsei kinni pidanud kas tugevas alkoholijoobes või tabanud suitsetamas. Eesti riigis on selle eest karistuseks rahatrahv. Noored hakkavad alkoholi tarbima või suitsetama tavaliselt eakaaslaste survel, kartes, et muidu nad pole ''lahedad'' ja nendega enam ei suhelda. Mina arvan, et selline käitumine on vale. Keegi ei tohiks teha midagi vastu oma tahtmist selleks, et saada sõpradega läbi. Seadusega keelatud ained on Eestis näiteks kanep, marihuaana, LSD. Narkootilised ained tekitavad sõltuvust ja sellepärast oleks targem neid üldse mitte proovidagi, kunagi ei või teada, kas sa jääd sõltuvusse või mitte. Tavaliselt hakkavad keelatud narkootikume tarvitama inimesed, kes on juba alkoholist sõltuvuses

Eesti keel
Narkootikumid
20
doc

Narkootikumid

kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea

Inimeseõpetus
Uimastid
14
docx

Uimastid

kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et

Psühholoogia
Narkootikumid
13
pdf

Narkootikumid

Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja

Ühiskond
Narkootikumid ja narkomaania
4
docx

Narkootikumid ja narkomaania

NARKOOTIKUMID JA NARKOMAANIA Narkomaania Kunagi oli narkomaania väga kitsas mõiste. Keelatud aine = narkootikumid (narkootilised ained) ja see, kes neid tarvitas või tarvitanud oli, oli narkoman. Narkoman tähendas inimräpsu ning inimesed hoidsid neist kaarega eemale. Tänapäeval on narkomaania suur teema. Enam ei panda kõiki narkootilisi aineid ühte patta ja kõiki kes nendega kokkupuutunud on ei ole enam need inimräpsud kui kunagi arvati. Teadlased on rohkem panustanud oma aega erinevate ainete uurimisega alates ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja

Sõltuvuskäitumine
Uurimustöö Meelemürgid
13
doc

Uurimustöö Meelemürgid

inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................

Bioloogia




Kommentaarid (2)

tiina21 profiilipilt
tiina21: Andis mõtteid, millele tugineda oma kirjatükis.
21:23 14-04-2009
nikeman656 profiilipilt
nikeman656: suhteliselt hea anndis kohe head nõu :)
20:09 01-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun