kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga nee
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Mürgid Referaat Juhendaja: Ly Kukk Pärnu 2009 Sisukord: 1)Ecstasy 2)Amfetamiin 3)Metamfetamiin 4)LSD 5)Seened 6)Ketamiin 7)Kanep 8)Heroiin 9)Moonivedelik 10)Fentanüül ehk valge hiinlane 11)Metadoon 12)Kokaiin 13)Crack 14)GHB 15)Poppers 16)Rahustid Ecstasy Tabletid, mis tunduvad kahjutud, kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda. Kuidas veel kutsutakse? E, komm, ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi. Kuidas välja näeb? Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse? Ecstasy annab kasutajale tunde, nagu oleks tal rohkem energiat, see peletab une ja teravdab meeli. Tekib rahulolu- j
• Narkouimas või purjuspäi võib tõepoolest tunduda, et elu on ilus ja mured lahenevad iseenesest. Kaineks saades tekib enamasti masendus ja häbitunne ning probleemid pole kuhugi kadunud, näides sageli veel hullemad kui enne. Müüt: Uimastisõltuvus on inimese enda vaba valik. • Uimastite tarvitamine võib olla inimese enda otsustada, kuid seda mõjutavad ühiskonnas kehtivad normid ja väärtused. Uimastite järjepidev kasutamine muudab vähehaaval nii tarvitaja keha kui ajus toimuvaid keemilisi protsesse. Ühel hetkel ei ole tarvitajal tegelikult enam valikut: uimastite proovimisest alguse saanud (kuri)tarvitamine on muutunud sõltuvuseks. Sõltuvus on tõsine krooniline haigus, mida saab küll leevendada ja kontrolli all hoida, kuid mitte täielikult välja ravida.
Sisukord 3.....................................................................................Amfetamiin 4.....................................................................................Crack 5.....................................................................................Ecstasy 6.....................................................................................GHB 7.....................................................................................Heroiin 8.....................................................................................Kanep 9.....................................................................................Ketamiin 10...................................................................................Kokaiin 11...................................................................................Liimid lakid 12...................................................................................LSD 13..............
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kas
.....................................16 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna meelemürgid on väga aktuaalne ja probleemne teema nii noorte kui ka vanade seas. Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on muutunud sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad. Rohkem kui tihti. Eriliseks probleemiks nii Eesti kui ka maailma ühiskonnas on alaealised meelemürkide tarbijad ning ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust. Sageli ei mõtle tarbijad kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele ajutine unustus ja lahendus. See on põgenemine maailma eest, kuhu aga hiljem suurema probleemi -
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas
üks annus sõltumusainet või aseainet, näiteks metadooni heroiini asemel. Kasutades opiaaatide ärajätunähtude kõrvaldamiseks veel üht heroiiniannust, tugevdatakse sõltumust veelgi. Sundkasutamine. Tekib siis, kui inimene teab, et ta jätkab sõltumusainete kasutamist selleks, et vältida ärajätunähte. Sundkasutamist võivad põhjustada ka välised tegurid, nagu näiteks televisioonisaade, süstalde pildid või viha, pettumus ning ängistus. Sõltumusainete kasutamine ühiskonnas. Sõltlase vajadus sõltumusainete järele ületab kõik tema teised vajadused ühiskonnas, olgu need seadused, perekond, tervis, moraal või raha. Näiteks kirglik suitsetaja jätkab suitsetamist hoolimata südamekahjustusest ja teistest tõsistest terviseprobleemidest. Sõltumuse puhul on inimesel kogu tähelepanu sõltumusainetel, energia kulub nende hankimisele, varastades kasvõi sõprade, perekonna, tööandja tagant, et saada raha järgmise sõltumusainete sõltumusaineannuse ostmiseks.
Kõik kommentaarid