Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud inimeste nõusolekul Erinevad uuringud seovad mäletamist näo tajulise eristusvõimega ning näod mis kattuvad jälgija demograafilise sarnasusega (rass, vanus, sugu) jäävad paremini meelde. Hoolimata vaatlejate mälu võimekuse erinevale efektiivsusele on leitud, et mäletamine on väga stabiilselt järjepidev piltide puhul - sarnaste stseenide, näopiltide, diagrammide ning graafikute mäletamisel. Isikute mäletamisel aga ei näe me päris elus peaaegu kunagi täpselt sama vaadet näole. Seni on olnud ebaselge kas mäletamine toimib pildi- või isikuspetsiifiliselt. See on oluline eristamine, kuna need kaks alternatiivi omavad erinevaid järeldusi meie mäletamisest, kui taju atribuudist arusaamises, samuti millised tunnused on näo põhiomadused. Eelnevad
Mälu Gleitman, jt (2014) lk 357-401 Teemad: omandamine, säilitamine, meenutamine, mälulüngad, mäluvead. Omandamine, säilitamine, meenutamine Mäletamisel kasutab inimene erinevaid mälusüsteeme: need on juhtumite, üldfaktide ja oskuste mäletamine. Mäletamine koosneb kolmest osast: 1) omandamine (uue info sisestamine, milleks on vajalik keskendumine, uuele infole pingsalt mõtlemine) 2) säilitamine (et meelde jääda, peab kogemus jätma närvisüsteemi jälje) 3) meenutamine (talletatud info taasesile kutsumine). Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi
· Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid) · Elussubstants - monaad (eriline monaad) koos oma erilise kehaga (monaadide kogum); (liikmete ja organitega seotud elu) · Mõistus kaheldamatu seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel · Tajumus - monaadiväliseid asju esindav seesmine seisund monaadis, toimingute ja tagajärgede mäletamine (mälu) · Õiglus tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus jumalas) · Hinge täiuslikkus selgepiirilised tajumused · Loom hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu) · Inimene vaim, hing (mõistusega monaad), teadvus (teadev tunnetus, seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel) Vastuväited ja argumendid:
· Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine · Kohustuste täitmine vastavalt kehtestatud standarditele · Loomulik ja sundimatu suhtlemine · Selge eneseväljendus · Kliendi tähelepanelik kuulamine · Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias · Klientide erisoovide tundmaõppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine · Privaatsuse austamine · Korrektne ja meeldiv välimus · Positiivsus · Tolerantsus ja heatahtlikkus · Abivalmidus, sõbralikkus · Teenidusvalmidus · Täpsus, korrektsus · Koostöövõime ja valmidus · Kannatlikkus · Võime ja valmisolek õppida ja areneda
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine
Õppija mõtlemine. Õpilane saab ülesandeks koostada referaat. Teadmine/ mäletamine. Õpilane peab jõudma selgusele, milles referaadi koostamine seisneb. Antud on konkreetne teema. Õpilane analüüsib ja tahab jõuda selgusele, mida ta täpselt peab tegema hakkama. Mõistmine/arusaamine. Õpilane läheneb probleemile, korraldab ajurünnaku. Paneb kirja ideed, lahendused, mõtted , otsustab, mis on olulisem ja tähtsam. Rakendamine. Kogub juurde mõtteid, informatsiooni, selgitab, mis on oma ajurünnakust sobilik ja mida juurde vaja
- Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest? Mis on ,,ajasõlm"? · pöördepunkt · läbilõige Enguerrand de Coudy VII (1340-1397) http://en.wikipedia.org/wiki/De_Coucy Truväär laulude koostaja, luuletaja, Chanson de geste laul tegudest, lugulaul mäletamist väärt inimesest Panegüürika La longue durée pikk, kestvus, ajaühik Mälu ja mäletamine ,,Jean d'Early mälestused ongi Guillaume le Marechali mälestused. Jean oli nende mälestuste volitatud esindaja; ta esindab neid ka pärast surma ning poleerib need läikima, nii nagu ta kunagi poeeris oma peremehe relvi." (40) · Mis tähendab ,,rikas mälu"? · Mälu haare, mingist hetkest hakkab mälu hägustuma... ___________________________________________________________________________ _______ Vie (elu) + Estoire/Historie {(aja) lugu} (MINU ELU LUGU)
On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus, Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav 22. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Salvestamine e kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise
positiivsed hoiakuefektid ning nad ilmnevad pikema aja möödumisel reklaami esitamisest. Mälu saab liigitada: protseduuriliseks ja propositsiooniliseks. Semantiline mälu – Faktide ja abstraksete teadmiste kogum maailmast. Episoodiline mälu – oluline on sündmuste ajaline järgnevus ning need tunnused, mis olid teatud situtsioonis, kus me teavet omandasime. Millest sõltuvad reklaami ja toote mäletamine? A. Järjestuskoha efekt (asukoha efekt). – Ükski teade pole järjestatud juhuslikult, vahepealne esittu ununeb kiiremini. Sp on hüüdlaused just reklaami lõpus. B. Von Restorffi effekt – Üks element on teistest eristuv või isoleeritud (nt number esitatakse tähtede sees) C. Genereerimisefekt – Mälu efektiivus tõuseb, kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga.
On olemas veel valetamise tehnikaid. Näiteks, kui rääkida pool tõde, jättes mulje, et see on kogu tõde jne. Ütlus- ''sõjas ja armastuses on kõik lubatud'' näib hoitavat armasatjaid, mitte uskuda kõike, mida teile räägitakse. Eeldades, et armastajad tahavad uskuda oma partnerite truudusesse ja populaarsed laulud tunnistavad reetmise tunnet, kui valed on avastatud. Poeedid on briljantselt kirjeldanud ,kuidas romantika võib sisaldada müüte. Ka mitte mäletamine on valetamine, kuigi valetajad proovivad ennast tihti välja sellega vabandada. Kui nad on paljastatud ja süüdistatud valetamiseks on tihti põhjuseks mälu probleemid. Küsimused mitteusalduse kohta tuleb ette paljudes kontekstides- kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad alkoholi, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuse kohta, miks nad lahkusid endistelt töökohtadelt, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi ja paljud muud olukorrad.
Lähemalt näitab eesti muusika pilti EMIKi koduleht www.emic.ee. EMIKi tööks on sündmused, faktid ja nimekirjad, mida võib arvudele keelde panna. Küllap elaks muusikakultuur kenasti ka dokumenteerimata ja arvudeta. Aga nimekirjade taga on ka midagi olulisemat. Mõeldes lõppenud aastale meenubki numbrite taustana terve hulk märksõnu, mis tekitasid lainetusi mitte ainult muusika-, vaid kultuurivaldkonnas tervikuna … Mäletamine, kultuurimälu. Reklaami- ja konkurentsimaailmas, milles mäletamist ja nähtavalolemist mõjutab massimaitse ja raha, on üsna oluline säilitada täpse ja objektiivse mäletamise traditsiooni, sest see näitab tervikpilti. EMIK loob jõudumööda pilti ühest muusikavaldkonnast. Muude tegemiste hulgas valmis möödunud aastal eesti muusika käsikirjade andmebaasi rakendus, mille sihiks on luua infokeskuse kodulehele avalikult ja rahvusvaheliselt
Personali väljanägemine Vastupidavus Kiirus, hea koordinatsioon Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam Hea kuulmine Arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon Positiivsus Tolerantsus ja heatahtlikkus Abivalmidus, sõbralikkus Empaatiavõime Teenidusvalmidus Täpsus, korrektsus Sotsiaalsus loomupärane valmisolek suhtlemiseks Klientide erisoovide tundmaõppimine Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine OSKAN JA KOHUSTUS teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid nõustada erineva kultuuritaustaga kliente toime tulema erinevates teenindussituatsioonides reageerida õigesti kiituste korral toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega hankida ja edastada tagasisidet klientidelt toime tulema positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimisega tagada klientidele ohutus ja turvalisus
essee kirjutamine ja luule lugemine mitte Mälu!!!! Sensoorne mälu ikooniline (piltidena), kajamälu Lühiajaline mälu tahtlikult juhitav, väikese kestusega, piiratud maht, tundlik Pikaajaline mälu Eksplitsiitne mälu teadlik info meenutamine, igapäevane (semantiline ja episoodiline) Inplitsiitne mälu - alateadlik, kogetud info mõjutab teadvustamatult Retrospektiivne mälu tagasivaatav mäletamine Prospektiivne mälu edaisvaatav, tulevikus mäletamine Tulving- protseduuriline, semantiline, episoodiline Praiming varasema stiimuli mõjutus hiljem (loetud sõna table, palutakse lõpetada tab... vastab ilmselt table kõigepealt) Värskuse efekt esimeste asjade mäletamine paremini Esmasuse efekt viimaseid asju mäletatakse paremini kui keskmisi Töömälu visuaalse ja ruumilise info töötlemise uurimine: visuaalse mahu tuvastamine: visuaalsete stiimulite esitus, keerulised kirjeldamist
· On sõbralik, tal on õppijatega head suhted; · Õpetab huvitavalt ja nauditavalt; · Kuulab õpilasi. Koostööreeglid on tarvis kohe kokku leppida, vajaduse korral neid harjutada ja pidevalt järgida, sest klassis esimestel päevadel ja nädalatel toimuv on kriitiline distsipliini saavutamise ja hoidmise seisukohalt. Hästi esitatud küsimus võib tekitada huvi ja järelikult ka õpimotivatsiooni. Erinevate mõtlemistasendite kategooriad õppeülesandeid koostades: 1) Teadmine(mäletamine ja meelespidamine) rääkige, mida te teate, mida mäletate; kirjeldage, korrake, defineerige, tuvastage; öelge, kes, millal, milline, kus, mis. 2) Mõistmine(tõlgendamine ja mõistmine) kirjeldage oma sõnadega; rääkige, mida arvate; öelge, mida see tähendab; selgitage, võrrelge, seostage. 3) Rakendamine(kasutamine) kuidas kasutada; mida te sellega saavutate; rakendage oma teadmisi; kasutage probleeme lahendades; demonstreerige.
veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Näiteks kuuluvad sinna alla noa ja kahvliga söömine, jalgrattaga
Semantiline üldised faktid maailma kohta, pole seotud isiklike mälestustega Episoodiline mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta (areneb hiljem kui semantiline) Protseduuriline oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks pole vaja nende tegevuste peale mõelda. Salvestumine toimub konkreetsete harjutamiste käigus. Too iga liigi kohta näide! Semantiline mälu on laiem mõiste kui episoodiline mälu mingi eluepisoodi mäletamine tähendab ju alati ka teadlikuks olemist sellest, mida mäletatakse, kuid mingi asja teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus
Gümn.õpik, 7.ptk, Lisa - lk. 127) ·Materjali säilimise aeg lühimälus (STM) (juhul kui seda pidevalt ei korrata...) b) amneesiahaigete uurimine (eelkõige aju limbilise piirkonna kahjustus, hippokampus ja vaheaju, AK oimusagara mediaalne osa),- enamasti on klassikaliste amneesiajuhtude korral häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) uusim suund - neuroteaduse uuringud, nt E.Kandel (Nobeli preemia 2000.a.),- närvirakkude ühenduskohtade e sünapsi tasemel on STM ja LTM eristus (aplüüsia e. merijänese uuringud 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad välja sama edukalt kui kõrgematel loomadel).
Kui kogu kooli asjad planeerida programmina koos rühmaga ning katalüsaatoril on asjad meeles võib see olla rohkem huvitavamprogramm. Üks organisatsiooniline meetod võiks hõlmata grupi uurima vajadusi ja huvisid programmis huvisid arvesse võttes. Olles huvitatud ja kohtudes õpetajaga vajadustes ja huvides, printsiip aitab õpetajatel arutada oma põhi ja hariduslike vajaduste üle. Mõistmine ja oma asjade mäletamine on põhivajadused, mida aitab mäletada keskkond, kus õpetajad pole mitte ainult füüsiliselt aga ka psühholoogilisel moel. Õpetajad peavad teadma seda, et õpitav kogemus võib tõestada neile kasvamist kellestki arusaadavaks hoiakuga and huvidega inimeseks. Samuti tahavad nad tunda turvalist eneseaustust ja enesehinnangut koos majandusliku sotsiaalsusega ja psühholoogilist poolt oma elus. Printsipaalsuses on oluline mõista kaitset ja
teemad Kui hiljem vastu võetud teave põhjustab eelnenu unustamist, on tegemist retroaktiivse interferentsiga. Kui eelnevalt vastu võetud teave põhjustab järgneva halba mäletamist, on tegemist proaktiivse pidurdusega. Mälus säilinud teabe reprodutseerimine on selle teabe taastamine või kasutamine hilisemas vaimses või praktilises tegevuses. Informatsiooni mälust reprodutseerimisel on kolm alaliiki: äratundmine, meenumine, mäletamine/meenutamine. Mälunähtuste ja -süsteemide liigitamisel on kaheks peamiseks tunnuseks mälus säilitava teabe säilitamiskestus (st kui kaua teave mälus püsib), millises vormis on see teave mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist
(suure hulga materjali seast otsmine võtab kaua aega). Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse 3 mäluliiki. Episoodilise mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega
Põhiline on episoodiline ja semantiline mälu. Margiteadvus – koosneb antud margi kohta käivatest eposiidolise ja semantilise mälu ühikutest, ühendatuna süsteemi ja keskendatuna kõnealuse margi nimetuse ja kujundi kui kesksete teabeühikute ümber. Margiteadvus kui reklaamitegur pääseb mõjule pikema aja jooksul, suuremate ajavahemike möödudes, ning eeldab regulaarset reklaami. Mõjutegurid, millest sõltuvad reklaami ja toote mäletamine: 1) Järjestuskoha efekt (asukoha efekt) – paremini meenuvad reas esimeste ja viimastena esitatud ühikud. Reklaami algus on vähemalt pool reklaami. 2) Von Restorffi efekt – kui mällusalvestatavas järgnevuses (nimestik, tekst, pildirida, reklaamid, kujundid, sümbolid jm) on üks element isoleeritud või teistest eristuv (nt punane mustade seas või tumedam heledate seas), siis jääb ta paremini meelde. 3) Genereerimisefekt – Harkovi koolkonda esindatavad psühholoogid (P.Zintšenko,
juhtumi või ootamatuse puhul Firma maine · Firma nimetus ja reputatsioon · Ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine · Agreskkvse müügi aste · Teenindajate personaalsed omadused Turvalisus · Füüsiline ja finantsiline ohutus ja selle tagatised · Konfidentsiaalsuse tagamine · Privaatsuse austamine Kliendi tundmine · Klientide erisoovide tundma õppimine · Püsikliendi tundmine ja eelistuste ning soovide mäletamine Väljanägemine · Tööruumide ja seadmete seisund ja väljanägemine · Personali väljanägemine Riskitegurid teenindaja töös · Kergesti ärrituvus, kannatamatus, äkkviha · häbitunne (madal enesehinnang) · Väljapääsmatus elumuredest · aeglus, flegmaatilisus · Hooletus, loomupärane lohakus, ebatäpsus · Puudulik eneseväljendusoskus Edukal teenindajal on · Hea tervis · vastupidavus · kiirus, hea koordinatsioon
Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Andmete töötlemise perspektiivis on kolm põhietappi mälu moodustumisel ja taastamisel. · Kodeerimine/registreerimine. Saabunud info vastu võtmine ja töötlemine. · Säilitamine. Kodeeritud informatsiooni mällu talletamine. · Meelde tuletamine. Talletatud info meelde tuletamine mõne tegevuse või märgusõna tõttu. Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12.30 oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne. Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist
Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid) 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 4. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika 1) animatism kujutlus elavast laibast. Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine
oli kritiseerinud oma kampaania käigus. Clinton kaitses end, öeldes et ameerika rahvas võib arvata, et ta oli rumal, et ta ei muutnud oma poliitikat, kui olukorrad muutusid. Clinton valetas vaid juhul, kui ta oleks sel hetkel, kui kritiseeris Bushi, teadnud, et tema on mõeldud jätkama sama poliitikat. Loomulikult oli ta oma varajasemas kampaanias lubanud mitte tõsta makse, kuid teda olesk saanud süüdistada petmises juhul, kui ta teadis, et kavatseb murda lubadust. Ka mitte mäletamine ei ole valetamine, kuigi valetajad proovivad ennast tihti välja sellega vabandada. Kui nad on paljastatud ja süüdistatud valetamiseks on tihti põhjuseks mälu probleemid. Uskuda, et vale saab tõeks Kui keegi muretseb väga vale selgitamise pärast, mis on juhtunud, ei tähenda see kohe, et isik kavatses valetada. Kui ei ole kaalutletud kavatsust petta, ei pruugi vale väidet üldse mitte võtta kui valetamist. Miks peaks see lugema, mida me kutsume valeks väiteks? See ei ole
jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise definatsiooni puhul lähtutakse üldjuhul neljast aspektist, mida peavad kõige olulisemaks selle uurijad. Esiteks, reaktsiooni potentsiaal, eristab õppimist ja käitumist. See tähendab seda, et õppimisprotsessi puhul võib õppimine toimuda ka ilma seda märkamata. Näha võib olla vaid muutumist õppija käitumises, mille põhjal võib oletada õppimist. Teiseks
· Materjali mõtestatus · Materjali mõistetavus · Materjali piltlikkus · Materjali seesmine seostatus ( 1.) Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine Kui sündmus kordub mitu korda, püsib see mälus pikema aja kui juhuslik ühekordne juhtum. (1.) Kodeerimise eripära Midagi on hõlbsam meenutada selles kontekstis, millises seda meelde jätsime. ( 1.) Motivatsioon Huvipakkuivad asju on palju hõlpsam meelde jätta. Materjali mäletamine oleneb huvidest, kalduvustest, selle töötlemise eesmärkidest, meeleolust ning tahtepingutustes. Neid tegureid võib arvestada meeldejätmise motivatsiooni kujundavateks teguriteks. ( 1.) Ainevalda süvenemine Fakt või väide jääb kergemini meelde, kui see siduda teiste tõikade või väideteda, vaadelda asja erineva nurga alt, näha seda teises väärtusskaalas või mingi teise eriala kontekstis jne.
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju
Küsimustikud/treeningpäevikud - + odav, suurte valimite säilitamiseks (kasulik liigesepõletikule) korral, saab erinevaid dimensioone mõõta, küsimused - säilitab eluaeas toimetulekut, vähendab kukkumisriske vastavalt kontingendile. - ei osata hinnata õigesti oma tegevust ja intensiivsust, tegevuse mäletamine halb, ei - energia tarbimise ja kulutamise tasakaal – väiksem saa 10-12 aastastel lastel kasutada, üleraporteerimine, rasvumisohtu viitsimatus 2.Sammulugejad: + ka hulk, kesvus, odav, võimalik parandamisel jne? Mida peab silmas pidama arvutada ka energiakulu – võib ununeda, ebatäpne ülekaalulistele kehalise aktiivsuse määramisel? intensiivsuse määramisel
) Antud eksperimendis oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks sõltumatuks muutujaks, kus osa katseisikuid, kes olid suvaliselt gruppidesse jagatud, said eksperimentaatori poolset lisainformatsiooni piltide kohta, osa mitte. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuks muutujaks oleks antud eksperimendi puhul eksperimentaatori poolt jagatav lisainfo piltidest arusaamisel. Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka teine eksperiment, mille käigus valisid katseiskud pildipaare roosade ja valgete paaride vahel 7
Roberts at al. (2008) järgi hariduslik sekkumine võib tõsta IQ-d u. 8 ühiku võrra - mis hiljem võib osutuda oluliseks selles, kuidas me edaspidi kasutame omandatud oskusi õppimisel ja tervise ning rõõmutunde saamiseks. Kultuurilised erinevused vaadetes intelligentsusele. Ühed seltskonnad lahendavad probleeme isiklikul tasemel (individualistid), teistes aga muretsetakse rohkem probleemidest, mis toovad sotsiaalset harmooniat (kollektivistid). Individualistidele faktide mäletamine ei ole oluline, nende seas on populaarne väga kiire õppimine enne eksamit, mis lõpuks ei jäta teadmisi pikemas perspektiivis. Kollektivistid aga peavad faktide mälu tähtsaks sügavama mõtlemisviisi ja intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus. Mõnedes seltskondades peetakse seda intelligentsuse tunnuseks, kuid see kindlasti ei kehti Lääne- ja individualistlike seltskondade puhul, kus vaikuse taga tihti nähakse intelligentsuse puudust.
iseärasused? Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine). 2. Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist? Mälu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Olemuselt suunatud tulevikku. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine
Üheks põhjuseks teema uudsus autorile, sellega kaasnev põnevus ning võimalus avastada uut ning huvitavat. Teiseks ning sugugi mitte vähetähtsaks sai Artur Conan Doyle Sherlock Holmesi juhtumustest lugemine ning ka hiljutine samateemalise filmi nägemine teostes kirjeldatud mõistuse ja mälu kasutamise keerdkäigud paelusid autorit väga. Kolmandaks inspiratsiooni allikaks oli autori isa, kelle üldised teadmised ning pealtnäha juhuslike faktide teadmine (loe: mäletamine) on autorit korduvalt hämmastanud. Siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes käesoleva uurimistöö valmimisele kaasa aitasid. Autor tänab Südalinna Kooli viienda-, seitsmenda-, kaheksanda- ja kaheteistkümnenda klassi õpilasi kes nõustusid uurimustöö teste sooritama; oma isa Endrik Mõistlikku, kes nõu ja jõuga uurimistöö aitas kokku panna ning loomulikult oma juhendajat õpetaja Edith Asveiti.
õpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isiksust. (Kidron 2001:92) Omandatud ja õpitud teadmised küll ununevad pika peale, aga on tuntud ütlus, et pärast hariduse unustamist jääb alles haritus. MÄLU OSA ÕPPIMISEL Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on sihipärane protsess. Oluliseks peab ta nn esmase mälu perioodi, kus tutvutakse informatsiooniga. Sel perioodil otsustatakse, milline info on tähtis ning taoline sildistamine paneb paika info kättesaadavuse ja kasutusvõimaluse edaspidi. (Leppik 2006:37)
Endale reprod. tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemetest, olenditest, situatsioonidest. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal repro tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad
tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa). 4. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel 4) esivanemate nimede ja elulugude mäletamine 5) rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine 6) loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades 5. Suhted esivanematega ajalooline dünaamika Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad
- füüsiline, verbaalne - otsene ja varjatud Plussid: kontrollib (kujundab enda elu ise), võistlev, domineeriv (sobivus ühiskondlike ootustega?). (vt. lisaks Bolton) Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel enda suhtumise muutmine teise inimesse à teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Meeldimist suurendavad: - teistest huvitatud olemine - naeratamine - nime mäletamine - inimese olulisusele, tähtsusele viitamine - teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine ("jah" ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine ("Mida sa teeksid?") Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne
Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. Nt jaotada luuletuse õppimine mitmele päevale. Subjektiivne korrastatus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist nö oma sõnadega Mälu osa õppimisel Mälu on igasuguse vaimse tegevuse alus. Ameerika psühholoog Donal A. Norman on väitnud, et mäletamine tähendab edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Mitte mäletada tähendab, me ei tule toime mõnega neist ülesannetest. Mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, infot ja teadmisi. Väga oluline omandamise on esmase mälu tegevus, kus otsustatakse, milline info on oluline. See mis esmase infoga tehakse, mõjutab
mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 6 Mälu osa õppimisel Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus. Mäletamine tähendab Donald A. Normani (1982) sõnade järgi edukat toimetulemist kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info korduva väljatoomisega. Ta rõhutab veel, et õppimine on sihipärane protsess. Oluliseks peab ta nn esmase mälu perioodi, kus tutvutakse informatsiooniga. Sel perioodil otsustatakse, milline info on tähtis ning taoline sildistamine paneb paika info kättesaadavuse ja kasutusvõimaluse edaspidi.
tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt (wikipeedia.org 2015). 11 7. Eksplitsiitne mälu Eksplitsiitses ehk ilmutatud mälus olevat informatsiooni on inimene ise aktiivselt meelde jätnud ning seal olevaid teadmisi on võimalik tahtlikult meenutada (eek- malu.weebly.com2015). 7.1. Episoodiline mälu Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elulooraamatuga. Kuna episoodilise mälu puhul on tegemist inimese ajalooga siis leiavad seal aset pidevad muutused. Kuna igal ajahetkel toimub inimesega mingi sündmus, fikseeritakse see tähtsuse järgi tema mälu struktuuridesse (wikipeedia.org 2015). 7.2. Semantiline mälu Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta.
25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine
Salvestage iga unenäo detail. 5) Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 6) Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida. 7) Meenutage järjekindlalt oma unenägusid ja õppige "unenägude keelt" tundma mitme kuu vältel. Seda tehes on unenägusid kergem meenutada ja mõista. Mäletamine sõltub ka inntellektist ja elukutsest, nagu võib näha järgmisest tabelist: Elukutse Mäletas und selgelt Ei mäletanud Kolhoosnik 55 20 Mustatöölised 56 21 Sanitarid 63 13
Näiteks - tiiger on kiskja , raha on maksevahend , saabas on jalanõu . Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: a) automaatne - kas talvel on külm? b) arutlev - kas modellid teenivad palju raha? · Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine . Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga . Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse teisipäeval kell 15.30 oli isikul koosolek; kolmapäeval kell 16.00 isik käis sõbral külas. Mälu astmed
Niisugune olukord esineb sageli siis, kui mingite kuritegude või õnnetusjuhtumite korral analüüsitakse pealtnägijate tunnistusi. (Selliste tunnistuste korral nõutakse mälult tegelikult tavalisest natuke enamat. Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul selles, et kasu pole sündmuse üldisest, põhimõttelisest mäletamisest nagu enamuse asju tavaliselt meelde jäetakse vaid tähtis on detailide absoluutne mäletamine kõigis üksikasjades). Paljud uurimused on näidanud, et sellised tunnistused on sageli ekslikud ja väga tugevasti mõjutatud juhuslikest detailidest ja kogu sündmuse kontekstist, samuti küsimuse vormist. Näiteks uuriti, kuidas kirjeldasid pealtnägijad autoõnnetust. Kui küsiti, kas nad nägid purunenud autoklaasi, kui auto oli vastu posti kihutanud, siis suurem osa vastas ,,jah". Kui aga küsiti, kas
Salvestage iga unenäo detail. 5) Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 6) Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida. 7) Meenutage järjekindlalt oma unenägusid ja õppige "unenägude keelt" tundma mitme kuu vältel. Seda tehes on unenägusid kergem meenutada ja mõista. Mäletamine sõltub ka inntellektist ja elukutsest, nagu võib näha järgmisest tabelist: Elukutse Mäletas und selgelt Ei mäletanud Kolhoosnik 55 20 Mustatöölised 56 21 Sanitarid 63 13
• 1925 Strong’s model: AIDA Attention - Interest - Desire - Action TEGUTSEMINE liikumapanev jõud SOOV veendumus HUVI • • teadlik tähelepanu • TÄHELEPANU • • • 1953 Karl Hovland’s model Exposure - Attention - Comprehension - Acceptance - Retention (talletamine), mäletamine) - (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: “uinumisefekt” 1949, sõnumi “allika usaldusväärsus” kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 • 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) -- emotsioonid/tunded--- --hoiaku muutus -- otsus 1957 Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust
üldistumine konkreetsuse taandumine e) ratsionalisatsioon lisandub info, mis selgitab vastuolulist/ebaselget f) dominandi teke mingid teemad muutuvad valdavaks Retroaktiivne interferents hiljem vastu võetud info põhjustab eelneva unustamise Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid 1) Sensoorne mälu väga lühiajaline, maht piiramatu saab infot tänu aistingutele, nagu haistmisele, nägemisele ja puudutamisele (näide: lähen tuppa, panen pirni põlema, pirn põleb kohe läbi, kuid hetk peale seda veel tajun ruumi nagu see oli enne valguse kustumist). Sensoorsest mälust põhimällu jõuab vaid valikuline osa infost.
7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema
annaabi.ee 
