Mehhiko rahvusköök Koostaja LIPP VAPP Üldinfo ·Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14. kohal. ·Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. · Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade, asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris. · Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste poolest, kes
Fourth level Fifth level Olulised ürdid ja vürtsid itaalia köögis Küüslauk Basiilik Sibul Oregano Rosmariin Petersell Salvei Tüümian Oregano e. Harilik pune Pune ehk oregano ehk mägimajoraan. Itaalia, Kreeka ja Mehhiko köögi Click to edit Master text styles lemmikvürts. Kasutatakse nii itaalia, kreeka Second level kui ka mehhiko toitudes: grillitud liha ja Third level kala, ühepajatoidud, kastmed, supid,
Sissejuhatus Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid.
3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63
Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda, millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Hiina elanikest on 92% hiinlased ehk hanid. Hiinas on leiutatud paljud tänapäeval vajalikud asjad, näiteks kell, kompass, paber, hambahari, trükitehnika, purilennuk. HIINA KÖÖK Hiinas ei ole võimalik käsitleda eraldi filosoofiat, religiooni ja toitu; road ja rituaalid, mis söömisega kaasnevad, on täis sümbolismi. Hiina kööki peetakse üheks maailma parimaks. Meiega võrreldes pühendatakse seal toidu õnnestumisele hoopis enam tähelepanu ja hoolt. Tõsimeelne hiinlane ütleb, et kõik, mis elab, on söödav, tuleb vaid osata valmistada. Pole olemas halba toiduainet, on vaid halvad kokad. Hiinas täidab toit kahte ülesannet esiteks on ta hädavajalik elamiseks, teiseks on ta naudingute allikaks.
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue..............................................................................
Toidu üle ei tohtinud nuriseda ega toitu halvustada. 1860. Aastal hakati pliite ehitama see tegi toidu tegemise lihtsamaks. Liha hakati ahjus pannidel küpsetama. Küpsetatud ja keedetud kala asemel hakati eelistama praetud kala. Keedu toite oli lihtsam nüüd valmistada pliidil, kui pajas. Toidu nõusid oli laual esialgu vähe. Need olid enamasti puust. Toite pakuti vaagnatel. Taldrikute aset täitsid suured leivaviilud. Pudru ja muude vedelate toitude söömisel kasutati puust kausse, kus oli sees kolme nelja inimese söök. Kausist võttis igaüks oma lusikaga. Peale puulusika oli igal sööjal oma nuga või puust voolitud tikk. Joodi kappadest või kaanega kannudest. Neid mahukaid nõusid kasutati mitme inimese peale. Pliidi tulekuga muutusid nii laua nõud, kui toidu valmistamise nõud. Järjest rohkem kasutati plekk nõusid ja metellist söögiriistu. Kõige tähtsamad olid teravilja toidud. Kasvatati peamiselt otra ja rukkist
Taustteave Islam jagab toiduained kolme erinevasse kategooriasse: hall, harm ja masbh. Hall-toiduained on need, mida muslim võib süüa (näiteks soomustega kala). Harm- toiduained on need, mida süüa ei tohi (näiteks sealiha). Kui ei olda kindlad, siis kuulub toiduaine masbh'i kategooriasse. Arvamused selle kohta, mis on harm, võivad teinekord erineda, kuid enamik muslimeid nõustub sellega, et sealiha ja kõik road, mis on valmistatud sealihast, verest või korjusest, kuuluvad sellesse kategooriasse. Niisugune seisukoht põhineb järgneval koraani värsil (suura 5, värss 3): ,,Teile on keelatud süüa raibet, verd ja sealiha ning ka seda, mis on ohverdatud kellelegi muule kui Jumalale; mis on surnuks lämmatatud, surnuks pekstud, kõrgelt kukkumisel koolnud, sarvedega surnuks puseldud ja kiskja murtud... " Sellest järeldub, et tähtis ei ole mitte toiduprodukt ise,
Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos
pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Seda haigust esineb 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt..
Kindlasti ei tohiks päevast söömatust kompenseerida õhtuse liigsöömisega, kuna see on päeval näljast kokkutõmmanud maole liigne sokk. Kestev reeglipäratu söömine põhjustab inimesele tervisehädasid, seega oleks oma tervise huvides mõistlik lähtuda normaalse söömise põhimõtetest. Õhtusöögi põhireegel: õhtusöögis olgu vähem toidusüsivesikute poolest väga rikkaid toiduaineid. Ülimalt hästi sobivad aga siia puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad loomulikult ka mõningase tagasihoidliku koguse süsivesikuid, kuid totaalne osa midagi muud kasulikku ja vett. Kuigi puuviljad ja juurviljad (ka salatitena) on sobilikud kõigi söögikordade juurde, võiks just päeva õhtupoolne osa anda kaaluka osa. Tükike kõrgkvaliteetset valku sisaldavat toidukraami (kala, linnuliha, kohupiim, juust jne) sobib õhtusöögiks väga hästi. Head valguallikad on ka keefirid ja jogurtid
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Alatoitluse all kannatas 199597. aasta andmetel Hiinas 164, Indias 204, ülejäänud Aasias 157, Ladina-Ameerikas 53, Kesk-Aafrikas 180, Ida- ja Põhja-Aafrikas 33 miljonit inimest. Alatoitluse all kannatajaid on rohkem Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Neis alarajoonides kannatavad ligi pooled inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 519% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu.
saastata õhku või vähendada insolatsiooni. Laagrid projekteeritakse metsade, parkide ja veekogude lähedusse. 5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe noore kohta. Laagri maa-alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 5.4. Laagri eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele. 5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes
Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö. ,,päris sama" või ,,samal kohal" mis ta enne oli. Seda sellepärast, et kõik Universumis on liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast tagasi kööki on see köök läbinud juba sadu või isegi miljoneid kilomeetreid ruumis ( sõltuvalt sellest kui kaua on kestnud köögist ära olek ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis, vaid ka elutuba, inimene, maja jne jne. Miks see nii on, seda sellepärast et
Ja sellest järeldubki tõsiasi, et rännates ajas, peame ka liikuma ruumis. Kui inimene liigub näiteks planeedil Maa ruumipunktist A punkti B, siis kulub ju sellele alati mingisugune ajavahemik ja läbitakse alati ka mingisugune ruumiline ulatus. Näiteks tavapärases korterelamus või majas liikuv inimene sooritab asukoha muutuse ruumis mingisuguse aja vältel. Näiteks kui inimene jookseb köögist elutuppa, siis mõne aja pärast kööki tagasi tulles ei ole tegelikult see köök nö. ,,päris sama" või ,,samal kohal" mis ta enne oli. Seda sellepärast, et kõik Universumis on liikumises. Enne kui inimene jõudis elutoast tagasi kööki on see köök läbinud juba sadu või isegi miljoneid kilomeetreid ruumis ( sõltuvalt sellest kui kaua on kestnud köögist ära olek ). Ja mitte ainult köök ei ole läbinud tohutuid vahemaid ruumis, vaid ka elutuba, inimene, maja jne jne. Miks see nii on, seda sellepärast et
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
