Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja mis seda reguleerib?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ainevahetus, metabolism, katabolism, lihtsama, ensüümid, anabolism, adenosiintrifosfaat, assimilatsioon, dissimilatsioon, kehamass, otti, kompleks, eritab, hingamine, imendumine, jääkainete, eritamine, ühenditest, keerulisemad, polümeeride, tselluloos, lihtsate, sahhariididest, rasvadest, fotosüntees, talletaja, mitokondrid, tsütoplasma, puhatesMillest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Tauri Tamm Tartu 2009 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetusest võtavad osa järgmised elundkonnad: Hingamiselundkond Seedeelundkond Vereringe Erituselundkond Katabolism ja anabolism Metabolism jaguneb: ANABOLISM ehk sünteesiprotsesside kogusus, mille
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised
Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – kiireneb ATP süntees – vabaneb rohkem soojusenergiat. Et hoida püsivat kehatemperatuuri hakkate higistama, kuna higi
Huulheinad Kärbsepüünis Dionaea muscipula Kanntaim Nepenthes rajah Assimilatsioon Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – kiireneb ATP süntees – vabaneb rohkem soojusenergiat. TED Ed: Mis on kalor sus? Et hoida püsivat
varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad
Lipoproteiidid- sisaldavad prosteetilse rühmana lipiide. Side valgu ja mittevalgulise komponendi vahel võib olla erineva tugevusega, mis raskendab lipoproteiidide struktuuri ja keemilst omaduste uurimst. Kromoproteiidid- lõhustuvad hüdrolüüsil lihtvalguks ja mittevalguliseks värvaineks. Valkude ülesanded organismis Valkudel on organismis palju asendamatuid ülesandeid: Ensümaatiline ülesanne ensüümid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Süljes on ansüüm amulaas kiirendab tärklise lagundamist. Mõnede ensüümide aktiveerumiseks on vajalikud vitamiinid. 10 Ehituslik ülessanne on organismi ehitusosaks. Valgud kuuluvad naha, sarvkoe, luude jm. koostisesse. Kaitseülessanne antikehad koosnevad valkudest. Antikehad hävitavad
Ettevalmistus kontrolltööks ainevahetusest 1.Oska seletada neid mõisteid: auto/heterotroof, metabolism, assimilatsioon/dissimilatsioon, makroergiline ühend, kemosüntees, käärimine, ensüüm. Too näiteid. o Autotroof- organismid, kes toodab orgaanilised ühendid anorgaanilistest ainetest (nt: võilill) o Heterotroof- organismid, kes valmistab orgaanilist ainet toidust, toidust saadakse ka energia (nt: inimesed, vihmauss) o Metabolism- ehk ainevahetus, jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks, sünteesi- ja lagundamisprotsessid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga o Assimilatsioon- organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jt. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. (nt: fotosüntees, valgusüntees) o Dissimilatsioon- organismi kõik lagundamisprotsessid
tingimustest aluse või happena). Isoelektriline punkt- pH väärtus mille juures aminohape on neutraalne. Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke (ei pea keemiliselt näitama, kui oskate, lisapunkt). Peptiidid - nende ehitus ja liigitus (oligo-, polü-). o Koosnevad aminohapetest Aminohapete ja peptiidide biofunktsioonid ja tähtsus organismis. o AMINOHAPPED: Ehitusüksus- ensüümid, valgud, hormoonid, energeetililine funkt., eelühendid paljude biomolekulide sünteesil o PEPTIIDID: signaalimolekulid organismis, antibiootikumid, magustajad, ravimid, toksiinid 5. Valkude biokeemia. Ensüümid. Valkude koostis. Peptiidside ja disulfiidside (tsüsteiiniside derivaatsed proteinogeensed aminohapped ehk L-alfa- amino happe, mille ehituses on üks aatom vahetatud mõne teise aatomile).
Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. · Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7
Cl--osmoregulatsioon(kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine); happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära) Fe- paljud ensüümid rauda kofaktorina, kus nende funktsioneerimine baseerub raua oksüdatsiooniastme muutusel. On vajalik hemoglobiinis hapniku transpordiks. vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses Cu-Vask-Inimorganism vajab vaske hemoglobiini sünteesiks, aminohapete metabolsimi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümide kofaktorina. Vajalik rakuhingamise (hingamisahela) ühes võtmeensüümis ning on vajalik luukoe tekkes
Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Energia saamiseks ongi vaja süüa. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Metabolismi eeldused: muundatav aine, ensüümid, energia salvestamise võimalus, jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. Ainevahetuse on millegipärast tavakasutuses ümber nimetatud energia kulutamise kiiruseks, mida siis määratakse kalorite hulgaga, mida antud momendil kulutatakse. See on aga asjale kaudne ja sisuliselt mittetäpne lähenemine. Sisuliselt õigem oleks ainevahetuseks nimetada rakkude uuenemise kiirust. Selline eluliselt vajalik protsess vajab ka energiat teatud koguse kalorite näol, see ongi tegelik ainevahetus
Valgud on keha peamised ehitusmakterjalid ( lihastes valgu osakaal 80%) Ainevahetus (vitamiinide ja teiste ainete trantsport) Aitavad vere pH säilitada (puhversüsteemid) Vere hüübimist teostab vereplasma valk- fibrinogeen Trantsport hemoglobiin, mis varustab kogu keha hapnikuga Biokatalüsaatoriteks-> fermentideks( ensüümid) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise Funktsioonid: *ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud. * Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide * Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis) * strukturaalne (nahk, kondid) * immuunvastutus * närviimpulsside teke ja ülesanne (retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis) * rakkude, kudede, organismi kasv ja diferentseerumine, jagunemine
Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. • Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne(gloobul) või niitjas(fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7
koostisesse. Monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust. 5. Esitage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem. Iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad a) katabolismis b) anabolismis? Organismi ainevahetuses kulgeb samaaegselt kaks, olemuselt vastandlikku kuid omaevahel tihedalt seotud protsessi: katabolism ja anabolism. Ühe produktid on teise lähteaineteks. Normaalselt on katabolism ja anabolism dünaamilises tasakaalus. Katabolism: · Energiat sisaldavate ühendite keemline lammutamine · Katabolismi käigus tekitb keemiline energia ning lihtsad molekulid, mis on rakustruktuuride ja komponentide ehituse aluseks. · Lihtsad molekulid saadakse toidu biomolekulide lagundamisel. Katabolismi mõningane ülekaal esineb kestva füüsilise pingutuse olukorras.
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1
Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid. Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees. <- valkude lahutamise meetodid
transpordil ja liikumisprotsessides. Energia vabaneb sahhariidide, valkude, lipiidide ja teiste orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil 1 g sahhariide ja 1 g valke = 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat, 1 g lipiide = 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat Organism kasutab kõigepealt sahhariidide varusid, seejärel lipiidide ja kõige hiljem valkude varusid. Sahhariidid on esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Dissimilatsioonil vabaneva energia salvestamine Adenosiintrifosfaat (ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, osaleb kõigi rakkude metabolismis. Kui molekuli koostises on kaks fosfaatrühma, siis nim. ühendit adenosiindifosfaadiks (ADP). Kolmanda fosfaatrühma liitmisel tekib
Dissimilatsioon lagundamine. Elusorganismide tunnused: 1. Rakuline ehitus ainuraksed (koosneb ühest rakust), hulkraksed (koosnevad mitmest rakust). 2. Keerukas organiseeritus ehituslikul, talituslikul, regulatoorsel tasandil. Mitmetasemeline organiseeritus: biomolekulid, rakud, organismid, liigid, ökosüsteemid. 3. Aine- ja energiavahetus rakkude ülesehitamiseks vajalikud valgud, lipiidid, sahhariidid saadakse sünteesimise teel. Ainevahetus moodustub sünteesimis- ja lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus (imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed, roomajad). 5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt
24. Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomid on rakutuuma kõige olulisemad koostisosad. Kromos Toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom koosmeb DNA molekulidest+seotud valkud 25. Milline roll on rakumembraanil, mil viisil erinevad ained läbi selle liiguvad. 1. Piiritleb 2. Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus 3. Info vahetus ehk väliskeskkonna signaalid ning rakkude omavaheline suhtlemine 4. Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos) Ainete liikumine läbi membraani: a)osmoos- põhimõtteliselt vee välja tulemine ning soolasuse kasv. Sool justkui tirib organismist vee välja, st kahepaik merevees. b) passiivtransport- valkude abil, energiat ei vaja. c)aktiivtransport- valkude abil, vajab lisaenergiat.
Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon · Sünteesimine e assimilatsioon Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehitamiseks sobilikke valke, lipiide ega
rasva salvestatase rohkem kõhu ümber); östrogeeni retseptoreid reie, tuhara ümber. Ümber kõhu 2 sorti rasva –üks lihaste peal, vahel ja teine lihaste all, seedetrakti ümber(ohtlik, kui on palju, sest soodustab veresoonte seintes rasvade ladustamist) – lihtsam lahti saada kõhu ümber olevast rasvast, kuna see on ainevahetuslikult aktiivsem, kui see, mis asub reite, tuharate ümber. 3) Rasvades lahustuvad vitamiinid D-vitamiin – organism sünteesib ise UV-kiirguse abil. Ainevahetus, luude tegevus. Rasvhapete jagunemine: 1) Küllastunud ja küllastumatud: *Küllastunud on toatemperatuuril pigem tahked. Vähem tervislikud, loomsed, ladestuvad. Põhjustavad lupjumist. *Küllastumatud on toatemperatuuril õlijad. Tervislikud, taimsed, ei ladestu nii hästi. Leidub kalas, kellel palju küllastumata rasvhappeid. Omega 3, omega 6 rasvhapped – polüküllastumatud rasvhapped. Kasutatakse ajurakkude membraanide koosseisus
Puudub piiritletut tuum Tuum olemas Tuumake puudub Tuumake olemas Puuduvad raku organellid, v.a Olemas palju rakuorganelle ribosoomid Viirused Sarnasused elusorganismidega: 1. Olemas pärilikkusaine (DNA ja RNA) 2. Aja jooksul muutuvad ja arenevad Miks ei sarnane elusorganismidega: 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemine (vajab peremeesorganismi) Viirust ümbritseb valguline kapsiid, mille sees on pärilikkusaine. Lüütiline tsükkel viirus süstib peremeesrakku oma pärilikkusainet, mis hakkab seal end paljundama/juurde sünteesima ja tekivad valgulised osakesed, viirusosakesed aktiviseeruvad ja väljuvad peremeesrakust, millega kaasneb raku surm. Lüsogeenne tsükkel viiruse genoom (pärilikkusaine) lülitub peremeesraku
Ca, Na, K, Mf, Cl. Mikroelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Fe, Cu, Zn, Se, Sn. Süsinik - organismid on üles ehitatud süsiniku baasil. Siseneb elusorganismidesse läbi fotosünteesivate taimede, teised organismid saavad seda toiduga. C sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks. 4 kovalentset sidet. Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad ja sünteesitavad. Vesinik - kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom. Vesiniksidemed biomolekulides. H-sidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse. Hapnik - sissehinhatavast hapnikust kasutatakse 95-98% biomolekulide lõhustamiseks energia saamise eesmärgil (ATP süntees). Lämmastik - aminohapetes, nukleiinhapaetes. Biomolekulide C-skeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element.
Rakutuum- tuuma ümbrus koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja välja.Tuumasisene plasma nim Karüoplasma(sisaldab DNA, RNA, valke, madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma tähtsamad osad on kromosoomid Tuumake-piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Tuuma kõrvaldamisel kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub, rakk hukkub. *Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Homoloogilised(paarilised) kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.(v.a mehe sugukromosoomid) *Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega.peamised kromosoomvalgud on histoonid.8kaitsevad DNA-d ja aitavad raku jagunemisel ajal kromosoome kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide, moodustab nukleoomse fibrilli. Üks kromosoom koosnev ühest nukleosoomsest fibrillist.
21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade
galaktaan. Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid. Tärklis on glükoosi varu taimedes. Sisaldab 2 tüüpi glükoosi polümeere, millest 10-30% on amüloos ja 70-90% amülopektiin. Glükogeen on glükoosivaru loomades. Energiavaru, mis moodustab kuni 10% maksa ja 1-2% lihaste massist. Koosneb glükoosijääkidest, mis ühendatud (1,4)-glükosiidsidemetega. (1,6)-glükosiidsidemega hargnemised iga 8-12 jäägi järel. Amülaasid on ensüümid, mis katalüüsivad tärklise ja glükogeeni Tselluloos hüdrolüüsi. Tselluloos on looduses levinuim struktuurne polümeer. ,D- glükoosi jäägid ühendatud (14)-sidemetega lineaarseteks ahelateks Kitiin - eksoskelett koorikloomadel ja putukatel, esineb ka seente, pärmide rakuseinas; koosneb (14) seotud N-atsetüül-D- glükoosamiini monomeeridest. Risseotud dekstraanid on kasutusel geelidena kolonnkromatograafias
rakkude tsütoplasmas.Kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse.Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega.Raua aatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises.Negatiivselt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid- ja jodiidioonid.Orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid. Bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks (sukrud).Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid.Olulisemad riboos ja desoksüriboos (viiesüsinikulised).Looduses olulise tähtsusega glüloos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur).Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid
seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1. rakuline ehitus rakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused. 2. aine- ja energiavahetus fotosüntees, hingamine, assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened) 2 5. areng: a) otsene b) moondega
RAKU JAGUNEMINE Pooldumine, pungumine mitoos MEMBRAANIGA Puuduvad Mitokondrid, kloroplastid, ÜMBRITSETUD golgi aparaata ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine, fotosüntees fotosüntees ENERGIA Oksüdatiivsed ensüümid Oksüdatiivsed ensüümid METABOLISM plasmamembraanis mitokondrites TSÜTOSKELETT Puudub Kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest RAKUSISENE Puudub Endotsütoos, mitoos, LIIKUMINE vesiikulite transport · Plasmamembraan aktiivse transpordisüsteem
4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus. Ülesanded 1. Valkude kõige tähtsam ülesanne on biokatalüüs. Kõik seni tuntud ensüümid on valgulise päritoluga (kõik valgud ei ole ensüümid). Inimorganismis on üle 2000 ensüümi, mis tagavad kõikide ensümaatiliste protsesside kulgemise vajaliku kiirusega. Valgulise ehitusega on ka suur osa hormoonidest. Kiirendades või pidurdades elundite talitlust, reguleerivad nad metabolismiprotsesside kulgu. Näiteks reguleerivad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon süsivesikute ainevahetust. 2. Kaitsefunktsioon, mis jagatakse: 1) aktiivseks
Biomolekulide all mõistetakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Peale eelnimetatute kuuluva biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt). Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikeste kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega on veel mitmed teised orgaanilised ühendid nt antibiootikumid ja paljud mürkained. 5. Elu makromolekulid Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Neid on kolme tüüpi: 1) monosahhariidid, 2) oligosahhariidid, 3) polüsahhariidid.
monoosijäägi anomeersed süsiniku aatomid, mistõttu molekulis puudub vaba poolatsetaalne –OH rühm. 5. Glükosiidsideme keemiline olemus: Glükosiidside on keemiline side monosahhariidi anomeerse süsiniku aatomi ja –OH rühma vahel. 6. Polüsahhariidid tärklis ja glükogeen kui olulisimad varusahhariidid elusorganismides: Tärklis – üks olulisemaid taimseid polüsahhariide, mis sisaldab kaht liiki α-D-glükoosi polümeere – amüloosi ja amülopektiini. Amüloos on vees lahustuv lihtsama keemilise struktuuriga polümeer, mis koosneb mõnesajast α(1,4)glükosiidsidemega ühendatud α-D- glükoosi jäägist. Amülopektiin, tärklise vees lahustumatu komponent, koosneb seevastu tuhandest glükoosi ühikutest, tema struktuur on võrreldes amüloosiga palju keerukam. Amüloos on soojas vees suhteliselt hõlpsasti lahustuv ühend, amülopektiin seevastu vees praktiliselt lahustumatu. Arvukad hüdroksüülrühmad amülopektiini molekulis annavad
1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi
annaabi.ee 
