Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Milles seisneb õnn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, õnnetunne, tunduvad, tundnud, õnnetust, eriliseks, positiivseks, putukas, lilleke, vanemaks, tavalisem, porist, rahaga, muret, õnnelikku, tõsiasi, vanasõna, austust, olend, tungivad, kaotatud, sõbraga, teebki, muresid, vaatavad, pööra, tõusta, ülespoole, asjast, ellusuhtumine, olevikus, ihkab, vanusestKas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaazis juba neli autot, siis see teda oluliselt õnneli
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie
hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette. Positiivne psühholoogia positiivseks psühholoogiaks. Positiivse psühholoogia ellukutsumise eesmärk oli suunata psühholoogide tähelepanu vaimuhaigustelt ja hädadelt elu päikselisematele külgedele ehk sellele, mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma. Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus, püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) ja positiivsed
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada, selle üle arutleb psühholoog Ene Raudla. Mõtte sellel teemal kirjutada andis mulle üks hiljuti kuuldud raadiosaade. Meelde jäi mõte: "Õnnelik inimene võib muuta õnnelikuks oma lähikondsed. Ühe inimese õnnetunne võib mõjutada paljude teda ümbritsevate inimeste emotsionaalset seisundit." Siis tuli mul meelde, et aastaid tagasi olin ma õnne teemasse isegi püüdnud teoreetiliselt süveneda. Ju siis sellepärast, et endal ikka midagi hinges kripeldamas. Nüüd on sellest aastaid möödas ja ma võin häbitundeta öelda, et olen õnnelik. Seda sellest hetkest, kui ma otsustasin olla õnnelik. Ühest hetkest alates mõistsin, et elu tuleb võtta kui võimalust. Olen
Nn "käänulised rajad" kasvatavad meid, laiendavad silmaringi, õpetavad õigeid valikuid tegema ning elus hakkama saama. Kannatused panevad meid rohkem väärtustama saabunud õnne ning sellest iga hinna eest ka kinni hoidma. Keegi ei usu tõelist õnne enne, kui on pidanud teises äärmuses viibima, ehk siis õnnetu olema. Maurice Maeterlincki "Sinilind" õpetab õnnelikuks saama teisi õnnelikuks tehes. Nagu öeldakse: andmise rõõm on suurim rõõm. Hea inimene tunneb rõõmu, kui teistel läheb hästi, halvad inimesed aga kadedust ning püüavad ligimeste heaolu igati maha teha ning tihti ka ära rikkuda. "Küüned enda poole" suhtumisega ei lasta endale midagi head ligi. Ka õpetab see raamat õnne nimel pingutama: "Poleks kuidagi vabandatav olla vahest käeulatuse kaugusel õnnest ja mitte püüda seda saavutada". Kõik seisneb tahtejõus, sest inimene, kes midagi tõeliselt tahab, saab kõik soovitu. Laiskus on aga
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle
meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn kõigi jaoks erinev. Õnn võib olla ka õnnelik perekond, sest perekonda ühendab armastus, hoolivus ja usaldus. "Hamletis" ei olnud perekonda ja neil ei olnud ka õnne. Claudius, kes krooniti Taanimaa kuningaks, tappis oma venna ja võrgutas tema naise Gertrudi, kes oli Taanimaa kuninganna ja Hamleti ema. Tegu saab alati tasutud ja nii sai ka vana kuninga mõrv. Hamleti
Õnnelikud inimesed täidavad oma unistusi positiivse mõtlemise abil. Ole ja mõtle positiivselt ning unista suurelt oma eesmärkidest! Õnnelikud inimesed on avatud uutele võimalustele. Ole rõõmsameelne ning hoia silmad lahti! Õnnelikud inimesed teevad kiireid ja õigeid otsuseid, kuulates oma sisehäält. Jälgi oma südamehäält ning usalda oma instinkte otsuste langetamisel! Õnnelikud inimesed muudavad positiivse hoiakuga ka negatiivsed sündmused positiivseks. Leia ka ebameeldivatest olukordadest üles positiivsed aspektid ning keskendu nendele! Optimistil on kalduvus eeldada, et tulevikus realiseerub pigem parem kui halvem võimalus. Ja see, kes sa tulevikus oled, on enda teha. Julgen öelda, et olen väga positiivne inimene. Iga rakuga tajun, kui ilus on elu! Ja kui vähesest piisab, et tunda ennast suurepäraselt. Võimalik, et minevikus on olnud südantmurdvalt kurbi hetki, on olnud enda ja teiste vigu, ebaõiglust ja ülekohut
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
aastate möödudes täiskasvanud inimesed. Igal ühel neist on nüüd omad eesmärgid,väärtused ja maailmavaade, mille kujunemisel mängib suurt rolli nii ühiskond kui ka vanemad. Ajakirjades, lehtedes ja televisioonis võib sageli näha kuulsaid ja rikkaid, kes näivad oma eluga rahul olevat. Selle tõttu võib tunduda, et kuulsus ja raha teevad inimese õnnelikuks, kuid teelikkus, mis on peidus nende näiliselt rahulolevate nägude taga, jääb meile siiski saladuseks. Inimeste vanemaks saades muutub rikkalikumaks ka nende kogemustepagas. Elukool on andund erinevad õppetunde, mis on muutnud meie maailmapilti eneselegi märkamata. Ununenud on lapsena tätsaks peetud asjad, ka armastus on tahaplaanile jäänud. Rutiin ja töö on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Otsitakse tasuvam töökoht, millega tihti kaasnevad ka pikemad tööpäevad.
midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse. Tegelikult on õnn kõigi jaoks erinev. Õnn võib olla ka õnnelik perekond, sest perekonda ühendab armastus, hoolivus ja usaldus. Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud tunne, mida tunnevad ainult vähesed. Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega
igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või U alateadlikult. S on motivatsiooniks. Mõtted on esitatud üsna segaselt. Lõigu keskel vahetab Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma autor teema. On vaieldav olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on väide, et mida vanemaks lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, inimene saab, seda rohkem püstitab ta endale sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et pikemaajalisi eesmärki, sest on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke, ning nad elavad vaid päev inimesi on väga erinevaid. korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole Vägagi huvitav on väide, et püüelda
õnneotsingud. Õnn on midagi abstraktset, mida ei saa käes hoida, õnne peab tunnetama, sest õnn pole midagi muud kui hetkeline hingeseisund, mingi positiivne emotsionaalne laeng. Seda ei saa planeerida, see tuleb etteteatamata, võib kindel olla, et see tuleb. Igas päevas on hetk õnne, igal ajal saab inimene olla õnnelik. Ka sõjas on noored teineteist leidnud kas nemad siis polnudki õnnelikud? Ärgu öelgu ükski inimene, et pole elus õnne tundnud! Kas ei olda õnnelikud, kui armastatud inimene naeratab? Kas surma suust pääsemine pole õnn (milline õnn on lootusekiir!)? Kas olümpiavõit ei tee õnnelikuks? Õnne saabki vaid kildhaaval koguda: alati leidub midagi, mis paneb naeratama, millal võib nentida, et ollakse tohutult õnnelik, mõnikord tundub, et enam õnnelikum olla ei saagi. Sageli ütlevad seda näiteks õnnest säravad pruudid. Mis saaks olla suurem õnn artistile või esinejale, kui talle aplodeerib ja
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea , kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks Eestis oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena.Eestastele kui väikerahvale jäävad ikka oluliseks tema kodupaik ja juured. Kahjuks näitas aastatetagune uuring, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kusagil mijal. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu.Sageli oleme me pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju. Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Noor inimene ei peaks mõtlema karjäärile, vaid tegema hästi oma tööd.Kui seda teha piisavalt kaua, tuleb ka ülejäänu.
õige plaan? Õnn või heas elus on lõppeesmärk, mida kõik soovivad, kuid see pole meie kõigi jaoks sama lõppeesmärk. Seren Ciukegaard rakendab eksistentsiaalset lähenemist, mis eristab isikut ühiskonnast. Selle lähenemise sisuks on see, et iga inimene on ainulaadne ja ise vastutab ise. Tema valik mitmest valikust on see, mida ta vajab, ja seepärast tema jaoks õige valik. Kukegaard jagab elu esteetiliseks ja eetilisemaks. Esteetiline elu, tema arvates, on elu rõõm ja saab seda igapäevaselt. See on muretu elu, mille eesmärk on õnne saada emotsioonide kaudu. Miks heledad? Inimene, kes viib esteetilise eluviisini, on ühiskonnas kõigile teistega samaväärne, teiste inimeste probleeme praktiliselt ei häirib. Oma murede prioriteediks elus on alati iseenesest. Eetiline elu erineb esteetilistest. Sellist elu juhtiv inimene on väga mõistlik. Ta hindab oma lähedasi, mõtleb edasi ja plaanib oma tegevust. Selle domineerivad eetika ja moraali normid
Alates 3539 eluaastast jääb eluga rahulolu peamiselt paigale, kuigi väike langus toimub vahemikus 55-59 eluaastat ning väike tõus viimases vanusegrupis, mis on 70-74 eluaastat. Ilmselt ei ole siinkohas tegemist siiski puhtalt vanuseliste iseärasustega, hoopiski vaid aastakäigu erinevustega rahulolu tasemes. Taolise interpretatsiooni kasuks räägib muu hulgas asjaolu, et Rootsis aastatel 19982000 läbi viidud analoogse esindusliku uurimuse kohaselt inimeste rahulolu ja õnnetunne vanuse kasvuga hoopiski tõusis.14 Sissetulek mängis küll suurt rolli eluga rahulolus, nimelt mida suurem oli raha hulk, mille vastaja ja/või vastaja perekond küsitlusele eelneval kuul kätte sai, seda kõrgem oli eluga rahulolu hinnang, aga sellest olulisem roll oli siiski sotsiaalsel kapitalil. Mida rohkem inimesed usaldavad teisi inimesi, arvavad, et enamik on ausad, tunnevad huvi poliitika vastu ja osalevad vabatahtlike organisatsioonide töös, seda enam on nad oma eluga rahul
õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub? Platon, Aristoteles: Peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge
Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata. Benjamin Franklin Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. Nikki Lauda Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest. Hispaania vanasõna Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada! Shakespeare Intelligentsus on inimese omadus vähem ruumi võtta. M.Mikiver Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle tehakse. O.Wilde Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ja rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte. Antoine de Saint-Exupéry Ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu. Aisopos Lapsed peavad suurte inimestega väga kannatlikud olema. Antoine de Saint- Exupery Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Aeg on kõige targem nõuandja.
Ole see,kelle kõrval on külmaga soe,kes võib sinu peale loota,et oled teda valmis aitama igas olukorras! Ütle oma sõbrale, kui palju ta sulle tähendab, võib-olla seda ta just ootabki. TUNDED: Võid mu ju unustada, sest kõiki meeles pidada on raske. Tüdruk, kes on juba korra haiget saanud, pole enam endine! Mulle on küll lihtne haiget teha, aga vähemalt ma pole nii tundetu, et ei saagi haiget. Mida rohkem me räägime oma tunnetest, seda väiksemad need tunduvad. Tunded on need, mis tekivad sel hetkel, kui Sa oled tundetuse äärel. Mängi mänguasjadega, tunded jäta välja! Tunnet võib sundida vaikima, kuid talle ei saa määrata piir. Miks inimesed kardavad öelda -armastan. Miks ei julge paluda -kallista. Miks keelavad öelda -suudle. Aga ei karda öelda -unusta.. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Ma armastan seda tunnet, kui keset meie suudlust naeratad. UNI:
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
Me ei peaks iial 2 teist poolt võtma garanteeritult nagu mööblit. Vastupidi, peaksime teda kohtlema nii, nagu sooviksime esmakordselt tema armastustust võita. See kõlab küll peaaegu banaalselt, kuid on ometi tõsi: lihtne viisakus ja vastastikune lugupidamine moodustavad uskumatult suure osa jätkusuutlikust õnnest! Ignoreerige neid ja teie suhe hävib kindlalt; pöörake neile tähelepanu ja teid saadab soojus ning rõõm. Viisakusele ja lugupidamisele rajatud dialoog ongi see mootor, mis suhte käimas hoiab. Sest kõigest saab üle, kui koorem on jagatud. Ärgem unustagem, miks Piibli loomiseloos Jumal inimese meheks ja naiseks lõi: et inimene ei oleks üksi. Abielu mõte on jagamine, rõõmu, kogemuste, kurbuse, võitude ja läbikukkumiste jagamine. Selleta on abielu vaid ärakasutamine psüühiliselt või füüsiliselt tugevama poolt peale surutud tingimustel
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
vaid tulemus ise Hermann Hesse: "Igaühel meist on vaid üks tõeline kutsumis - leida tee iseenese juurde." Õnn ja raha 1970. aastatel uuris õnne ja raha vahelist seost ning paradokse USA teadlane Richard Easterlin. Easterlini sõnul ei ole raha ja õnne seos muutunud ka nüüd 30 aastat hiljem. «Õnne ja raha seos on läbi aegade samaks jäänud. Kui isiku sissetulekud kasvavad, siis õnnetunne võib teha korraks hüppe üles, kuid hiljem algne õnnetunne taastub. Suurem raha ei too automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija. Rikkuse ja õnne teineteisest lahtiühendumist tuntakse kui Easterlini paradoksi tänu Richard Easterlinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis elanud avalikkuse tähelepanu nimetatud probleemile juba 1974. aastal. Easterlini arvates kipuvad inimesed oma olukorda võrdlema ühiskonnas esineva normiga. Seega
Teadmised on meile õpetanud vagadust, mõõdukust ja südamesuurust; teadmised rebivad meie hinge pimedusest välja ning näitavad talle kõiksugu asju, kõrgeid ja madalaid, esimesi ja viimaseid, ja kõike, mis nende vahele jääb; teadmised varustavad meid kõigega, mida on tarvis, et elada hästi ja õnnelikult; nad õpetavad meile, kuidas elada oma elu ilma rahulolematuse ja meelehärmita." Montaigne aga vaidles sellele vastu. Tema arvas, et mõistus justnimelt tekitab õnnetust. Inimestele langeb palju rohkem hädasid osaks kui loomadele. Kits võib rahulikult süüa oma rohuliblet karjamaal ning olla õnnelik ja rahulik, ilma et ta oleks õppinud ja teadmisi omandanud. Ilma et tal oleks keeruline mõistus, mis inimesel on. ,,Kas söendame siis väita, et suur eelis, mõistus, mille pärast me nii palju kisa teeme ja millele tugenedes me peame ennast kogu ülejäänud loodu isandaiks ja valitsejaiks, on pandud meisse meie piinamiseks
(O. Wilde) Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse seda, mida keegi teine pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau) Kui me loogika vastu ei patusta, ei jõua me üldse kuhugi. (A. Einstein) Tõde on sinus endas: leia end endas, alluta end endale, saa võitu endast ja sa näed tõde. (F. Dostojevski) Õigeks kellaajaks kohalejõudmise miinus on see, et kedagi, kes seda hinnata võiks, pole veel kohal. Kui elu kord juba on meile kingitud, siis oleks rumal tegu seda kingitust tühiseks pidada. (A
Aeg ei tohtinud Mytyli ega Tyltyli näha aga siiski märkas neid. Valgus kaitses lapsi ja andis neile kaasa ka taevase sinilinnu, ent lõpuks nägu Aeg siiski Tyltylit ja Mytylit ja ajas neid taga, nii et sinilind pääses lendu. VI VALGUSE TEMPLIS Tyltyl oli Tuleviku kuningriiki külastades väga rõõmus olnud, ent siiski oli lind kadunud kui unenägu ja poiss oli pettunud. Lapsed leidsid elemendid ja asjad end täissöönute ja joonutega. Isegi Koer oli nii purjus, et ei tundnud oma peremeest ära. Erandiks oli Kass, kes läks lastele pugema: "Igatsesin sind näha, sest olin väga õnnetu kõigi nende vulgaarsete olendite hulgas." Tegelik tõde oli see, et Kass ei kannataud mmidagi kangemat kui piim ning ta läks Valguse juurde, et end välja kaubelda. Valgus ei osanud teda kahtlustada ja lubaski. Lapsed olid väga unised ja tahtsid magama minna. Valgus juhatas läbi mitme toa nad sinna tuppa, kus nad said uinuda. Esmalt pidid nad mööduma kõigist
Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses. (P. Shelley) * Jah, pool, ning sellejuures ilusam pool elust jääb tundmatuks inimesele, kes pole kirglikult armastanud. (Stendhal) * Kuulsus ja rikkus võivad küll inimest õnnelikuks teha, kuid ülima elurõõmu võlgneb ta siiski armastusele. (P. Mantegazza) * * Armastus, see on alaline, tugev ning terve närvide erutus; ta arendab vaimseid ning kõlbelisi jõude. Kes pole tundnud, kuidas armastus ergutab kõiki inimese jõude, see pole tundnud ka tõelist armastust. (N. T?ernõ?evski) * Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. (B. Pascal) * Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) *
alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230. Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 232. Sõprus on armastus ilma tiibadeta 233. Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust 234. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust 237. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 238
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt. Kuid moraalsus, nõrgem termin kui ausus, ei kehtestada samasugust fundamentaalsust: ükski seadus ei taksita olemast õel inimene, kindla sihita pahatahtlikkus on tolereeritav. Peale aususe ja moraalsuse eksisteerib ka kolmas nõuanne: alistumine. Keeld võtmaks Jumala nime asjata suhu ning tõusta oma vanemate vastu defineerib kindlame
annaabi.ee 
