Napoleon - Hiiglane oma ajastul? (1)

Napoleon -Hiiglane oma ajastul?
Napoleone Buonaparte oli oma ajastu suurkuju. Ta sündis 15. augustil 1769 aadliku pojana . Oma elu jooksul oli ta Prantsusmaa konsul ja keiser , lisaks veel sõjaväe juht millena ta oli väga edukas ja paistis silma geniaalse sõjataktikuna. Napoleon Buonaparte suri Saint Helena saarel pagenduses olles 5. mail 1821 . aastal.
Napoleoni hiilgus sai alguse prantsuse revulutsiooni ajal kui ta hakkas kuulsust koguma Korsika saarel rahvuslasi toetades. Ta konflikt sealse rahvuslaste juhiga sundis teda põgenema mandrile kus ta peagi kutsuti Touloni kindlust piirama. See piiramine näitas Napoleoni sihikindlust ja taktikalisi võimeid mis andsid tõuke ta edasiseks eduks.
Nimelt 9. Novembril 1799 viis Napoleon läbi sõjaväelise riigipöörde. See riigipööre seadustati sunniviisiliselt Viiesajanõukogu dekreediga millega anti võim kolme konsuli kätte kellest üks oli Napoleon. Järgmisena sai Napoleon poolehoiu nii Paavstilt kui ka prantuse rahvalt mistõttu valiti ta ülisuure poolehoiuga eluaegseks konsuliks ning hiljem keisriks. Napoleon suutis näidata tõelist kavalust ja küpsust ning selle pärast oli ta ka nii kiiresti tõusnud suurriigi etteotsa. Minu arvates oli sel hetkel Napoleon I juba oma ajastu suurkuju tõustes nii kiiresti võimule ja ta suutis selle ka kindlustada.
Napoleoni sõjakäik Venemaale näitas kui sihikindel ta oli samuti näitas see tema soovi tugevdada Prantsusmaad ja võib olla isegi olla kuulus kogu maailmas. Siiski ei läinud kõik nagu Napoleon plaanis kuigi Borodino lahing suudeti võita ei teinud ta otsustavat käiku venelaste lõplikuks purustamiseks . Lõppes see sõjakäik Napoleoni lüüa saamisega ja see oli tema esimene tõsisem tagasilöök.
Peatselt loodi Napoleoni vastu koalitsioon ja Leipzigi lahingus pidi Napoleon vastu võtma järjekordse kaotuse. Peale seda sunniti ta troonist loobuma ja pagendati Elba saarele kus ta pidi elama riiklikust pensionist. See oli Napoleoni jaoks tõsine tagasilöök kuid see ei tapnud tema enesekindlust. Nagu suurmehele kohane ei leppinud te sellise tagasilöögiga ja põgenes peagi Elba saarelt.
Ta suutis koguda endale armee ja tõusta taas troonile kus ta sai valitseda 100 päeva. Tema vastu loodud seitsmes koalitsioon purustas Watreloo lahingus tema armee kus Napoleoni väed olid suures vähemuses. Siiski suutis ta taaskord näidata üles uskumatut sihikindlust ja südikust vaatamata suurtele kaotustele lahingus. Peale seda lahingut pagendati ta uuesti kuid seekord Saint Helena saarele kust ta enam ei põgenenud vaid suri seal.
Napoleon Buonaparte oli kindlasti hiiglane oma ajastul. Vaatamata tagasilöökidele ja lüüa saamistele suutis ta muuta maailma kulgu tol ajastul. Ta oli suurepärane valitseja vaatamata oma iseloomu puudustele. Teda mäletataks veel siiamaani kui kardetud vastast ja minu meelest on see kui kedagi kardetakse ja vaadatakse talle alt üles veel sadu aastaid peale tema surma märk, et tegu oli oma ajastu tõelise hiiglasega.