Leidsid 24 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Millele pöörata tähelepanu välismaale tööle asumisel?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööandja, töötasu, eures, töötaja, võrgustiku, saatkond, tasuma, avardamiseks, rikkamaks, nendest, reguleeritud, kohaks, puhkeaeg, kehtivate, asudes, koguda, harvad, juhtumid, tööpuudus, abimees, hoidu, vahendamise, tööluba, tööaeg, muuhulgas, bruto, netopalk, kontrolliga, tööinspektsioon, kontaktandmed, lahkumist, elad, elamiseseaduslikult. · Proovi sõlmida võimalikult üksikasjalik tööleping. Vii ennast kurssi tööloa saamise ja välismaal viibimise tingimustega. Kontrolli kõiki üksikasju. · Helista sihtkohariigi saatkonda Eestis ja küsi, milliseid nõudeid esitatakse selles riigis välismaalastele, kes soovivad seal töötada. · Informeeri oma perekonda ja lähedasi sõpru välismaale tööle minekust. · Jäta kodustele oma täpne aadress välismaal, samuti kogu info tulevase tööandja kohta. · Proovi leida sihtkohariigis võimalikult palju kontaktaadresse. Märgi üles Eesti saatkonna telefoninumber ja aadress. · Jäta kodustele oma passi või/ja ID- kaardi koopia ja viimati võetud foto endast. Võta passi või/ja ID- kaardi koopia endaga kaasa, juhuks kui Sa peaksid passi või/ja ID- kaardi kaotama või kui see Sinult ära võetakse. · Tee endale täiskindlustus, sealhulgas õnnetusjuhtumi ja haiguskindlustus.
Viimastel kümnenditel on rände vormid mitmekesistunud. Varasema sirgjoonelise rände kõrvale on tekkinud rändeliigid, mis on lühiajalised, mittelineaarsed ja korduvad ning millega ei kaasne ilmtingimata pikaajalist ümberasumist. Selle nähtuse alla kuuluvad ka uudsed töövormid, kus tänu tehnoloogia arengule saavad isikud osaleda tööturul ilma füüsiliselt kohapeal viibimata ehk nn digitaalse nomaadluse vormid. Rahvusvaheliselt mobiilne töötaja pole seega seotud ühegi riigi tööturuga püsivalt, vaid liigub erinevate tööturgude vahel – seejuures digitaalnomaadide puhul isegi samaaegselt – ning tihtipeale säilitab sideme mitmega. Rahvusvahelise mobiilsuse laiem levik mõjutab Eesti tööturgu tulevikus, tekitades nii uusi probleeme kui ka võimalusi. Kui varem nähti rände mõju tööturule kui „nullsumma mängu“, kus üks piirkond kaotas ja teine võitis inimkapitali, siis rahvusvahelise
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
http://www.riigikantselei.ee/failid/el_opik.pdf - Paavo Palk - "Euroopa ühinemise lugu" http://www.europarl.ee/?id=2 - Euroopa Parlamendi infobüroo http://euro.delfi.ee/ - Euroopa Liidu põhiseaduse leping ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2004-2006 http://europa.eu/index_et.htm - Euroopa Liidu portaal http://www.koolielu.edu.ee/euro/ http://euroopaliikumine.ee/? -Eesti Euroopa Liikumine http://www.europa.eu.int/eures/home.jsp?lang=et - Euroopa tööturuvõrgustik EURES Kursus kujutab endast õpetaja tunnikonspekti. Kursust on võimalik sooritada ka ainult Interneti vahendusel, kui õpilane ei saa mingil põhjusel tundides osaleda. Teemade järel on kordamisküsimused, mis aitavad kontrolltööks valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö lünktesti kujul (kokku kolm). Kasuks tuleb pidev kursisolek ajakirjanduses Euroopa Liidu kohta avaldatuga. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem,
09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevikutööd (uued paindlikud töötamise viisid). 2. Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Miks peab tänapäeval töösuhete reguleerimisel tähelepanu pöörama ka tööandja huvide kaitsmisele
alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping). (1.1.1) töötamine töölepingu alusel Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel (TLS § 1 lg 1): - teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile - tööandja maksab töötajale töö eest tasu Allumine on töölepingu kese, kui alluvussuhet ei ole, siis on tegemist võlaõigusliku lepinguga (KL; TVL) – neil on võrdsed läbirääkimisvõimalused. Samas tänapäeval on töötaja palju parem ekspert kui tööandja, aga ikkagi peab olema alluvussuhe. Alluvus väljendub selles, et tööandja määrab kindlaks töö tegemise aja, viisi ja koha. Miks tööandja tahab TL alusel sõlmida KL – töösuhtes on töötajal väga palju
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Teie käes on raamat, millest leiate selgitused 2009. aastal jõustunud töölepingu seadusele. Töölepingu seadus reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning vara- lisele vastutusele. Raamatu eesmärk on pakkuda vajalikke teadmisi, kuidas töölepingu seadust rakendada ja oma töösuhtest tulenevaid õigusi otstarbekalt kaitsta. Selgitused on mõeldud neile, kes
Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
passiivselt hoiduma keelatud käitumisest, nt. mootorsõiduki juhina mitte ületama lubatud piirkiirust. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teataval viisil käituda. See toimub igapäevases tegevuses (nt. isikliku omandi hulka kuuluvate esemete kasutamine, töötasu saamine). Paljudel juhtudel saab aga isik oma õigusi kasutada vaid juriidiliselt vormistatud aktide kaudu (kinnistu ost-müük, pärandamine, laenu võtmine või andmine jms). Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.). Õiguse realiseerija seisukohalt on
Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms). Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad.
seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms). Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästealade nõuetele; 4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu; 5) [Kehtetu RT I 2002, 61, 375 jõustunud 1. 08. 2002] (21) Tegevusloa väljastamise eest peab noortelaagri pidaja tasuma riigilõivu. (3) Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa- ala suhtes kohaldatavad tervisekaitsenõuded, nõuded noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi kohta ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kinnitab sotsiaalminister määrusega. (5) Noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja
4.4.5 Personali hüvitamine 88 4.4.5.1 Hüvitamise olemus ja koostisosad 89 4.4.5.2 Töö hüvitamise tegurid 90 4.4.5.3 Mitterahaline hüvitamine 92 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) 94 4.4.5.5. Töötasu süsteemi strateegilised eesmärgid 95 4.4.5.6. Töötasu taset mõjutavad tegurid 96 4.4.6 Töötasustamise vormid 97 4.5 Eestvedamine ja motiveerimine 100 4.5.1 Eestvedamise olemus 100 4.5
kuidas toimub valik ja paigutamine. Isikkoosseisu arvestus võimaldab kindlaks teha, missugused inimesed on organistasioonis olemas. Isikkoosseisu planeerimine on tegevus, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik/ tarvilik arv sobivaid töötajaid. Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega inimesi kandideerima vakantsele ametikohale. Personali valik on tööandja ja 8 töövõtjate vaheline protsess, mille käigus valitakse töökohae kandideerijate hulgast kõige sobivam. 12. Uue ettevõtte rajamine (alustamine) Uue ettevõtte loomise eelised on, et uuel firmal ei ole halba kuulsust, ettevõtja saab teha kõik otsused ja valikud ning tal on tegevusvabadus- ei sõltu juba loodud struktuurist. Ettevõtte
valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused
suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid. ·rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust. ·majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaaliski ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse. ·sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis, kui esimene tasand ei toimi. ·riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut. Sellega peavad tegelema politsei ja kohus. Sotsialism kujunes 19. sajandi keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. See on töölisklassi ideoloogia. Tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraatlikud parteid. Seda ideoloogiat iseloomustab:
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
