Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Mikroskoop - sarnased materjalid

mikroskoobi, mikroskoop, suuremaid, objektiiv, otstes, lahutusvõime, pildistamise
thumbnail
2
doc

Valgusmikroskoop

Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mikroskoop

Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese

Mikromaailm
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mikroskoop

Mikroskoop Valdav osa rakke on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võib pidada rakuteadust ehk tsütoloogia sünniks 17. Sajandi ke skpaika, mil inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Ka tsütoloogia esiasine areng 17.-18. Sajandil seostub eelkõige mikroskoobi täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend.

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr.4

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Robert Hooke

Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Aga Leeuwenhoek'i avastatud kambrikestes polnud sisu ehk tõelist rakukeha. Raku sisu nähti alles palju aastaid hiljem taimede ja loomade elavates osades. 3 Rakkude avastamisest Väga ammu, peaaegu kolmesaja aasta eest elas Inglismaal õpetlane, kes esimesena nägi taimerakku. Tema nimi oli Robert Hooke. Ta oli füüsik. Hooke tegeles optika probleemidega ja ehitas mikroskoobi selleks, et uurida mitmesuguste füüsikaliste kehade silmale nähtamatut ehitust. Paljude esemete hulgas, mida Hooke vaatas ja uuris, oli üheks kõige huvitavamaks kork, korgitamme koor. See, mida õpetlane nägi, oli hämmastav. Ta silmadele avanes pilt, mida Hooke teisi kehi mikroskoobiga uurides polnud varem näinud. Korgi aine oli poorne nagu tavaline käsn. Kuid erinevalt käsnast olid korgi poorid mikroskoopiliselt väikesed ja korrapärase kujuga

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Nimetu

Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu ­ Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist

Bioloogiline füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Optika

paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest. Sarva ja vikerkesta vahel on läbipaistev vesivedelik

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Optiliste riistade lahutusvõime

SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Mis on lahutusvõime?.................................................................................................................2 Kas mikroskoobis võib näha aatomeid?......................................................................................2 Milliseid mikroskoope on olemas?.............................................................................................2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse

Optika
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

Sfääriline peegel-on sile kerapinna osa,millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nõgusateks/kumerateks. Analoogia läätsega: nõgus peegel(koonduva läätse omadused), kumer peegel(hajuva läätse omadused) fookuskaugus f=R/2.Optilised riistad-luup- suurendusklaas, millena võib töötada iga kumerlääts ja mille optiline tugevus jääb vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x.mikroskoop-suurendus 20-2000x. koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga

Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 ­ alus 7 ­ nõjase hammaslattmehanism 2 ­ ristnihkekruvik 8 ­ nõjase pidur 3 ­ töölaud 9 ­ sammas 4 ­ tsenter 10 ­ samba kalde seadmise käsiratas 5 ­ nõjas 11 - valgusti 6 ­ optiline pea 12 ­ pikinihkekruvik 13 ­ töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 ­ hõõglamp 8 ­ objektiiv 2 ­ kondensaatori lääts 9 ­ prismade süsteem 3 ­ valgusfilter 10 ­limbiga okulaarvõrk 4 ­ diafragma 11 ­ okulaar 5 ­ pööratav peegel 12 ­ lugemismikroskoop 6 ­ lääts 13 ­ minutiskaala 7 ­ töölaud 14 ­ okulaar

Teoreetiline mehaanika
53 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmassi kiirus liikuva taust

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

ELEKTROSTAATIKA

peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel ­ koonduva laatse omadused; kumer peegel ­ nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup ­ suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop ­ suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest ­ objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop ­ koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii
433 allalaadimist
thumbnail
14
docx

NEWTONI RÕNGAD

2. Lülitage valgusallikas sisse. Veenduge, et klaasplaat on (vt joonist 14.2) valguskiirte suhtes ca 45o nurga all. Kui see nii ei ole, siis tuleb klaasplaat vastavasse asendisse pöörata silma järgi. Jälgige, et klaasplaadilt peegeldunud valgus satuks mõõtemikroskoobi lauale kohas, mis asub otse objektiivi all. 3. Teravustage niitristi kujutis okulaari nihutamise või keeramisega. 4. Asetage mõõtemikroskoobi aluslauale tükk millimeetripaberit ning teravustage mikroskoop sellele objektiivi pööramisega või mikroskoobi toru nihutamisega. Hiljem peavad umbes samas tasapinnas tekkima Newtoni rõngad. 5. Eemaldage millimeetripaber ning asetage mõõtemikroskoobi lauale juhendaja poolt antud komplekt (klaasplaat + lääts). Komplekti nihutamisega mikroskoobi laual püüdke leida asend, kus on näha Newtoni rõngad. 6. Kruvinihuti (kruviku) keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi,

Füüsika ii
147 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse dualistlik käsitlus. Difraktsioon ja interferents.

lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused ei tohi olla palju suuremad valguse lainepikkusest. Koherentne valgusallikas: nt laser, elavhõbedalamp. Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust). Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida nt hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Interferentsi rakendused: 1)selgendava kattena fotoaparaadi või mikroskoobi objektiivil. 2)Holograafid. 3)Optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks. Difraktsiooni rakendused: 1)Mikroskoop: objekti valgustamiseks kasutatav valgus hakkab painduma objekti taha, objekt muutub uduseks. 2) Teleskoop- valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil.

Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Valgusmikroskoobiga töötamise kord

Valgusmikroskoobiga töötamise kord 1. Asetage mikroskoop enda ette lauale sobivale kaugusele nii, et esemelaud on suunatud endast eemale. 2. Keerake revolvri abil tööasendisse (esemelaual ava kohale) väike objektiiv, õige objektiivi asendi korral on vaateväli ühtlaselt valgustatud ja objektiivi fikseerumisel kostab naksatus. Juhul, kui mikroskoobil on ainult üks objektiiv, siis on see esemelaua suhtes koheselt õige paigutusega. 3. Tõstke tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv esemelaua kohal umbes 1...1,5cm kõrgusele. 4. Vaadake okulaari ja leidke selline peegli asend, kus vaateväli on intensiivselt ja ühtlaselt valgustatud. Vältige ülevalgustamist, sest liiga ere valgus segab mikroskopeerimist ja väsitab silmi. 5. Asetage uuritav preparaat (alusklaasil) esemelauale nii, et vaadeldav objekt oleks ava keskel. 6

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Optika leiutised

424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga, nimetatakse mikroskoopiaks Fotoaparaat Seade eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil Fotoaparaadi eelkäija Camera obscura Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede grupp või mitu läätsede

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Robert Hooke - Slaidi töö

(1665). Robert Hooke'i "Micrographia". Hooke'i saavutused Hooke oli ekspert astronoomias, bioloogias, füüsikas, mehaanikas, mikroskoopias, paleontoloogias ja arhitektuuris. Ta vaidles Isaac Newtoniga valguse olemusest ja raskusest ning nende kauaks väldanud vaidlemine muutis nad kibestunuks teineteise suhtes. Hooke'i uuringud vedrude ja elastsusega viisid ta Hooke'i seaduse avaldamiseni. Ta leiutas ka peegeldava mikroskoobi, palju erinevaid kellasid baromeetreid ja optikaseadmeid. Hooke nimetati peale Londoni suurt tulekahju 1666 aastal linna ülesehituse eestvedajaks, sest ta oli üks Inglismaa paremaid arhitekte. Surm Oma elu viimastel aastatel halvenes Hooke'i tervis kiiresti. Ta kannatas unetuse, tursunud jalgade ja pideva peavalu käes ning tal olid ka tugevad valud rinnus. Lõpuks jäi ta ka pimedaks. Teadlased on arvanud tal oli ka gangreen

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Fotomeetria

paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv Joonsuurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse: s=H/h=|k|/|a|, kus H kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse ­ võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
14
docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused  Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid  rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel  kõik organismid koosnevad rakkudest  rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour  miski ei te

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Mikrobioloogia praktikumi teooria

koheselt steriliseerida leegis. Kõikide tööde läbiviimisel peab olema seljas kittel, mida ei tohi kanda teistes laborites. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökoha korrashoiule ja puhtusele. II TEEMA 1. Nimeta mikroskoopide tüübid. a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4

Mikrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Galileo Galilei

Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal Formaalselt oli Galilei arest karm Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 1597 leiutas termoskoobi 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja" 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore") 1624 Mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo") 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" Galileo di Vincenzo Bonaiuti de' Galilei ­ täisnimi Pisa Ülikoolis õpetamise ajal võttis Galilei enda juurde elama rikkaid üliõpilasi ning õpetas neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tugevalt ülikooli ametlikust,

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Looma-, taime- ja seenerakk

Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

paar n,s ­ samasugune kvantarvude ebasümmeetrilises nelik kolmik n,l,s ja (Pauli keeluprintsiip) ­ välise (magnet)välja olemasolul kogu nelik n,l,m,s 22.11.12 29 Elektronmikroskoop Tunnelmikroskoop. Elektronmikroskoobi võimalused: · Elektronmikroskoobis kiiritatakse objekti ··Seade töötab tunnelefektil: Mikroskoop võimaldab aatomidetaile, eristada mõõtme suurusjärku mille mõõtmed elektronide Elektron- läbimõõduga vooga teravikust eraldub elektronide voog jäävad valguse lääts lainepikkuse suurusjärku · Elektronide ··Tunnelivoolu vooge koondavad Elektronide lainepikkused onteraviku

Füüsika
375 allalaadimist
thumbnail
12
doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 6. Koherentsed lained. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. 7. Holograafia. Hologramm. Holograafia-eseme ruumilise kujutise jäädvustamine. Hologramm- jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. 8. Optilised riistad ja nende lahutusvõime. Optilised riistad- seadmed, mis annavad esemetest kas suurendatud või vähendatud kujutisi, nt mikroskoop, teleskoop, luup. Lahutusvõime- optiliste riistade võimet anda lähestikku asetsevatest objektidest eristavaid kujutisi. Mida väiksem on eristavate objektide vahekaugus, seda suurem on optilise riista lahutusvõime. 9. Valguse murdumine. Valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel. Murdumisseadus.

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loomarakk

1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust

Bioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Bakterirakk

Lagundajad ­ tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia · Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. · Mikroskoopide leiutamine 17 sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene mikroskoop · Esimene mikroskoobi valmistasid 1595. a. Hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen Esimene valgusmikroskoop · Inglane Robert hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. Millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Antony van Leeuwenhoek · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17. sajandi teisel poolel. Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
47
docx

ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS

välisehituse vaatlusoskuse terviksüsteemist luubid, binokulaarid kirjeldamine ja kujundamine, tiheduse Teabekeskkond ja 2)turbasammal, kaalud, joonistamine mõiste) elukestev õpe: sõel, mikroskoop, ( lehed, vars, Matemaatika: uurimuslik õpe - vahendid risoidid ja graafikutelt info vaatlus, teatmeallikate märgpreparaadi paljunemisorgan). lugemine kasuta-mine, info valmistamiseks (3)

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - 0,1 - 0,3 mm suurune. · Kõige suurem on jaanalinnu munarakk (munarebu) · Kõige pikem on vöötlihasrakk (kuni 30 cm pikkune), kuid väga väikese läbimööduga, et palja silmaga me seda ei näe. Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas rakke uurima hakata. Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Tähtsad mehed ja avastused: · Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste.

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Rakuteooria põhiseisukohad

Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi meioosi teel (sugurakkude moodustumine). Tähtsat saavutused Ø Esimese mikroskoobi valmistasid 1595.a. hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssen Ø Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. ja võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Ø Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø

Rakubioloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun