Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikroökonoomika valemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kogukulu, koguprodukt, ressursid, konkurents, kogutulu, kogukulud, püsikulu, muutuvkulu, kuldreegel, kasumilävi, hinnavõtjaAP = TP : L Täielik konkurents SKP = AD = Y = C + I + G + NX AP, MP muutuv ressursid on need ressursid, mille suurust saab muuta ka lühiperioodil p = MR. Kasutatav tulu Y(d) = Y + TR - Td SKP deflaator = p1q1 : p0q1 MP = TP : L MR = TR : TP, SKP def. = SKPnom/SKPreal*100%
vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM MAJANDUSKASUM = KOGUTULUD TR (OTSESED
QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADUS MUA = MUB = MUC = ... Sel juhul käituvad tarbijad ratsionaalselt.saavutatakse tingimusel, et MU A / PA = MUB / PB = MUC / PC = ... = MUN / PN , kus MU piirkasulikkus, P hind KAUDNE KULU = NORMAALKASUM
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Elastsuskoefitsendid : · Kui E > 1, kõrgemad hinnad. Hinna tõusul kogutulu väheneb, (sest üks liigutus mõjutab rohkem) muidu suureneb. Koguse suhteline muutus > hinna suhteline muutus. Nõudlus on elastne. · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. Nõudlus on ühikuelastne. Hinna tõusul jääb kogutulu samaks. · Kui E < 1, madalamad hinnad. Hinna tõusul kogutulu suureneb, muidu väheneb. Nõutav kogus hinna tõustes küll väheneb, aga proportsionaalselt vähem kui hind tõuseb. Nõudlus on
vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4
viimase meie poolt kasulikuks hinnatava ühiku hinda. TURG - hüviste ja tootmistegurite turg. Turu analüüsimisel: iseloomulikud jooned, nimetatakse ka struktuuriks. TURUSTRUKTUUR - olulised tunnusjooned: * turul osalejate arv - ostjaid ja müüjaid * kauba omadused - kaubad homogeensed või diferentseeritud (homogeensed- sarnased) * turule sisenemise ja lahkumise tingimused(kapitali hind, litsentsid. Lahkumine raske - osa kapital on raskesti maha müüa) * konkurentsi vormid - erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. 1. täielik konkurents - palju müüjaid ja ostjaid. üks firma ei saa mõjutada turu hinda. 2. mittetäielik konkurents: *hüviste turg (kaupade turg, teenused ja kaubad)- monopol(üks ostja), monopolistlik konkurents (konkurenst, aga tooted natukene erinevad), oligopol(turg jaotatud võimsate firmakettide vahel, hinnasõjad) *tootmistegurite turg - monopolistlik konkurents, monopson(turul üks ostja),
sisenemiseks ega väljumiseks. 5. Tootjatel on täielik informatsioon ressursside saamise ja valmiskaupade turustamise kohta. Täiendkaubad – Täiendkaubad on kaubad, mida tarbitakse koos (bensiin ja auto). Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust. Vebleni efekt – Nõutav kogus suureneb kui hind kasvab (demonstratsiooni ehk prestiiziefekt). Nõudluskõver positiivse tõusuga, tavaline nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kõrvalekalle tavaolukorrast. Väljund – Koguprodukt (total product, TP) kaupade, teenuste koguhulk (q) teatud aja jooksul. Ükskõiksuskõver – Ükskõiksuskõver (ÜKK) peegeldab kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbija on ükskõikne. Tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes niikaua ükskõikne, kui ühe hüvise tarbimise suurendamisest saadav kasulikkuse kasv on võrdne teise hüvise tarbimise vähendamisest kaotatava kasulikkusega, seega kogukasu jääb muutumatuks. Graafik on üldjuhul kõver kumer
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP
püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min kuludega
mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu
Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu.
Alternatiivkulu- on antud valikust loobumise hind. Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud
o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed),
8 6 4.7 7 5 8 6.9 9 52 7.4 10 74 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke saadud arvandmed joonisele (TC,AC ja MC - kõverad) Täitke lüngad joonise põhjal: 3) 5 tonni maasikate tootmise kogukulu RÜ 4) 6 .tonni keskmine kulu on RÜ 5) 9 .tonni maasikate tootmise piirkulu on RÜ 6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000
nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid;
[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 14.00 III-211 Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2
kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa. Tehnoloogia on fikseeritud, see areneda ei saa. Kui tootmiskõver on ,,nõgus", siis see on nõgus kordinaatide alguspunkti (0 punkti) suhtes (reaalselt näeb välja, nagu kumer graafik). Selline tootmiskõver ,,ütleb", et kui saada teatud kogus kaupa juurde, siis tuleb loobuda aina enam teistest kaupadest
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed a=MR b)=D (AP) c)=ATC d)=MC 2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv? 300 MR=MC 3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil? 70 4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud? 21000 Ülesanne 5 8 punkti Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 0 8 6 4 3 2
koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane) Täielik mitteelastne nõutav või pakutav kogus ei muutu isegi hinna suure muutuse korral. (nõudluskõver vertikaalne) Ühikuelastne nõutava või pakutava koguse suhteline muutus on sama suur, kui hinna suhteline muutus(sirge omab mingit tõusu) Elastsuskoefitsendid : · Kui E on suurem kui 1, siis vähendab hinnatõus TR · Kui E = 1 siis jääb kogutulu hinantõusu korral samaks. · Kui E on väiskem kui 1, siis uurendab hinna tõus kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4
MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui
Klientide arv nädalas 1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed a=MR b=d(AP) c=ATC 2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv? 3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil? 4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud? Ülesanne 5 8 punkti Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23 Piirprodukt, MP 8 6 4 3 2 MRP 24 18 12 9 6 a) täida tabel
Ülesanded Teema: tootmine ja tootmiskulud OSA I 1) Selgitada mõisted: Alternatiivkulu – ühe tootmisel / tarbimisel kasutatud ressurssi ei saa kasutada teise toote tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus).
LÜHENDID JA SÜMBOLID A Technological progress Технологический Tehniline progress прогресс AD Aggregate demand Совокупный спрос Kogunõudlus AE Aggregate expenses Совокупные затраты Kogukulutused AFC Average fix cost Средние постоянные Keskmine püsikulu затраты AP Average product Средний продукт Keskmine produkt, toodang APC Average propensity to Средняя склонность к Keskmine tarbimiskalduvus consume потреблению APS Average propensity to Средняя склонность к Keskmine säästmise
1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed a)=MR (Piirtulu) b)=D (Keskmine tulu) c)=ATC (Keskmined)=MC (Piirkulu pikal perio 2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv? 250 3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil? 70 4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud? ~17500 Ülesanne 5 8 punkti Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5 Koguprodukt, TP 0 8 14 18 21 23
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim
10 a 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 Klientide arv nädalas 1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed a)=piirtulu kõver b)=keskmise tulu kui ka nõudluskõver c)=keskmine kogukulu kõver d)=piirkulu kõver 2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv? 350 3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil? 55 4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud? ### Ülesanne 5 8 punkti Firma kohta on teada Töötajate arv,N 0 1 2 3 4 5
Ühishüvid kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele. Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa,töö,kapital) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP).
majanduskasum arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi; firma püsib konkurentsis ka siis, kui majanduskasum on null. KULUD JA KASUM 2 17.02.2014 LÜHIPERIOODI KULUD Lühiperioodil kasutab ettevõte nii püsi- kui ka muutuv- ressursse; seega lühiperioodi kulud: püsikulud ja muutuvkulud, mis kokku moodustavad kogukulud: TC = FC + VC , kus TC total cost; kogukulud; FC fixed cost; püsikulud; VC variable cost; muutuvkulud. PÜSIKULUD Püsikulud (fixed cost, FC) on sellised kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. St tegemist on kuludega, mis ei sõltu otseselt tootmismahust ehk neid tuleb tasuda ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt.
Alternatiivhüvis valmistamiseks kasutatakse samasuguseid ressursse. Tasakaaluhind hind, mille juures nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed. Maksimum- ja miinimumhind seadusega kehtestatud hind. 3. Elastsus Elastsuskoefitsent hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhteline muutus. · 1 elastne nõudlus, hinna tõus vähendab kogutulu. · 1 mitteelastne nõudlus, hinna tõus suurendab kogutulu. · ühikuelastne nõudlus, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · Kui nõudluskõver on horisontaalne sirge on koef lõpmatu täielikult elastne nõudlus. · Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg.
majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud tootmisvahendid), Töö (inimese kehalised ja vaimsed võimed), Ettevõtlikkus(inimressurss). 4 Tootmine ja hüvised. Mis on tootmise eesmärk. Millised on hüvised. Kuidas kujutatakse tootmisvõimaluste kõver Tootmise eesmärk on rahuldada ühiskonna vajadusi (materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid). Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus
annaabi.ee 
