TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 1. TOIDUMÜRGISTUSED Toidumürgistuseks nimetatakse haigusi, mis tekivad tõvestavaid pisikuid või mürgiseid aineid
*toidu ja toidunõude *kahjurite kontroll ,,ringlusteed" *serveerimine *toidujäätmete õige majandamine MIKS RIKUTAKSE TOIDUHÜGIEENI? Teadmatus koolitamatus HÜGIEENINÕUETE RIKKUMISE TAGAJÄRJED Nakkushaigused Toidumürgistused Helmintoosid (usstõved) Toidu riknemine Kahjuritega saastumine TOIDUHÜGIEENI REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED enda töölised haigestuvad kliendid haigestuvad trahvid (vet amet) ettevõtte tegevuse lõpetamine valmistoodangu kadu TULU HEAST TOIDUHÜGIEENIST klientide rahulolu vet amet ( seadusega kooskõlas) pikenevad säilimisajad head töötingimused
Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid Haiguse põhjustavad eksotoksiinid, elusate mikroobide olemasolu söömise ajal ei ole vajalik. Tuntumad bakteriaalsed toidumürgistused on botulism, stafülokokkoos, Clostridium perfringensi ja Bacillus cereuse toksiinidega tekkivad haigused. Botulism Lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab Bakter Clostridium botulinum poolt eritatav mürkaine ehk toksiin. Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud
Õpetatav aine: HÜGIEENIÕPETUS Õppeaine maht tundides : 32A, 8 IsT Õpetatavad erialad : kokk, pagar-kondiiter, toidukaupade müüja, kelner-ettekandja, hotelliteenindaja, müügiassistent. Mooduli eesmärk: Moodul võimaldab õpilasel: · Omandada teadmisi hügieeninõuetest, mis tagaksid toiduohutuse · Mõista hügieenireeglitest kinnipidamise vajalikkust · Omandada teadmisi toidu säilitamisest · Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3....
„ringlusteed“ *serveerimine *toidujäätmete õige majandamine HÜGIEENINÕUETE RIKKUMISE TAGAJÄRJED Nakkushaigused Toidumürgistused Helmintoosid (usstõved) Toidu riknemine Kahjuritega saastumine TOIDUHÜGIEENI REEGLITE RIKKUMISE TAGAJÄRJED enda töölised haigestuvad kliendid haigestuvad trahvid (vet amet) ettevõtte tegevuse lõpetamine valmistoodangu kadu 4 TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: INIMESED:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades)
toit. Saastunud või riknenud toidus paljud bakterid paljunevad ja toodavad toksiine, mis põhjustavadki mürgistusi. Keemilisi taimekaitse- jms vahendeid, keskkonnasaastet, olmemürke, pestitsiide, raskemetalle saab enamasti toidu pinnalt eemaldada hoolika pesemisega. Toidumürgistuse tunnused: iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, palavik edasine areng sõltub mürgistuse iseloomust. Tavalised toidumürgistused mööduvad suuremas osas paari päe-vaga. Harvadel juhtudel võib äge toidumürgitus lõppeda surmaga. Ennetus: hoiduda riknenud ja pesemata toiduainetest. Esmaabi: teha maoloputus, vajadusel kutsuda kiirabi. MIKS TEKIVAD MÜRGISTUSED? HOOLETUS Eksitusmürgistused: * sarnase kujuga tabletid * sarnane pakend * vale silt pakendil KONTROLLI ALATI SILDI JA SISU VASTAVUST !!! HOOLIMATUS Mõnu- ja seiklusjanu Tahtlik enesekahjustamine ÕNNETUS Välismõjud:
köögiviljad (toidukäitlemisettevõttesse tohib osta ainult laboratoorselt kontrollitud põllumajandussaadusi); ebasobivad nõud > plastmass, > valmistatav toit (Jälgi märgistusi plastmassnõude peal, kas nad on sobivad toiduainetele); autoheitgaasid > plii > aedvili (Ära tarbi toiduks maantee ääres kasvavaid aedvilju ja marju). MÜKOTOKSIKOOSID Mükotoksikoosid on seenelise päritoluga toidumürgistused. · Hallitus ei ole mitte ainult ebameeldiva väljanägemise ja lõhnaga, vaid ta moodustab ka mürke, milledest paljud inimesed haigestuvad. · Hallitus tunneb end hästi niiskuses ja mustuses, ning teda võib olla raske eemaldada. · Kuivus ja puhtus aitab vältida nii hallitust kui ka baktereid. Mürgistuse lähteallikad: hallitanud toiduaine; loomasööt, mille kaudu saastub piim ja liha; toorsaadused, mis sisaldavad toksiini;
Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil 19. Bakterite hävitamine toidus · Kõrge temperatuuri kasutamine (temperatuurid) · Keemiliste ühendite kasutamine (konservaadid) · Kiiritusenergia kasutamine (vürtsid) 20. Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: · toiduinfektsioonid (toidunakkused); · toidumürgistused, mis omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks; · helmintoosid. 21. Toiduinfektsiooni erinevus toidumürgistusest: · kandub edasi vahetu kontakti teel; · haigestumist põhjustab suhteliselt väike kogus mikroorganisme; · pikem peiteperiood; Nakkuskolleteks on haiged inimesed ja loomad. Soolenakkuse tekitajad levivad väljaheidetega, piisknakkused väljahingatava õhuga, süljega, tolmuga jms
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht ......................................................
Mürgistusteabekeskuse telefon 16662 Mürgistusteabekeskus suunab edasi: Üldine ravimiinfo (ravimite koos- ja kõrvaltoimed) – nendes küsimustes palume pöörduda apteeki. Loomade mürgistustega seonduvad küsimused – palume võtta ühendust oma piirkonna loomaarstiga/loomakliinikuga. Mürgitute loomade/ putukate hammustused (sääsed, herilased, mesilased, puuk, koer jne) – neis küsimustes aitab perearst või traumapunkt. Toidumürgistused – ägeda toidumürgistuse korral võta ühendust kas oma perearsti või Lääne -Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskusega tel: 659 8507. Allergia, üldine tervisenõustamine – palume pöörduda perearsti poole või helistada perearsti nõuandetelefonil 1220. Tavalisemad mürgistused kodudes Ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne
töötajate toiduhügieenikoolituse kava, mille alusel korraldab perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat koolitust ja hindab töötajate toiduhügieeniteadmisi. Toiduhügieenikoolituse kava ja korraldamise aeg ning teadmiste hindamine peavad olema dokumenteeritud. 55. Koolituskava peab sisaldama järgmisi teemasid: 1) toiduhügieeni põhimõtted; 2) mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid; 3) toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid; 4) toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine; 5) toidu säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll; 6) käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed; 7) puhastamine ja desinfitseerimine; 8) kahjuritõrje; 9) isiklik hügieen; 10) enesekontrolli põhimõtted; 11) toitu käsitlevad õigusaktid; 12) toitu käitleva töötaja kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest vastavalt tööülesannetele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
