10.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudluse ja pakkumise elastsus HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri-
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu
Min hind> tasakaaluhind-tekitab ülejäägi Max hind < tasakaaluhind- tekitab puudujäägi, kaitstakse tarbijat. Nõudluse ja Pakkumise elastsus Elastsus tähendab tundlikkust. Elastsus on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Nõudluse hinnaelastsus ja pakkumise hinnaelastsus Elastsust arvutatakse koefitsendiga Eq= q%/ p% Elastsus on alati negatiivne Kui muutused on võrdsed, siis see on ühikelastne. Kui Ed< (väiksem) 1, siis on mitteelastne Kui Ed>1 siis on elastne Teoreetiliselt võib olla ka Ed=0 ja Ed=lõpmatus Kogus on konstantne hind läheb üles Ed=0. Tarbijad ei ole hinna suhtes tundlikud. Hind on kogu aeg sama, tarbijad hinda mõjutada ei saa ja ka osta saavad vastavalt pakkumisekle Punktielastsus Kaare elastsus e keskpunkti eastsus Nt: p1=10 a1=100 Q=40/100=40% p=5/10=50% P2=5 a2=140 Ed=40%/50%=0,8 Kaare elastsus Ed= g(p1+p2)/p(q1+q2) Ed= 40*15/-5*240=-1/2 Elastsus ja kogutulu TR=Q*p
majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit.
4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb.
· maitse (taste -T), mood · asenduskaupade (substitude) arv ja nende hind (Ps) · täiendavate (complements) kaupade arv ja nende hind (Pc) · tulu (normaalsed kaubad, rämpskaup inferior goods) (Y) · tulude jaotus (B), tarbijate struktuur · ootused tulevaste hindade suhtes (Pe) Ostujõuline nõudmine 12 nõudmine, mis on rahaga tagatud Hind Kõrgeim hind, millega tekib esimene nõudlus Primaarkaubal esineb D küllastuspunkt, Lukskaubal ei esine. Küllastuspunkt 0 Nõudlus võib Kogus jätkuda kui peale makstakse 13 Inimesed tarbivad hüviseid selleks, et rahul- dada mingeid vajadusi vajaduste hierarhia
hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Alustatud esmaspäev, 25 september 2017, 18:21 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 25 september 2017, 19:56 Aega kulus 1 tund 34 min Hindepunktid 19.0/21.0 Hinne 7.2 , maksimaalne 8.0 ( 90 %) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk . Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
o Tootmisteguritega kaubeldakse tootmisteguri- ehk ressursiturul. Nt.tööjõud o Iga turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Nt. motiveerivad hinnad tarbijaid ostma hüvist nii odavalt, kui võimalik (cetris paribus) ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlus ja pakkumine · Tarbijate soove ja võimalusi näitab nõudlus, müüjate soove ja võimalusi näitab pakkumine. · Nõudlus on seos hinna ja nõutava koguse vahel mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). · Nõutav kogus on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. o Vastavalt nõudlusseadusele muutub hüvise nõutav kogus hüvise hinnaga vastupidises suunas (ceteris paribus), sest madalama hinna korral ostavad tarbijad
kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus Valmis mitteelastne. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu.
t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja. 7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus 8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist. Hi d Hind 1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini?? Il Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
mida ühiskond saab toota. Vali üks: !!! Tõene Väär Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad a Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasaka tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: !!! Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
Küsimus 11 Alljärgnevatest faktoritest võib põhjustada kodumaiste toodetud autode nõutava hulga kasvu: Vali üks: a. ootus, et autode hind tuleval aastal kasvab b. juhiloa omamise õigusega inimeste arvu kasv c. välismaal toodetud autode hinna kasv d. autode ostjate keskmise sissetuleku alanemine e. maal toodetud autode hinna langus Tagasiside Õige vastus on: maal toodetud autode hinna langus. Küsimus 12 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega b. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine c. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. Nõudlus on täielikult elastne e. Mõlemad on ühikelastsed Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Küsimus 13 Tootmisfaktor maa on kõige paremini kirjeldatav kui: Vali üks: a. "organisatsiooniline" ressurss b. Inimeste püüded c. inimeste füüsilised ja vaimsed võimed d. "looduslikult" esinev ressurss e
a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust c. nõudluse kõvera nihke d. nõutava koguse muutust e. pakkumisfaktori muutuse Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On laugja, positiivse tõusuga b. On horisontaalne c. On järsu negatiivse langusega d. On vertikaalne e. On järsu , positiivse tõusuga Tagasiside Õige vastus on: On vertikaalne. Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab d
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda Pakkumiskõver – pakkumistabeli graafiline kujutis. Kõver on postitiivse tõusuga juhul, kui
1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus.
võimaldab keerukad majandusprotsessid taandada lihtsatele kõige olulisemate seoste süsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saab prognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võib mudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust, majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused, väheneb nõudlus hüviste järele, firmad hakkavad vähem tootma, väheneb nõudlus tööjõu järele, tööpuudus kasvab. Selline verbaalloogiline mudel võimaldab prognoosida maksukoormuse kasvu mõju tööpuudusele. Kõige sagedamini kasutatakse majandusteaduses graafilisi (mis väljendavad erinevaid seoseid intuitiivselt) ja matemaatilisi (peamine meetod majandusteaduses ökonomeetriliste mudelite kõrval) mudeleid
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki nõudluskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise nõudlus vaid hüvise nõutav kogus. Näiteks, kui bensiini hind tõuseb, siis väheneb selle nõutav kogus autojuhtide seas (kuna otsustatakse sõita vähem või kasutada muid transpordivahendeid). Muutus pakutavas koguses Oluline on tähele panna, et liikudes piki pakkumiskõverat üles-alla, ei muutu mitte hüvise pakkumine vaid hüvise pakutav kogus. Muutus nõudluses 6
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d. Tööjõu asendamine masinatega Küsimus 12 3 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. mõlemad on ühikelastsed b. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega c. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. nõudlus on täielikult elastne e. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine Küsimus 13 3 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: L 1 2 3 4 5 6 TP 40 90 126 150 165 180 Vali üks: a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja
b. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d. kõik valed e. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme Koolis käimise ilmutamata alternatiivkulu on: a. õpikud b. õppemaks c. saamata töötasu d. tasud e. Elamiskulud Kui inimesed muutuvad vähemsäästvamaks, siis muude tingimuste samaks jäämisel: a. kõik vastused õiged b. kasvab nõudlus krediidi järele c. säästmise kõ ver nihkub vasakule d. säästmise tase kasvab igal intressimäära taseme; e. krediidi hind langeb Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: a. alanes 2% b. suurenes 2% c. alanes 18% d. suurenes 18% e. jäi samale tasemele Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
