Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mikro-Makro test, Rahvamajanduse koguarvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
answer, investeeri, nõudlus, rahvamajanduse, makroökonoomika, maksud, töötusi, alane, kogunõudlus, hõive, rahvatulu, inflatsioon, kalduvus, töötasu, säästud, investeeringud, tarbimiskulutused, intressimäär, teooriale, ostmiseks, täishõive, miinus, aktsia, kogukulutuste, effekti, nihe, säästmine, ettevõtjad, nominaalne16. Vahepealne lõik kogupakkumise kõrval: a. On positiivse kaldega b. Negatiivse kaldega c. On vertikaalne d. On horisontaalne e. Kõik vastused valed 17. Kogupakkumise suurenemine põhjustab: a. Hindade ja SKP reaalsetaseme languse b. Hindade kasvu pidurdamine ja SKP reaalse taseme suurenemine c. Hindade taseme ja reaalse SKP kasvu d. Hindade pidurdamise ja reaalse SKP alanemise e. Kõik vastused õiged 18. Kui maksud ettevõtlusele kasvavad, siis: a. AD alaneb, AS ei pruugi muutuda b. AS alaneb, AD ei pruugi muutuda c. Alanevad nii AD kui ka AS d. Kasvavad nii AD kui ka AS e. Kõik eelnevad vastused õiged 19. Kogunõudluse kõvera nihked vasakule ja paremale on võrdsed, kui: a. See nihe toimub kogupakkumise (KP) kõvera horisontaalsel lõigul b. See nihe toimub kogupakkumise kõvera vertikaalsel lõigul c
c. Perekonna aktivate summa miinus kohustused d. Teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka e. Tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks 7. Kui majandussubjektid ei tarbi kogu tulu, vaid paigutavad kasutamata summa panka, siis võib öelda (kasutades rahvamajanduse arvepidamise terminoloogiat), et nad: a. Säästavad, kuid ei investeeri b. Investeerivad, kuid ei säästa c. Ei säästa ega investeeri d. Säästavad ja investeerivad e. Säästavad, kuid investeerivad osa säästudest, mida kasutatakse väärtpaberite ostmiseks 8. Individuaalse tarbimise funktsiooni “lävepunkt” on: a. Säästmine on võrdne tuluga b. Tulu on võrdne tarbimisega c
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d
Küsimus 11 3 Mis alljärgnevast ei nihuta tööjõu nõudluskõverat: Vali üks: a. Palgataseme muutus b. Selle toodangu hinna tõus, mida tööjõu abil valmistatakse c. Tööjõu ja kapitali efektiivseima ühendusviisi kasutuselevõtt tootmises d. Tööjõu asendamine masinatega Küsimus 12 3 Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. mõlemad on ühikelastsed b. nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega c. nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine d. nõudlus on täielikult elastne e. nõudlus on suhteliselt vähemelastsem kui pakkumine Küsimus 13 3 Kahanevate tulude seadus hakkab toimima, kui palgatakse: L 1 2 3 4 5 6 TP 40 90 126 150 165 180 Vali üks: a. kuues töötaja b. kolmas töötaja c. neljas töötaja d. teine töötaja
Küsimus 1 Phillipsi kõver fikseerib seose inflatsiooni taseme ja: Vali üks: a. Rahapakkumise vahel b. Tööpuuduse vahel c. Intressimäära vahel d. Majandustsükli vahel e. Reaalintressimäära vahel Küsimus 2 Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: Vali üks: a. olema 0 b. olema väiksem kui 1% c. olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest d. kõik vastused õiged e. kõik vasused valed Küsimus 3 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a
ARVESTUSTEST 8 (SISSEJUHATUS MAKROSSE: RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE (RKP,SKP,RT) (punkte 19/20st, hinne 9,5/10st) NB! Üks vastus peaks vale olema! 1. Mõiste „investeeringud“ rahvamajanduse SKP ja RPP arvestuses sisaldab: a. Iga riiklikus ettevõttes toodetud kaupa b. Igat liiki aktsia ostmist c. Varude suurenemist aasta lõpuks d. Igat tarbja poolt ostetud, kuid aasta lõpuni tarbimata kaupa e. Kõik vastused valed 2. Kui reaalse SKP maht alates 6%, elanike arv samal aastal vähenes 3%, siis: a. Reaalne SKP elaniku kohta vähenes b. Reaalne SKP elaniku kota suurenes c
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F
Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 2 Title: Eksam A Started: Monday 21 January 2008 10:02 Submitted: Monday 21 January 2008 10:53 Time spent: 00:50:53 Total score: 75/100 = 75% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: Student Response Value Correct Answer A. hinnatõusuga antud riigis 0% B. töötuse suurenemisega antud riigis 0% C. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega 0% D. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris 100% 2. Disinflatsioon ja deflatsioon: Student Response Value Correct Answer A. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust 0%
pitsade müüdud kogus 12. Paindlike hindade eeldus on mudelis siis hea, kui hindade muutumist mudelis uuritakse: pikal perioodil Teema 2 Hindelised testid 1. Kui kodumajapidamised soovivad säästa rohkem kui firma investeerida, siis klassikalise mudeli kohaselt: itressimäärad langevad 2. Suletud majanduses Y-C-G võrdub: rahvamajanduse säästuga 3. Olgu Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Y=AK1/2L1/2 kus Y on SKP ning parameeter A=10. Eeldame et kapitali kogus K=100 ja töö(jõud) L=400 ja nii töötajatele kui ka kapitali omanikele makstakse vastavalt nende piirproduktile: reaalne rent = 10 4. Cobb-Douglase tootmisfunktsiooni kohaselt kapitali piirprodukt MPK suureneb kui: töötajate arv kasvab 5. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni:
13) muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5
Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b
kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. Õige 14. Potentsiaalne koguprodukt on selline arvestuslik kogutoodang, mida oleks võimalik toota, kui ühiskond suudaks täielikult ja efektiivselt ära kasutada kõiki olemasolevaid ning kättesaadavaid tootmistegureid. Õige 15. Netoinvesteeringud väljendavad kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringu. 16. Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ja reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukt. Õige 17. Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse RKP ja SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. VALE, kogutoodangust arvestatakse maha vahetoodang 18. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele, peab kõigis
5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav
3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega c) finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks 4) ETTEVÕTLIKUS millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine 5) INFO võib väljuda ka tootmisprotsessist infona 4. Mikro- ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega) Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta
Mikro-ja makroökonoomika · Mikro ja makroökonoomika põhimõisted (7-14) Mikro-ja makroökonoomika uurib, kuidas inimkond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, ressurssid piiratud. Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid
E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)
d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära d) vähendama avaliku sektori kulutusi 26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb
....................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia
a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks;
antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine:
c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 6. Säästufunktsiooni algebraline kuju on a. S = S0 + (1+c)Qd b. S = C0 + (1-c)Qd c. C = - C0 + (1- c)Qd d. S = - C0 + (1-c)Qd 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. “Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu
Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt.
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
a. sissetulekute muutust SKP väikese muutuse korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c. tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 16. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 17. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 18. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. võlakirjad c. jooksvad deposiidid d. veoautod 19
d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500.
....................................................46 KIRJANDUS ..........................................................................................................49 2 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV 1.1. SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu
Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju. Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud
Investeerimiskulutused I = 390 Avaliku sektori kulutused G = 600 Maksud T = 400 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe 1300 (Y = 1000 + 0,9(Y 400) + 990; Y = 16300; 16300 1500 = 1300) b) sääst täishõive kogutulu tasemel 460 (-1000 + 0,1(15000-400)) c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? 130 (G = 15000 1000-0,9(15000-400)) = 470; G = 600-470 =130) 35. Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Reservid 20 Nõudeteposiidid 100 Laenud 80 Omakapital 30 Väärtpaberid 30 a) täida tabel b) arvuta kohustusliku reservinõude %, 20% 36
annaabi.ee 
