Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa,
peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite, rahvas koguneb tantsima, laulma, võistlema, kauplema ja suhtlema. Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Alljärgnevalt Kuningriigi päeva toimumisajad ja kohad: 1. 20. august 1994 Meremäe vald Obinitsa 2. 20. august 1995 Meremäe vald Obinitsa 3. 08.august 1996 Mikitamäe vald Mikitamäe vallamaja ees 4. 02.august 1997 Misso vald Luhamaa 5. 08.august 1998 Meremäe vald Meremäe 6. 07.august 1999 Mikitamäe vald 7. 05.august 2000 Värska vald Värska Seto Talumuuseum 8. 04.august 2001 Misso vald Luhamaa 9. 03.august 2002 Mikitamäe vald Mikitamäe 10. 02.august 2003 Meremäe vald Obinitsa 11. 07.august 2004 Värska vald Värska (lauluväljak ja Seto Talumuuseum) 12. 06.august 2005 Misso vald Luhamaa 13. 05.august 2006 Mikitamäe vald Mikitamäe (kooli staadion)
aasta 18. mail Moskvas. Kaasajal on enamik Vene Föderatsiooni aladele jäänud setu külasid juba paljus hääbunud, st elujõus setu perekondi on sinna jäänud alles väga vähe ning paljud Venemaa noored setud on venestunud. Piiriküsimus on setutele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri. Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu.
aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile. · Seto Kuningriigi väljakuulutamine. · Kuninga käsud. · Lipu heiskamine ja hümni laulmine. · Kuninga leivaküpsetaja, sõirameistri, õlletegija, veinimeistri ja hansaajaja selgitamine.
angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe, Orava ja äärmises kaguosas Setumaal Saatse ja Obinitsa. ● Maad kuuluvad Põlva- ja Võrumaale. Obinitsa ja Leevaku Inimtegevus ● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv ● Devoni liivakivi paljandid (kokku 38) Vaatamisväärsused ● Võru-Petseri ürgorg (kauneim vaatamisväärsus) ● Tuntumad paljandid: o Tamme müür
Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121
informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu kõrvale püsima ka palju paganlusaegseid jooni, mida nüüd hoiti rohkem salajas.
2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setusid väikesearvulise põlisrahvana, 17. juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud.Setumaa (setu keeles Setomaa) on ajalooline piirkond ning setude asuala Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt illegaalselt annekteeritudEesti Vabariigi territooriumil Pihkva järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse Värska alevikku.Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse
historical and ethnical province in Estonia. Setomaa is bounded in the north-east by Lake Pihkva, in the east and south-east by Russia, in the south by Latvia and in the west by Võru County. The greatest extent from north to south is 65 km and from east to west 40 km. Today Setomaa is divided between three administrative units: Võru and Põlva counties of Estonia and Pechorsky district of Russia. On the territory of Estonia, Setomaa comprises four municipalities: Misso, Meremäe, Värska and Mikitamäe municipalities. According to the latest archaeological finds the area of Setomaa has been inhabited for as long as 8 400 years.The ancestors of the people speaking the Võro-Seto dialect belonged to the Balto-Finnic eastern tribes. In old chronicles they have been mentioned probably under the name of the Chudes. Seto people are their lineal descendants. In 1920, the Treaty of Tartu between the Republic of Estonia and the Russian Federation was concluded
99836426.032754 92523 Helme vald 123288 7400052-1Bauhof 58.26715922.508158 123288 Lääne-Saare vald 38046 Bauska 56.39999924.189999 38046 38101 Bayreuth 49.94000011.570000 38101 132787 21797-1 Benita kod 59.33008424.347340 132787 Keila vald 132788 21798-1 Benita kod 59.33015224.347006 132788 Keila vald 27276 6500026-1Beresje 58.08445127.583455 27276 Mikitamäe vald 134178 6500899-1Beresje tee58.07509027.564477 134178 Mikitamäe vald 132378 6500877-1Beresje tee58.07475327.564643 132378 Mikitamäe vald 38126 Berliin 52.50755913.279674 38126 38096 Berliin-Sch52.37999913.510001 38096 1400 14503-1 Betooni 59.42632224.850922 1400 Lasnamäe 1401 14504-1 Betooni 59.42588424.850992 1401 Lasnamäe 10614 43117-1 Betooni 59.40419424
Jõuame Beresje külla, mida nimetatakse ka vanausuliste külaks. Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 15 000 liikmega. (3) Kuna vanausulistel on sibula kasvatamine vaga traditsiooniline asi, siis jäävad ka siin silma mitmed sibulapõllud. Edasi sõites võib vasakut kätt näha Pihkva järve. Mödume Laosseina külast ja sealsest tsässonist ning Mikitamäe kahest tsässonist. Jõuame Värskasse. Värska kalmistul on peaaegu igal hauaplatsil pingid, mis enamjaolt ongi omane vaid Lõuna- Eestile. Tanapaeval on nad oma tähtsuse vast juba kaotanud, kuid vanasti, kui kalmistul käimine oli aeganõudev ja pikk protsess, sai vahepeal hauapingi peal jalga puhata ja einestada. Krenessaare ja Podmotsa küla. Oleme jõudnud juba üsna Venemaa lahedale, paremat kätt jääbki Venemaa ning üle lahe paistab Kuulja kirik Venemaal.
EELK Räpina Miikaeli Eesti eraõiguslik 466,56 - 517,68 Tartu mnt 5 koguduse Hooldekodu isik Krootuse Hooldekodu Krootuse, Kohalik 441 Kõlleste vald omavalitsus Leevi Hooldekodu Kooli 2, Leevi, Kohalik 440 - 470 Veriora vald omavalitsus Mikitamäe Valla Hooldekodu Kohalik 495,33 - 533,68 Mikitamäe vald omavalitsus MTÜ Piigaste Pansionaat Piigaste, Kõlleste Eesti eraõiguslik 480 - 580 vald isik Põlgaste Pansionaat Saia tee 2, Kohalik 415,43 - 479,34 Põlgaste, Kanepi omavalitsus
1. Värska valla üldiseloomustus Värska vald paikneb Lõuna-Eestis Põlva maakonna kaguosas. Värska valla pindala on 187,82 km2 ja asustustihedus 7,8 elanikku km2 kohta. Värska vallas elab seisuga 01.01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam;
aasta suvel mille moodustus põhjustas üksteist Venemaal valda: Irboska elanud vastuvõetud alevisea- duse alusel said eestlaste (Linnuse),tagasipöördumine Järvesuu, Külje (Kalda), kodumaale. Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti
10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Ahja vald 1 Kanepi vald 6 Kõlleste vald 0 Laheda vald 3 Mikitamäe vald 1 Mooste vald 2 Orava vald 2 Põlva vald 7 Räpina vald 7 Valgjärve vald 7 Vastse-Kuuste vald 0 Veriora vald 0 Värska vald 2
Tartu rahu piir kulges veidi ida poolt Narva jõge, üle Peipsi järve ja siis Pihkva lähedalt läbi suurte soode maastiku Irboskast kagus. Piir oli lühike ja kergemini kaitstav kui ükski teine arvessetulev joon. Ent ajalugu parandada ometi ei õnnestunud - juurdetulnud alad olid vahepeal tugevasti venestunud ja nende elanikud suurelt osalt eestivaenulikud. Nõukogude okupatsiooni ajal liideti enamik neid taas Venemaaga. Eestile jäid siiski Mikitamäe, Värska, Saatse, Meremäe, Obinitsa ja Luhamaa. Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal taotleti ka Tartu rahu piiri taastamist. Ent see, mis päriselt ei õnnestunud isegi 1920. aastal, on praegu lausa võimatu. Eestil on õigem rahulduda 1945.a. piiriga, mis siiski võrdlemisi täpselt järgib praegust rahvuspiiri ja on Eestile ajaloolisest veidi soodsamgi. Küll oleks vaja piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada.
valdade elujõule, vallareform 1939: 20. sajandi alguseks oli Eesti Vabariigi territooriumil 366 valda (v. a Petserimaa, Valgamaa ja Narva-tagused alad). 1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922
annaabi.ee 
