Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt
Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest
iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k�idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni, kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal läbis väina Vene teenistuses taanlane Vitus Bering, andes sellele oma nime. Tegelikke looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi Kanada arktilise saarestiku. Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et
- 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi. Ristkülikukujulise templi seinad olid tõenäoliselt hästi liigendatud. Tempel oli jaotatud paljudeks suuremateks ja väiksemateks ruumideks. Hoone keskel asuvas kõige suuremas ruumis ( või siseõues ) paiknes altar. Umbes samasse perioodi kuulus ka Uruki teine tähelepanuväärne ehitis - " Punane maja ", mis võis olla rahvakoos - olekute paigaks. Plaanilt on see suure siseõuega hoone, mille siseseinad olid kaunistatud tihedalt üksteise kõrval seisvate suure läbimõõduga pool- ( kolmveerand-) sammastega. Põletamata tellistest laotud sammaste pealispind kaunistati värviliste otstega savist kiiludega, mis taoti üksteise kõrvale nõnda, et neist moodustus selline muster, mis oli
Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
