mesikat. Leostunud gleimuld (Go) on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Kergema lõimisega muld nagu ka antud maatükil sobib kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Sobib ka metsamaaks kasutamiseks, kuid siis on tõenäoliselt vaja kuivendada, et metsa tootlikus suureneks. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega aladele tekivad metsastumise korral algul lehtpuud, hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Leostunud mullad sobivad hästi kase, tamme ja saare kasvamiseks. Leetjas muld on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leetjad mullad sobivad näiteks, hübriidhaava, kase ja tamme kasvatamiseks. Nõrgalt leetunud muldadel kasvab kõige paremini hübriidhaavakultuur. Rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd,
IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Agromelioratiivsed võtted Mullad on neutraalsed ja lupjamist ei vaja. Ei vaja ka kuivendamist. Koreserikka rähkmullaga pinnal võib teostada kivikorjamist. Mulla osatähtsus Eesti maafondist Rähkmullad hõlmavad 4,7% maafondist, 1,9% metsamaast, 9% põllumaast. Peamiselt
Kartul 160-170 ts ha-1 Põldhein 30-35 ts-sü ha-1 Koreserikkad rähkmullad – kannatavad põua all. Mesikas ja lutsern kasvavad kõige paremini. Suhteliselt raskelt haritav muld. Boniteet Tavaliselt peaks leostunud mulla boniteet olema umbes 60 hp ja koreserikkamad mullad 40 – 50 hp. Õhematel koreserikastel rähkmuldadel võib olla boniteet umbes 25 hp, aga tüsedamatel 50 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale võivad tekkida tavaliselt metsastumise korral lehtpuud, kuid hiljem võib sealt leida arukaske, kuuske ning ka mändi. Alusmets on hõre ning mõningatel juhtudel ka keskmiselt tihe. Üldjuhul võib öelda, et need põllumaid ei tohiks metsastada, kuna need on väga viljakad ja head mullad, kus saab pea kõiki põllukultuure kasvatada. Koreserikkale rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk. Põõsarindele kasvavad sarapuu, kadakas, kuslapuu, türnpuu. Metsad võivad haigestuda.
· Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum
kemikaalide kasutamist(Pandivere ala) Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikaste ja kergema lõimisega leostunud muldade boniteet on vahemikus 40-45 hp. Leetja mulla boniteet on vahemikus 40-45 hp. Haritavate maade keskmine lõimis on 50-55. Gleistunud leetja mulla boniteet sarnaneb leetja mulla boniteedile. Antud põllu boniteet on 42-47 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täielikult põllumaana. Agromelioratiivsed võtted Gleistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks..
..7 aasta järel. Seega osa põllust aga tuleks lubjata (seal, kus mullaks KIg, veidi võib ka KI osa), kuna pärast lupjamist sobib muld väga hästi enamustele põllukultuuridele. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis
Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega madalamatel kohtadel asuvate gleimuldadele on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud: esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alusmets keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas
Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat. Lisaks metsade kohta kogutavale teabele võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta (Aastaraamat Mets 2013). SMI ja lausmetsakorraldusega saadud andmed, mis iseloomustavad sama tunnust, on küllaltki erinevad. Tegemist ei ole üldjuhul veaga, vaid erinevus tuleneb metoodikast. SMI on objektiivne, kus suurem osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena, kuid tulemusi võivad mõjutada osavalimi suurusest tulenevad esindusvead. Lausmetsakorraldus on suhteliselt tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid
Statistiline metsainventeerimine on valikuuring, millega saab operatiivselt ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsas toimuvate protsesside dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade kirjeldamine koos selles toimuvate muutustega, samuti ülevaate andmine raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. 3.Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi 4.Maakondade metsamaa pindala ja tagavara 5. Ülevaade raietest 2001. 2000-2001 aasta raiemaht oli üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. 2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV)
mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on levinud villpea-niitja tarna, raudtarna ja ümartarna kooslused, milles peamiseks samblaliigiks on sirbikud. (Mullateadus 2012) Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu
Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad. Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad. Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Karulas on Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Karula veed
muldade perspektiivboniteedist. Metsakasvukohatüüp neil muldadel Leetjas muld ja gleistunud leetjas muld neil muldadel kasvavad metsad kuuluvad sinilille, sinilille-jänesekapsa või naadi kasvukohatüüpi. Tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredamas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Leostund gleimuld metsastumise korral moodustuvad leostunud gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2] Leostunud muld leostunud muldade metsad kuuluvad valdavalt sinilille kasvukohatüüpi- tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja sürjametsadega. Puistudest domineerivad kuusikud, vähem on männikuid ja kaasikuid
ja tihe vooluvete võrgustik [3]. Olulised probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge. Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2. Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates halvendab metsastumine rabade ökoloogilist kvaliteeti ja eriti lagerabade kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana. Olulistemateks metsastumise põhjusteks peetakse servakuivenduse mõju ning loodusliku arengu seaduspärasusi [10]. Mustallika Looduskaitseala (49,3 ha) asub Patja külas Jõgeva vallas. Alguses võeti loodukaitse alla 3-hektariline ala, kus kaitsti allikasood ja seal elavaid looduskaitsealuseid loomi. Hiljem määrati Mustallika loodususkaitseala looduskaitsealaks. Nüüd kaitstakse seal lisaks ka looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja ka sealset faunat ja floorat [11]. Pargid ja põlispuude grupid
vesi- nii allikatest välja voolav kui rabades talletatud. (Eestimaa Looduse teejuht, 2005, lk 97) Olulisemad probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge.Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2. Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates halvendab metsastumine rabade ökoloogilist kvaliteeti ja eriti lagerabade kvaliteeti teatud linnuliikide elupaigana. Metsastumise põhjused ei ole selged. Olulisemaks põhjuseks peetakse servakuivenduse mõju, aga viidatakse ka loodusliku arengu seaduspärasustele. 3. Probleeme võib tekitada kokku-ja väljavedu, mis võib rikkuda valdavalt pehmet pinnast ja teid. (ENDLA LOODUSKAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2007-2015) Endla looduskaitseala metsad, sood ja veekogud on koduks enam kui 450 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja
Katseistandustes saavutatud maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride kasvupind 13-16 tuhande hektarini (1). Eestis on üle poole metsaressursist tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks
Suuremaskaalalist kasutamist piirab ilmselt madal saagikus võrreldes põllukultuuridega ning sellest tulenev suur transpordikulu. Märgaladelt pilliroo ning hundinuia kogumist energiaotstarbel piirab ka mõlema liigi paralleelne kasutatavus ehitusmaterjalina. [4] 11 Metsaressurss Üle poole Eesti metsaressursist on tekkinud looduslikult viimase 80 aasta jooksul põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastumise teel. Sellised metsad moodustavad täna erametsade enamuse. Kuni 1991. aastani kuulusid need metsad peamiselt kolhoosidele ja sovhoosidele, kus metsade majandamine ei olnud nii aktiivne kui metsamajandites. [4] Raieprognoos aastateks 2001- 2010 annab optimaalseks aastaseks kasvava metsa raiemahuks (ilma sanitaar- ja valgustusraieta) 12,6 miljonit tm ehk 5,6 tm ühe hektari metsamaa kohta, seda eeldusel, et kõik Eesti metsad on leidnud endale omaniku. SMI5
Praegused riigid, kellega juba toimuvad VPA läbirääkimised, on mõnes mõttes oma arengus veidi ees, sest on alustanud võitlemist ebaseaduslikkusega iseseisvalt veidi varem. Näiteks Indoneesia on sellega algust teinud juba 1985 aastast, mil keelustati eksport. Selle põhjuseks olid suured ja kontrollimatud raiemahud. 1985 1997 aastate vahemikul mittemetsastati ligikaudu 1,8 miljonit ha metsamaad aastas ja praegune tase on arvatavasti palju suurem. 1985 1998 aastatega langes metsastumise protsent kogu riigi territooriumil 62,7 protsendilt 50,6 protsendile. Suurem osa metsamaa kadusid võttis aset kuivadel madalikel, kõige rohkem kannatasid maaalad, mis raiuti suuremahuliselt (masinatega) ja väga palju sai kannatada ka bioloogiline mitmekesisus. Ülejäänud metsades väheneb ajapikku majandusliku metsa osatähtsus ja väärtus, bioloogiline mitmekesisus ja muud metsasaadused. Paljudel juhtudel on mittemetsastumine põhjustatud illegaalsetest tegevustest metsas
* võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele * on patogeenide ja parasiitide kandjateks * hübridiseeruvad lähedaste liikidega * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000-9000 aastat tagasi inimasulate ümber puude raiumise, niitmise ja karjatamise tulemusena. Väärtuslikud nii haruldaste liikide elupaikade, rohelise põllumajanduse, ökoturismi, kultuuriajaloo ja maastiku kaitse, teadusliku uurimistöö, kui ka esteetilisest vaatepunktist. 4
Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist. Mitmed taimed ei saa seemnest kasvama hakatagi enne, kui nende kõva kest pole kuumas tuhas lõhkenud. Tuli ei kahjusta rohundite juuri ja nii saavad nad uuel kevadel jälle oma elutsükliga alustada. Varemalt olid metsastumise takistajad ka suured taimtoiduliste loomade karjad nagu hobused ja hirved, kes soodustasid heintaimede kasvu. Veel 150 aastat tagasi olid nad suured rohelised "ookeanid", kus õitses miljoneid lilli. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead...
pindalast ja katab 30% kogu maismaast. Ilma inimtegevuseta oleks metsade looduslik osakaal maailmas umbes kaks korda suurem.(1) Metsad katavad 44% Euroopa maismaast. Maailma metsadest 25% asub Euroopas, millest omakorda 80% paikneb Venemaa Föderatsioonis. Euroopa metsi majandatakse jätkusuutlikult ning metsamaa pindala üha suureneb. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pidala kasvanud 13 miljoni hektari võrra, eelkõige metsa istutamise ning põllumaade metsastumise tulemusena. (1) Metsade kasutamise maht puidu saamiseks jääb tunduvalt alla tagavara juurdekasvule. Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast
heinamaana. • •Primaarsed • •Sekundaarsed Kuidas rannaniidud tekkisid (tekivad)? • •Eestis lääne- ja loodeosas rannik tõuseb pidevalt (2-3 mm/a). • •Esmalt tekivad pioneerkooslused, hiljem primaarsed niidud (halofüüdid e soolalembesed taimed). • •Varasema tiheda asustuse tõttu võeti koheselt karjamaana kasutusse (hoidis ära alade roostumise, kadastumise ja metsastumise). Kus nad Eestis paiknevad? • Ranniku ja saarte rannajoon ca 3800 km pikkune ja geoloogiliselt mitmekesine. • •Põhjarannikul vaid fragmendid, ulatuslikult Lääne- Eestis ja läänesaartel. • •Enam levinud mölli- ja moreenrandlate piires. Kokku on Eestis rannaniitude levikuks sobivat rannikut ca 25% rannajoone pikkusest. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel • Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus.
liigirikkuse ja eluvormide jaotumise vahel erinevates niiskustingimustes ja majandamisreziimidel. Kaardianalüüsi rakendati Soomaa rahvuspargi Halliste luha ja selle eri osade niitude leviku dünaamika uurimisel ajavahemikus 1905-2002. Üldine trend kogu uurimisalal kui ka selle osadel (Halliste luha põhja-, kesk ja lõunaosa) on olnud luhaniitude pindala järk-järguline vähenemine metsastumise tõttu. Metsastumise protsessi kiirenemine on kaartidelt nähtav alates 1947. aastast. Valdavalt on metsasus suurenenud kõrgematel reljeefiosadel ning mets tungib peale metsa servadelt. 1959. aastal loodi botaaniline keeluala "Halliste puisniit" ja rakendati sellel alal esimest korda looduskaitselisi meetmeid. Kaitseala loomisega ei suudetud pidurdada selles piirkonnas luhaniitude kinnikasvamist metsaga. 20. sajandi jooksul vähenes kõneallolevas piirkonnas niidukooslus 76% võrra
puistute osakaal on suhteliselt suur, seda eelkõige lehtpuumetsades. Viiekümne aasta jooksul, mille kohta on olemas piisava täpsusega andmed, on metsade vanus pidevalt suurenenud, näidates küll viimasel kümnendil stabiliseerumise märki. Kuigi Eestis on okas- ja lehtpuumetsi peaaegu võrdselt, on kuni 60-aastaste puistute osas lehtpuu ülekaal (62%). Viimasel 60 aastal on metsamaa pindala oluliselt suurenenud endise põllumajandusmaa metsastumise arvelt. Kahe kolmandiku ulatuses on see toimunud lehtpuudega ja kolmandiku ulatuses okaspuudega. Eriti laiaulatuslik oli metsastumine möödunud sajandi 50-60. aastatel, mistõttu 40-60 aasta vanused metsad moodustavad peaaegu poole lehtpuupuistute pindalast. Osaliselt on lehtpuudega uuenenud ka okaspuupuistute uuendusraielangid. Vanemate kui 60-aastaste metsade osas valitsevad okaspuud (72%), kusjuures vanematest kui 100- aastastest metsadest on viimaseid koguni 95%
liitunud taimkate (katvus ca 50%), neid nimetatakse mõnikord ka pärisrannarohumaadeks. Esinduslikud on kooslused, kus domineerivad rannikas ja tuderluga, millele lisanduvad veel rand-õisluht, mitmed kõrrelised (valge kastehein, punane aruhein), tõmmu soonerohi, maasapi liigid, randristik jne. 4.4. Inimtegevus Eesti rannarohumaadel (soovitused kaitseks ja majandamiseks). - Pidev karjatamine hoidis omakorda ära ulatuslike rannaalade roostumise või kadastumise ning hilisema metsastumise. Tänapäevane inimasustus on rannaeluga vähem seotud ja paljud lagedad niidualad on nüüdseks hävinud. 4.5. Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused peavad rannikul elamiseks välja kujunema). Andmeid imetajate esinemise kohta rannaniitudel on vähe. Suurulukid tulevad neisse elupaikadesse harva ja küllaltki juhuslikult. Püsielupaiga võib leida vaid halljänes, teised tulevad siia peamiselt toitumiseks
Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest aastatest alates on metsamaa pindala suurenenud 1,4-1,5 miljonilt hektarilt 2,28 miljoni hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa, aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4- kordseks võrreldes eelmise Eesti Vabariigi metsamaa pindalaga. Alates Eesti Vabariigi taastamisest on raiete maht Eesti metsades jõudsalt kasvanud. 1994. aastal raiuti 3,6232 milj. m3 puitu, sellest riigimetsades 2,82 milj., erametsades 450,8 tuhat tihumeetrit ja muudest metsadest 351,9 tuh. m 3. Üldraiest oli küttepuud 1,4143 milj m3. 1999.a
metsandusjuhtide jõupingutused oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele. Metsaressurss poolsajandi jooksul kasvas. 2. Metsade pindala suurenes põllumaade arvel. Perioodil 1950-1960 jäid paljud põllumajanduslikus kasutuses olnud maad jäid sööti ja metsastusid looduslikult. Sel perioodil viidi ellu ka väheviljakate põllumaade metsastamise programm. Teine põllumaade metsastumise laine (hinnanguliselt ca 300 000 ha) toimus üheksakümnendate lõpul, 2000 alguses. 3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine 1970-1990 (ca 550 000 ha). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2017. a. 2,33 milj. ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur
3) karjatatav mets metsatüübile iseloomuliku alustaimestikuga puistu, kus vähemalt aeg-ajalt toimub karjatamine; 4) võsastunud puisrohumaa pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille kasutamine on lõppenud, iseloomulik on noorte samaealiste puude esinemine eakamate vahel. Puisniit: Puisniit on ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad (liituvusega kuni 30%) ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse (Truus jt 1989). Sõna ,,puisniit" võttis kasutusele K. R. Kupffer aastal 1912. Puisniidu muud nimetused: metsaheinamaa, niidimets, niit, heinaaed. Puisniit on Eestis vanim talupojakultuuriga seotud maastikutüüp. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1) Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine (muudab konkurentsisuhteid liikide vahel annab nõrgematele võimaluse). 2) Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus
annaabi.ee 
