keskmise rinnasdiameetri. Seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada loodusliku uuenduste teket. Peavad olema tormikindlad ja paiknema hajali üle raiesmiku. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Lank raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid raiutakse ka raiutud ala kohta). Raiestik raiutud metsaosa. Langi pikkus mitte üle kvartali külje pikkuse. Raiesuund lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände. Lankide liitumisaeg s.o. ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsastamiseks. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka.
Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied 1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil. Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust. Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - lankide paigutus kvartalil. Võimalusel paigutada kvartali idaserva. Turberaied Uuendusraied, kus lank raiutakse mitmes osas, et luua järelkasvu tekkeks ja arenguks soodsad tingimused. Jagatakse: 1) aegjärkne raie 2) häilraie 3) veerraie Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes, haavikutes, männikutes, kaasikutes. 1. Aegjärkne raie Mets raiutakse järkude kaupa ja üksikpuudena
3) tee ja raudtee kaitsevööndi suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 4) maatüki suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted; 5) tehnovõrgu ega rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. (3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets. § 5. Riigimetsamaa (1) Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast. (2) Riigimetsamaa minimaalse pindala maakonnas määrab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. 2. peatükk
Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi. 6 Taimestik-loomastik Järvselja ürgmetsa on küll vaid ühe kvartali jagu, kuid see-eest on see üks Eesti vanimaid looduskaitsealasid. Juba 1924. aastal otsustasid metsateadlased selle puutumatu metsaosa näidisena säilitada. Järvseljal leidub väikesel alal koos väga erineva ilmega põlismetsa. Kõige võimsamaid puid võib näha ürgmetsa kaguosas. Need on kuni 40 meetri kõrgused ja üle 200 aasta vanused hiigelkuused. Siin näeb ka võimsaid kaski, haabu, pärnu, saari ja vahtraid. Raskelt läbitavas ürgmetsakvartali mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee. Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab
Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (sihtdiameetri, küpsusdiameetri). Samuti tohib puistu lageraie korras raiuda, kui ta on liiga hõre. Kuid, et vältida puistute "kunstlikku" keskmise diameetri suurendamist on raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraiele eelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta). Raiestik - raiutud metsaosa. Raiesuund - selle all mõeldakse lankide paigutust metsamassiivis või kvartalil. Lageraielank tuleks võimaluse korral paigutada kvartali idaserva, s.t. raiesuund on idast läände, sest Eestis on valitsevad lääne - ja edelatuuled. Vastasel juhul avataks mets tuulele ja suureneks tormikahjustuste oht. Lankide liitumisaeg - s.o
soovitavalt mitu, mis samuti koheselt kaalutakse ja määratakse proovi maht kas ksülomeetriliselt või hüdrostaatiliselt, korrapärase kujuga proovide korral saab määrata mahtu ka vastavate valemitega. Kui soovitakse teada fraktsiooni kuivaine kaalu, siis proov kuivatatakse absoluutkuivaks ning kaalutakse uuesti. Maht= suurem mass * proovi maht Proovi mass 11. Puistu ja puistuelemendi ning põlvkonna mõisted. Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast
hall-lepikutes. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Metsakultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui
vanus, boniteet, täius, kasvukohatüüp). Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks. Ühe metskonna piires jaotatakse mets kvartaliteks. Selleks raiutakse metsamassiividest läbi sihid ning kogu metsaga ala jaotatakse ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e. kvartaliteks. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus
Kaitseala moodustati 2007.aasta. Maastikukaitseala - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning nendega seotud liike. - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas. - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade ja koosluste kaitsega.
Tänapäeval on inimesed aga väga agarad ehitama ja majandama, kuid kõik see hakkab ohustama vääriselupaikasid. Vääriselupaikade kaitsmise aluseks on aga nende tundmine. Nagu algul mainitud sai, on Eestis palju vääriselupaikasid, kuid mida rohkem neid on seda enam peavad olema inimesed informeeritud nende pikaajalise säilitamise olulisusest. Vääriselupaiga seadus Tavaliselt on vääriselupaigaks intensiivsest majandamisest kõrvale jäänud metsaosa, kus on erilised keskkonnatingimused. Kaitstes neid alasid, säilitatakse liikide looduslik tasakaal, sealhulgas võimaldab see säilitada, igale metsatüübile omase aineringe ja metsamulla viljakuse loovaid lagundavaid organisme. Meile jäävad need organismid paratamatult märkamatuks. (V.E.M LK3) Vääriselupaikade äratundmiseks on loodud vastav määratlus: Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste suhtes tundlikud,
Kvartalivõrgustiku tähtsus: – võimaldab metsade majandamist, ligipääsu erinevatele metsaosadele – kvartalid ja eraldised on nummerdatud, seega loodud omaette koordinaatide süsteem, mis võimaldab identifitseerida iga üksiku puistu ja majandada metsi puistu tasandil – võimaldab metsas paremini orienteeruda – võimaldab paremini pidada jahti Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks e eraldisteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1
varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). PUISTU KOOSTISOSAD Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige
pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: 1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%; 2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Raiesmikku loetakse metsata metsamaaks. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, 5 rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). 3. Puistu koostisosad
puuvõrade liitusega vähemalt 30%, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana. 3) maatüki suhtes, kui projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisellähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. 4. Puistu koostisosad Vastavalt kõrgusele ja eluvormile jaguneb puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks. Kõige kõrgema, ehk ülemise osa puistust moodustavad puud, seda nim
m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). 2009. a metsaseaduses on ära kaotatud metsakategooriate mõiste ( varem jagati metsad hoiu- kaitse- ja tulundusmetsadeks). Säilinud on vääriselupaiga mõiste see on kuni 7 ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus haruldaste või ohustatud liikideesinemise tõenäosus on suur. 3
atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne • üherindeline puistu- lihtpuistu (kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad
Hiljem finantseeriti seda projekti põhiliselt Taani keskkonnakoostööIda-Euroopas (DANCE) raames. Kuna kaitsealade rajamine eeldab suuremaidterritooriume (üldiselt üle 100 ha), on neid lihtsam rajada riigimetsamaadele. Suuremad kaitsealad töötavad ka üleriigilise ökoloogilise võrgustiku osadena, mille tähtsus ületab riigipiire.Erametsad moodustuvad tavaliselt 1015 ha suurustest lahustükkidest. Nii Soomes kui Rootsis, kus erametsi on palju rohkem ja ühele omanikule kuuluv metsaosa tunduvalt suurem, oli vääriselupaikade inventeerimise ja nende kaitsmiseks seaduslike meetmete rakendamisega juba algust tehtud. Arvestades naabrite materiaalseid võimalusi ja metsaomanike teadlikkust tuli Eestil töötada välja meie oludesse sobiv inventeerimise metoodika ja kaitse korraldamine. Pilootinventuurid Selleks, et saada esialgne ülevaade olukorrast ja ressurssidest, mis on vajalikud vääriselupaikade
Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud – puud, mis jäetakse raiesmikule kasvama, et soodustada looduliku uuenduse teket o 20-70 tk/ha, tormikindlad Säilikpuud – erilised või haruldased puud (vanad männid, tammed jms) Lageraiet teostatakse küpsusvanuses Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha
Eestis tervikuna (tähelepanuga Virumaale); lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine; lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). Lendorava asurkondade kogu Eestit hõlmava leviku olukorra hindamiseks kontrolliti 2004. aastal lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Viru- ja Jõgevamaal Avinurme, Lohusuu ja Võtikvere piirkonnas ning Pärnumaal Nigula looduskaitsealal. Kokku kontrolliti 162 lendoravatele sobivat metsaosa (eraldist). 2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus
Eestis tervikuna (tähelepanuga Virumaale); lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine; lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). Lendorava asurkondade kogu Eestit hõlmava leviku olukorra hindamiseks kontrolliti 2004. aastal lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Viru- ja Jõgevamaal Avinurme, Lohusuu ja Võtikvere piirkonnas ning Pärnumaal Nigula looduskaitsealal. Kokku kontrolliti 162 lendoravatele sobivat metsaosa (eraldist). 2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga
Kuid metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad, samuti spetsiaalseid istandusi (energiametsad, hübriidhaava istandused jne.) Metsaseadust ei kohaldata (seadus ei kehti): 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; (metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldi asuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets) 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
võimalused. Selle kriteeriumi suurimaks puuduseks on see, et ei ole olemas sobivat (piisavalt head) meetodit loodusliku kapitali koguväärtuse (stock) mõõtmiseks. Kuidas liita näiteks 2 järve, 3 metsa ja 2 000 linnuliiki omavahel? 33 4. LOODUSVARADE PIDEVA TOODANGU/TOOTLUSE SÄILITAMINE Pideva tootluse kontseptsiooni kasutatakse taastootvate loodusvarade (kalad, mets jms) juures. Näiteks metsaosa (kui seda sobivalt majandada) annab pideva, teatud suurusega puiduvoo läbi aastate. Maksimaalne pidev tootlus on see hulk toodangut /teenuseid, mida on võimalik keskkonna poolt tagada. Mõnede autorite arvates tuleks püüelda just maksimaalse võimaliku toodangu poole. Tegelikult ei pruugi selline käitumine olla sugugi optimaalne. 5. ÖKOSÜSTEEMI STABIILSUSE SÄILITAMINE Costanza et al (1991) antud säästlikkuse definistioon: sustainability is a relationship
Veerraie metsaserva võib teha sopilise, jälgides olemasolevat LU ja reljeefi. Ka siin on tulemuseks ebaühtlase vanusega metsa teke. Võib kasutada peamiselt männikutes, harvem kuusikutes. Puudus - raiekiirus väga väike. 18. Valikraied ja püsimetsandus Valikraied Valikraie on raie, mida tehakse tulundus-, kaitse- või hoiumetsa, välja arvatud reservaadid, majandamiseks püsimetsana. Püsimetsana mõeldakse metsaosa, kus ei tehta kunagi uuendusraiet ja kus toimub puistu pidev uuenemine( välja raiutud puude asendumine või asendamine uutega). Viimasel ajal on muutunud aktuaalseks Eesti metsanduses püsimetsade ja valikraiete probleem. Pärit on see idee eelmisest sajandist Saksamaalt ja selle väljatöötaja oli saksa metsateadlane A. Möller ning tuntakse seda püsimetsandust ka Dauerwaldi nime all.
annaabi.ee 
