.............10 6.Analüüs..................................................................................................................................12 7.Kirjandusloend.......................................................................................................................13 2 1. METSASEIRE ALAPROGRAMM Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogramm nr. 7 on metsaseire, mis keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. Lisaks õhusaaste toimele hinnatakse ka bioloogiliste mõjurite osa metsakahjustustes. Metsa kui taastuva loodusvara seisundi jälgimine on oluline majanduslikust aspektist, samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana. Metsaseire üldisem eesmärk lisaks metsade seisundi jälgimisele on kogutud
Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades
* Kogutakse informatsiooni haruldaste, ohustatud taimeliikide (I ja II kaitsekategooria, rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstavad liigid) seisundi ja muutuste kohta. 18. Millised on seente seire peamised ülesanded? *Hinnatakse kaitsealuste seeneliikide seisundit, seisundi muutusi ja kaitsemeetmete mõju. Seire käigus tehakse kindlaks seene viljakehade esinemine, arenguaste ja arvukus. 19. Millised on metsaseire peamised ülesanded? *Keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. *Seire peamine ülesanne on jälgida metsade seisundit lähtuvalt õhusaaste mõjust, selgitada välja toimunud muutused, seostada need inimtegevuse ja looduslike protsessidega. *Metsade seisundit jälgitakse läbi erinevate puuliikide kahjustuste hindamise, võra ja mullavee ning metsamuldade keemiliste näitajate mõõtmise. 20. Millised on kompleksseire peamised ülesanded?
palumetsas. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud; Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold; Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal kasvavad kuivust taluvad lubjalembesed huumusrikaste metsamuldade taimed; Salumetsades on domineerivaks puuks kuusk, aga on levinud ka laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher ja pärn. Salumetsades on liigirikkad ja arenenud põõsarinded; Palumetsas on ülekaalus männid, neile järgnevad kuused, kased ja haavad. Alustaimestikus kasvavad mustikad ja pohlad. Miks nimetatakse ranna-, lammi- ja puisniite poollooduslikeks? Neid nimetatakse poollooduslikeks kuna need on enamasti inimtekkelised (metsaraie tulemus)
võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid ja abinõusid. Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel
sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja
.........10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7.1 Rohumaa kaevete agronoomilised andmed 7.2 Metsamulla kaevete agronoomilised andmed 7.3 Põllumaa kaevete agronoomilised andmed 8. Muldade kasutamine ja kaitse................................................................................17 8.1 Rohumaamuldade kasutamine ja kaitse 8.2 Metsamuldade kasutamine ja kaitse 8.3 Põllumuldade kasutamine ja kaitse 8.4 Kadrina valla mullad 9. Kokkuvõte................................................................................................................19 10. Kasutatud kirjandus.............................................................................................20 11. Lisad........................................................................................................................21 11
levikuks 3) Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)- · Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida. · Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.
pruune mägi-metsamuldi. Kohati on karsti. (3) 6.2 Kujunemine Mustmullad arenevad rohtlavööndi kliimatingimustes, kus niiskust jätkub küll taimejäänuste lagunemiseks ja huumuse tekkimiseks, aga mitte huumuse lagunemiseks vees lahustuvateks aineteks. (18) Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudab kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks.(18) Metsamuldade pealmine kiht on metsakõdu, kus on näha veel ka lagunemata taimeosi. Peamisele kihile järgneb huumushorisont, sellele leetehorisont ja siis sisseuhtehorisont.(18) Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18) Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad
3.5 Leetjate muldade keemilised omadused Leetjad põllumullad on oma reaktsioonilt (pHKCL 5,8-6,1) taimekasvatuseks sobivad. Looduslike alade leetjate muldade huumushorisondi keskmine pH KCL on 0,5-0,7 ühiku võrra madalam. Alumistes horisontides pH järjest suureneb, olles lähtekivimis üle 7. Asendushappesust võib esineda vähesel määral (<0,5 cmol kg -1), kusjuures kõrgem on ta looduslike muldade huumushorisondis. Ka hüdrolüütiline happesus on metsamuldade huumuskattes suurem kui põllumuldadel (vastavalt 4-5 ja 2-3 cmol kg -1). Leetjate muldade neelamismahutavus on kõrge (keskmiselt piirides 15-20 cmol kg -1), kusjuures sellest lõviosa moodustavad neeldunud alused. Leetjate muldade küllastusaste on haritavates muldades ligikaudu 90+/- 5% ning looduslikes 78+/-5%. Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates
osa on vähemalt 30 cm tüseduselt ja vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on tüüpiline pruuni savistunud horisondi esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Peamisteks lähtekivimiteks on valkjashall, kollakashall ja kollakaspruun moreen. Põlluks haritud leostunud muldade huumuse kontsentratsioon on vahemikus 2,7-3,1%, mis on väiksem metsamuldade omast. Leostunud mulla pindmises kihis on korese osakaal mulla üld massis lähtekivimiga võrreldes vähenenud. Leostunud põllumuldade pH on 6,5-7, mis on sobiv taimekasvatuseks. Leostunud muldade niiskusreziim on nii vegetatsiooniperioodil kui ka aastati võrdlemisi stabiilne. Leostunud mullad ei karda pikaajalisi sademeid ja ega lühemaid põuaperioode. Mulla profiili ei kogune ülavett. Haritavate leostunud muldade boniteet võib parimal juhul ületada 60 hindepunkti piiri
sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad). Neile lisanduvad soostunud metsad- õhukese turbalasundiga lodumetsad ja
seire; PKT (põllumajanduslik keskkonnatoetuse) seire ja hindamine viljakus, mullaelustik, mille tulemused tuleb Euroopa komisjoni ette kanda; Geokeemiline seire uurib erinevate keemiliste elementide sisaldust mullas looduslikult või teatud mõjudel tekkinud keemiliste ühendite sisaldus maakoores,sh mullas. Selle viimane uuring viidi Eestis läbi geoloogiakeskuse poolt 1992-1994 aastatel; Metsamuldade seire 50% muldadest metsade all, vaja uurida mis toimub muldadega, viib läbi Keskkonnateabe Keskus; Mullaelustiku seire MTÜ Keskkonnakaitse Instituut (uurivad vihmausse jne); Muldade saasteseire 1996-1999 viib läbi Keskkonnauuringute keskus. 1 Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal
nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). 6 Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel
mullastiku kaart. Haritavate maade mullastiku korrektuuri kaardina kasutati haritava maa inventeerimisel koostatud mullastiku kaarti. Riigimetsamaade mullastiku kaardistamisega alustati 1976. a. ja lõpetati 1989. aastal. Metsamaade kaardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kaardistamisüksuste nimekirja alusel. Nimekirja kohandamisel oli suurem tähelepanu pööratud tüüpiliste metsamuldade kaardistamisüksuste detailsemale jagamisele. Võrreldes põllumajandusettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaardistamine. Tulenevalt ühtsest metoodikast on metsamajandite mullastiku kaardid võrreldes põllumajanduslike ettevõtete kaartidega kogu vabariigi ulatuses ühtlase sisuga ja hästi kasutatavad. Maa-ameti tellimusena koostas AS E.O. Map Lõuna aastatel 1997...2001 digitaalsed mullastikukaardid- ja andmebaasid
tootlikkuse hindamine. Muldade omaduste kõrval arvestati veel ka maade kivisust, kallakust ja mullastiku kirjusust. Neljanda perioodi (1976-1981) põhitööks kujunes metsamajandite maade mullastiku kaardistamine. Selleks oli vaja kaardistamismetoodikat täiendada ja täpsustada. Paralleelselt sellele algas 1978. a põllumajandusettevõtete looduslike kõlvikute inventeerimine. Viiendal perioodil (1982-1985) kujunes metsamuldade kaardistamise kõrval teiseks tööks haritavate maade kvaliteedi inventeerimine. Sisuliselt kujutas see endast haritava maa mullastikukaartide kaasajastamist, mille käigus korrigeeriti kaartitel neid muldade näitajaid, mis olid vahepeal muutunud maaparanduse või intensiivsema maaharimise tõttu ja mida täiendati uute andmetega, mis olid vajalikud seoses põllumajanduse üldise arenguga, näiteks muldade peen- ja väikekivisus
lillakas, ussilakk, võsaülane ja nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad - liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega.
võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaat muldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadineseahernes, nurmenukk). Eestispeamiselt Pandiverepiirkonnas, samuti Ida-jaLõuna- Eestis suhteliselt väikestel aladel. Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske,
..60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont. b) L(P) hele näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Elg-B-C. Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld. Põllumuldade huumusesisaldus 1,9...2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad.
Need kihid, mis on kujunenud välja mullatekke protsessi ja käigus omavad kindlaid väliseid tunnuseid, neid kihte nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Neist horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mullast nimetatakse mulla profiiliks. Geneetilised horisondid tähistatakse ladina suurte tähtedega, milledele lisatakse juurde kas tähelisi või numbrilisi indekseid. Erinevate teadlaste poolt ja erinevates riikides tähistatakse horisonte erinevalt. Metsakõdu on metsamuldade kõige pindmisemaks kihiks maaoinnal, kuhu taime jäänused langevad ja seda tähistatakse O. Sellele metsakõdule võib veel lisada tähelisi indekseid (Of; Od), vahel numbrilisi indekseid (1-kõige halvemini lagunenud, 3- hästi lagunenud). Põllumuldadel on kõige pindmiseks kihiks huumushorisont A, mis on seda tumedama värvusega, mida rohkem on seal huumust. Vahel on pindmiseks horisondiks ka turvas T, kus orgaanilist ainet on üle 50%. Alati on
muundumisstaadiumis olev orgaaniline horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Metsakõduhorisont on metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim-ja muldkatte vastastikune seos, varise voo iseloom mulda ja orgaanilise aine lagunemise kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”. 1. kui omaette uurimisobjekti 2. kui metshuumusprofiili osa Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel:
huumushorisondi alla Baf horisont. b) L(P) hele näivleetunud muld. Tüüpprofiil: A-Elg-B-C. 24 Kui kergema lõimisega kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld. Põllumuldade huumusesisaldus 1,9...2,4%. Liikuvate toiteelementide sisaldus suhteliselt väike. Looduslikel aladel mullareaktsioon mõõdukalt või tugevasti happeline, põllumuldadel tänu lupjamisele tavaliselt nõrgalt happeline. Metsamuldade küllastusaste 60...70%, põllumuldadel 75...85%. Puistu boniteet kõrge, I klass. Kultuurmaadena kasutamise seisukohalt on tegu üle keskmise viljakusega muldadega, boniteet tavaliselt 40...50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad.
metsapõlemised, tormikahjustused jt. metsas huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu toimuvad protsessid. kujunemine. lagunemiskiirust seni kuni õhu juurdepääs on Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel küllaldane. koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja käsitletaksemetsakõdu: Eriti oleneb lagunemine temperatuurist. Talvel kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja 1. kui omaette uurimisobjekti mikroorganismide elutegevus vaibub ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava 2
Metsakõduhorisont on metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim-ja muldkatte vastastikune seos, varise voo iseloom mulda ja orgaanilise aine lagunemise kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Metsakõdus toimuvatest protsessidest oleneb nii huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, (tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”) ühelt poolt kui omaette uurimisobjekti ja teisalt kui metshuumusprofiili osa. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel:
Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust. Nimetatud põhiliste ja teiste mullatekkeprotsesside (savistumine, lessiveerumine, pseudoleetumine) tulemusel on kujunenud suuresti erinevate metsakasvatuslike omadustega mullad. Metsamuldade seost kasvukohatüüpidega näitab nende asend samal ordinatsioonipinnal. Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe. Nende ökoloogiline sisu ja nomenklatuur selgub ordinatsiooniskeemilt. Iga kasvukohatüüp jaotatakse peale
Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust. Nimetatud põhiliste ja teiste mullatekkeprotsesside (savistumine, lessiveerumine, pseudoleetumine) tulemusel on kujunenud suuresti erinevate metsakasvatuslike omadustega mullad. Metsamuldade seost kasvukohatüüpidega näitab nende asend samal ordinatsioonipinnal. Kasvukohatüüpide (ordinatsiooniskeemil ümbritsetud pideva joonega) väikese arvu tõttu on nende maht ja sisemine varieeruvus suur ning informatiivsus mitmete metsamajanduslike ja teaduslike probleemide lahendamiseks ebapiisav. Seepärast on paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi - alltüüpe. Nende ökoloogiline sisu ja nomenklatuur selgub ordinatsiooniskeemilt
annaabi.ee 
