......................................................................................................19 9. Lisa1.............................................................................................................................20 Lisa2.............................................................................................................................22 Sissejuhatus Valisin selle teema, kuna see tundus mulle huvitav. Eesti on maailmas esimesel kohal meteoriidikraatrite tiheduses ühe ruutmeetri kohta. Tahtsin rohkem teada saada Eestis asuvatest meteoriidikraatridest, enne töö alustamist teadsin vaid kahte: Kaali ja Ilumetsa meteoriidikraatrit. Minu arvates peab inimene rohkem teadma oma kodumaa looduse kohta, kui seda õpitakse koolis geograafia tunnis. Uurimistöö koosneb 3 peatükist. Esimeses peatükis selgitan mis on meteoriit ja metoriitika. Teises peatükis räägin lähemalt 6 meteoriidikraatrist. Kolmandas peatükis on välja selgitatud, kui
Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi. Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/kaali-meteoriidikraatrite-vali http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel on kasutatud ainult looduslikke vahendeid. Järve tekitamiseks on kasutatud savist supitaldrikut. Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid on valmistastatud liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum
Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul? Või arvata seletuseks mingi kolmas päris ootamatu või imeline põhjus? Jäägu vastuse otsimine lugejale edasimõtlemiseks. Selle asemel heitkem suuruse järjekorras põgus pilk teadaolevatele kosmiliste kehade jälgedele Eestis.
Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm.
Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike. Puudub magnetväli Asteroid:*maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad * praeguseks teada tuhandeid asteroide * kujult ebakorrapärased *orbiidilt ringikujulised*on ka piklike ja tasandist väljuvaid orbiite*enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel Meteoriidid: *planeetidevahelisest ruumist Maale
Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste
Pinnakatteks on rannaalal moreen ja kruusad-liivad. Põhjavesi on rannaalal valdavalt keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Vallas on kasutusel turbaraba ja mitu liivakarjääri. (Arengukava, 2011) 7 4. LOODUSKAITSE Pihtla vallas on kokku 26 looduskaitsealust objekti või elupaika. Nendest suurimad on Laidevahe ja Liiva-Putla looduskaitseala, Võrsna, Sutu lahe ja Tahula-Reo hoiualad ning Kaali maastikukaitseala, mis hõlmab endas Kaali meteoriidikraatrite välja, kus on lisaks peakraatrile veel vähemalt 8 väiksemat kraatrit, mida kutsutakse kuivjärvedeks. Kaali kraatrid võeti kaitse alla juba 1938. Aastal. Salaveres asub kaitse all olev Salavere karstiala. Lisaks võib ära märkida, et vallas on kaitse all kolm musta toonekure elupaika ja kolm merikotka elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit.
Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997. a Osmussaare lähedal merepõhjas avastatud Neugrundi meteoriidikraater. ()
..................................................................................................4 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna
Neugrundi kraatri asukoht. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater, ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 miljonit aastat tagasi ülem- Ordoviitsiumi aegses madalmeres umbes 100 meetri sügavuses toimunud, ligi 200-meetrise läbimõõduga, teadmata koostisega meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Kraatri avastamine ja uurimine kujunes suurte meteoriidikraatrite uurijate esimeseks ja kõige tõsisemaks katsumuseks. Uurimuse lõpptulemuseks saadi teada, et tegu on väikese, maa sisejõudude poolt ülestõstetud kristalse aluskorra plokiga ehk plaantiklinaalse kerkega. Kärdla kraatri asukoht. Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................1 Kraatrisüvendi kuju, kraatri vallikuju, vallimaterjali koosits ja ehitus.......................2
Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. 4. Pinnaehitus
Heledad laigud on künklikud ja seal on palju kraatreid. Tumedad laigud on tasased. Tumedaid laike Kuul on näha ka palja silmaga, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nimetatavad nad mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes päriselt ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. 3. Kuu väga nõrga raskusjõu tõttu pole seal atmosfääri , tuult ega ilmastikku. 4. Pinnaehitus Pinnaehitust iseloomustab rõngasmägede ja meteoriidikraatrite rohkus. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega.
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes ol...
... Kõige rohkem aega on Öpik kulutanud meteooride uurimisele ja sel alal on ta ka üldtunnustatud autoriteet. Nii autasustas USA Rahvuslik Teaduste Akadeemia teda 1959. a. Lawrence Smithi medaliga väljapaistvate saavutuste eest meteooride uurimisel. Tema loodud teooria meteoorkeha ja atmosfääri kohtumisel toimuvatest füüsikalistest protsessidest on seniajani aluseks nende protsesside mõistmisel. Samuti on üldtunnustatud meteoriidikraatrite tekkimise ja üldse päikesesüsteemi kehade vahel toimuvate kokkupõrgete teooria. Arvukaid tulemusi on ta saanud meteooride kõrguste, kiiruste ja radiantide kohta. Suuri teeneid on tal rangete statistiliste meetodite arendamisel meteooride astronoomias. 1932. a. arvutas Öpik, et Päikese külgetõmme suudab koos hoida kuni nelja valgusaasta kaugusele ulatuvat komeetide ja meteooride pilve. Lähedaste tähtede poolt tekitatud häirete tõttu lahkub osa väikekehi küll
5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Maa Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa liigub oma orbiidil kiirusega 107200 km tunnis. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Marss Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Marsil vahetuvad aastaajad. Atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marss on palju väiksem kui Maa, siis on tema pindala sama suur kui Maa maismaa pindala.
Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
Peale ,,kroonide" on omapärased kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga siledad kettakujulised kõrgendikud, ,,pannkoogikuplid". Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud. Veenusel esineb ka maavärinaid ning seal on ka meteoriidi kaatreid. Meteoriidikraatrite jaotus planeedi pinnal viitab aga mingile hoopis veidrale geoloogiale. Kogu planeedil on vaid 900 meteoriidikraatrit, millest võib järeldada, et kraatrite ümbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on välja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi. Teisalt on hämmastav, et kraatrid jagunevad üle planeedi ühtlaselt. Sellest järeldub, et planeedi pind on kõikjal täpselt ühevanune ja sõltuvalt sellest saame teada , et Veenuse vanus on 200 kuni 800 miljonit aastat.
6. Merkuuri välisilme ja liikumine? Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Merkuur on teiste planeetidega võrreldes väike (väiksem on temast vaid Pluuto). Tema läbimõõt on 4878 km, mis on ligi kolm korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuna Merkuur on Päiksele nii lähedal, siis päeval tõuseb seal temperatuur 427 Celsiuse kraadini ning öösel langeb temperatuur 183 kraadini. Merkuuri sügavate meteoriidikraatrite põhja ei jõua päikesekiired iialgi, seega valitseb neis kraatrites alaliselt kohutav pakane. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on ,,mere" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks on Merkuuril kuni 2 km kõrguseid ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikkale tuumale. Atmosfäär Merkuuril puudub.
Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need 8 nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. [2] Kokkuvõte
veeaurust. Eluks Maal on äärmiselt tähtis kasuhooneefekti kaudu soojusenergia säilitamine. Kasvuhooneefekt tõstab pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra kõrgemaks. Maal on mõõdukas magnetväli, mis on tekitatud elektrivoolu poolt tuumas. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis ning Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal ,,Luna 3" poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike ja sellel puudub magnetväli.
mõeldud astrobioloogiakursusi ja loengusarju. 2006. aasta algust märkis Lapimaal peetud Euroopa esimene astrobioloogia talvekool, millest võttis osa 15 õppejõudu ja 30 üliõpilast (2 Eestist). Osalejad esindasid eri uurimisvaldkondi: astrofüüsikat, astronoomiat, (mikro)bioloogiat, geokeemiat, geoloogiat, mineraloogiat ja geomikrobioloogiat. Eesti teadlased osalevad aktiivselt nii Universumi, varajase elu kui ka meteoriidikraatrite uuringutes, tehes koostööd NASA ja ESA uurimisprogrammide raames. Need võimalused on tekkinud tänu uurijate mitmekülgsetele teadmistele füüsika, keemia, bioloogia, geoloogia jt. distsipliinide vallas. Et Eesti saaks ka edaspidi uute maailmade avastamisel kaasa rääkida, peaks haridussüsteem senisest rohkem toetama ulatuslikku loodusteaduste õpetamist. Marsi uurimine on alles alguse perioodis, praegused enamus faktid on oletatavad. Ees on veel palju
"Galileo" leidis Ganymedesel ka magnetvälja, mis on ainus teadaolev planeetide kaaslastel ja isegi tugevam kui Merkuuril, Veenusel ja Marsil. Kallisto on Jupiteri suurkuudest kõige tumedam, (albeedo vaid 0,2). Tume pind neelab hästi soojust ja sellepärast on suurkuu päevane pinnatemperatuur 120 o C, öösel vaid 200 o C. Ka Kallisto koosneb poolenisti veest, nagu Ganymedeski, ainult Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Sealne pind on meteoriidikraatrite poolest rikkam kui meie Kuu mandrialad. Kuid need on lamedad ja madalad. Et kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, särab Kallisto nagu kalliskivi.Iseäralikud on suured kraatrid, mis on matrjoska moodi täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt. Suurim taoline moodustis kannab nime Valhalla. Tema heleda keskosa läbimõõt on 600 km, välimiste vallide läbimõõt küünib aga 3000 km-ni
vaheldumine puudub, pinnavormilt sarnane Maaga, tuhandeid vulkaane, atmosfääri koostises domineerib CO2, vedel vesi ja magnetväli puudub, pöörleb vastassuunas, kaaslased puuduvad 3. Maa-pöörlemine kiirem kui kahel eelmisel, 71% ulatuses kaetud soolase veega, litosffär jaotunud laamadeks, omab magnetvälja, aastaajad, keskmine temp 15C, Kuu on Maa ainus kaaslane: Maale lähim taevakeha, faasid, iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus, puudub atmosfäär, Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega, magnetväli puudub 4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud, meteoriidikraatrid ja lõhed
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. Kaugus Päikesest 108 miljonit km, tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Veenus on üks kahest planeedist, mis pöörleb vastupidi tiirlemise suunale (teine on Uraan). Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur ja väga heleda pinnaga (pilved peegeldavd tagasi 77% pealelangevast valgusest ). Veenuse pinda ei oleks võimalik näha ka pilvekihi puudumisel, sest Veenuse atmosfäär on liiga paks ja tihe. Peale meteoriidikraatrite, mida on suhteliselt vähe, on pinnalt avastatud ka lõhesid ja tuhaneid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Magnetväli ja ka kaaslased Veenusel puuduvad. Maa Maa on Päikese poolt lugedes kolmas planeet. Maal on pisut piklikum orbiit kui Veenusel ning tunduvalt kiirem pöörlemine kui Veenusel ja Merkuuril. Maa välisilme on üldiselt samasugune nagu meile näib kosmosest vaadatuna Veenus
hoopis pikemat aega võrreldes Maa omadega ning seetõttu kujundanud ka suuremaid kilpe ja kupleid. Otsustades kaldeerade keerukate kujude järgi, võis Marsi vulkaanide, näiteks Olympus Mons'i, tegevuses ette tulla küll päris pikki seisakuid, kuid pärast pausi hakkas laava väljuma peaaegu endisest kohast. Marss ei pruugi olla täiesti kustunud Marsi vulkaanid on suured, aga rahunenud. Tegutsevaid tulemägesid praegusajal ei ole. Nende vanust hinnatakse meteoriidikraatrite arvukuse järgi. Selle põhjal on selgelt näha, et laavaväljadel on tunduvalt vähem kraatreid võrreldes enamikuga Lõuna kõrgmaast, mis tähendab, et vulkaanilised alad on suhteliselt noored. Kui palju on nad nooremad 3,5-4 miljardi aasta vanustest rikkalikult kraatritega kaetud aladest, on raske öelda. Veel viis aastat tagasi arvati, et Marsi sisemus jahtus juba kauges minevikus ja viimased tulemäed tegutsesid miljard või enam aastat tagasi. Need hinnangud olid saadud 1970
Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest. Kuu Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Kuu pinnavorme näeb palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole ka vedelat vett. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. · MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Marss sai selle nime
See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgenud keegi minna. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud, aga ei Põrguhaua ja Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks. Kraatrite vanust on uuritud eri meetoditega. Üks põhiküsimus Ilumetsa meteoriidikraatrite uurimisel on olnud nende tekke aeg. Seda on mitmel korral püütud selgitada. Kasutatud on eri meetodeid, seejuures on saadud ka erinevaid tulemusi. Esimestes Ilumetsa kraatreid käsitlevates artiklites pakkus Ago Aaloe nende vanuseks vähemalt 2000 aastat, lähtudes sealjuures Põrguhaua põhjal lasuvate organogeensete setete õietolmu analüüsi esialgsetest tulemustest. Ta sidus need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui
Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. MARSS
Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli.
olev Harilaid. Viidumäe Looduskaitseala moodustati 1957 aastal. Kaiseala asub Lääne - Saaremaa kõrgustiku läänenõlval ja selle pindala on 19,9 km². Siin asub ka Saaremaa kõige kõrgem mäetipp - 51 meetrit üle merepinna. Suurte kaitsealade kõrval on Saaremaal ka üle 200 kaitsealuse üksikobjekti. Nende hulka 9 kuulub parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne, kivikülve, unikaalseid soid, omalaadne on Kaali meteoriidikraatrite rühm. Kadakate pärusmaa Oma kodusaare loodusolusid on saarlased kirjeldanud üsna tabavalt laulusalmis: "Seal Saaremaal ei kasva muud, kui kadakad ja männipuud ..". Saaremaa õhukesed paepealsed mullad ei võimalda künda ja külvata igas ettejuhtuvas paigas: varakevadiste külmakohrutuste ja suvise põua tõttu ei anna kerge muld head saaki. Sellepärast ehk ongi saarlased ajaloos tuntud pigem tublide karjakasvatajate ja visade kalameestena.
Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb juba palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede -- meteoriidikraatrite rohkus. Et Maa ja Kuu asuvad kosmoses samas piirkonnas, tähendab kraatrite suurem tihedus nende paremat säilivust Kuul. See on seletatav nii tuule- kui vee-erosiooni puudumisega kogu Kuu ajaloo vältel; ka vulkaanilise tegevuse jälgi pole kraatritega kaetud aladel märgata. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Veel andmeid Maast: raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni;
Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10) Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL). Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. (Allikad 5, 8, 10) Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. (Allikad 5, 8, 10)
Horisontaalsel jääväljal on kelgu Ep sama kõigis punktides, siis on ka tasakaal võimalik kõigis punktides. See on ükskõikne e. indiferentne tasakaal. Enamus looduslikke protsesse kulgevad stabiilse tasakaalu, st. potentsiaalse energia miinimumi suunas. Tuule- ja vee-erosioon murendab mägesid ja kõrgustikke ning kannab pinnast alla orgudesse; nii tasanduvad teravad pinnavormid Maal. Kuul, kus puudub atmosfäär ja vesi, on meteoriidikraatrite teravad ääred säilinud. Pöörlevate kehadega seotud taustsüsteemides esineb veel mitu inertsijõudu, millest siin vaatleme tsentrifugaalset inertsijõudu ja Coriolise jõudu. Sile platvorm pöörleb nurkkiirusega ümber vertikaalse sümmeetriatelje. Telje külge keevitatud vardale on aetud spiraalvedru ja vedru otsa kinnitatud kera, millest on auk läbi puuritud. Vedru teine ots on kinnitatud telje külge
Horisontaalsel jääväljal on kelgu Ep sama kõigis punktides, siis on ka tasakaal võimalik kõigis punktides. See on ükskõikne e. indiferentne tasakaal. Enamus looduslikke protsesse kulgevad stabiilse tasakaalu, st. potentsiaalse energia miinimumi suunas. Tuule- ja vee-erosioon murendab mägesid ja kõrgustikke ning kannab pinnast alla orgudesse; nii tasanduvad teravad pinnavormid Maal. Kuul, kus puudub atmosfäär ja vesi, on meteoriidikraatrite teravad ääred säilinud. Pöörlevate kehadega seotud taustsüsteemides esineb veel mitu inertsijõudu, millest siin vaatleme tsentrifugaalset inertsijõudu ja Coriolise jõudu. Sile platvorm pöörleb nurkkiirusega ümber vertikaalse sümmeetriatelje. Telje külge keevitatud vardale on aetud spiraalvedru ja vedru otsa kinnitatud kera, millest on auk läbi puuritud. Vedru teine ots on kinnitatud telje külge
Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi. Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi planeedid on tunduvalt väiksemad ja "kivisemad" kui Jupiteri tüüpi planeedid. 8. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt gaasidest (H, He) ja arvatavalt kivimitest ja/või jääst (vee-, ammoonium- ja metaanjää). Paks ja tihe atmosfäär.
annaabi.ee 
