Metamorfoosi analüüs Franz Kafka sündis 1883. aastal 3.juulil Prahas juudi kaupmehe pojana. Talle ie meeldinud fakt, et ta oli juut. Franzi usuline õpetus piirdus sellega, et ta käis 4 korda aastas koos oma isaga sünagoogis. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, kuid isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis. 28 aastasena nägi ta väga noor välja. 1912. aastal alustas ta ka ,,Ameerika novelli" kirjutamist
METAMORFOOS Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. See kõik on väga sarnane tema loodud tegelaskuju Gregor Samsaga. Samuti Gregor Samsa suri lõpuks nälga nagu ka Kafka. Kafka kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. See väljendub ka tema loomingus. Sest sedatüüpi psühholoogilised
Kirjandusteose analüüs Teose autor: Franz Kafka Teose pealkiri: Metamorfoos Teose žanr: Novell Ilmumisaasta: 1915 1. Autorist kokkuvõte Franz Kafka (1883-1924) oli Praha rikka juudi kaupmehe poeg, kes tema vaimseid püüdlusi ei mõistnud. Isa tahtel õppis Kafka ülikoolis juurat ning hiljem töötas juristina, kuigi ta seda ei ihaldanud. Alguses kirjutas ta jutustusi ja esseid, hiljem lühijutte. Talle meeldis kirjutada inimese võõrastumisest, kus ta kasutas palju sümboleid. Ta kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insomniat ja kõhukinnisust. Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma
aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. ,,Metamorfoos" loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest lähtudes, leidub ,,Metamorfoosis"
Kuula katkendeid Fr. Kafka romaanist " Metamorfoos". Hiljem loe teos tervikuna läbi ja lahenda ülesanded, vastus lae üles määratud ajal. 1. Noormees nimega Gregor Samsa on oma isa, õe ja ema ülalpidaja. Ta näeb hommikust õhtusse vaeva, et perekonda masendavast ärikrahhist võimalikult ruttu välja tuua, pidades rasket proovireisija ametit. Mis juhtub ühel hommikul? 2. Mis juhtub, kui Gregor enam tööle minna ei suuda? 3. Kuidas suhtub Gregorisse tema perekond, ärijuht ning tema (Gregor Samsa) ise? 4. Kujutle end üheks selle teose tegelaseks ühte selle teose olukorda. Analüüsi, kas sa mõistad seda tegelast selles olukorras (ehk oleksid ise samamoodi käitunud) või hoopiski mõistad ta hukka (ehk oleksid teisiti käitunud). Ära unusta oma seisukohta põhjendamast. 5. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui inimesele
aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel – kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. „Metamorfoos“ loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili kirjeldusest lähtudes, leidub
Millest räägib Kafka? Lugedes Kafka "Metamorfoosi", tundsin automaatselt autori vastu täielikku sümpaatiat. Eriti meeldis mulle Kafka realistlik kirjeldus ulmemaailma kuuluva süzee kohta. Huvitav oli ka kirg, läbi mille autor süvenes voodist välja saamise probleemile, samas kui reaalsuses oleks kogu stseen olnud väga ebarealistlik. Lauseehitus oli loogiline, kirjeldustega poldud liialdatud, vaid kasutatud seedimisele vägagi tervislikus koguses ning sisuline ülesehitus kergelt jälgitav. Kafka teose sisu põhineb konseptsioonil lihtuses peitub võlu, kuid seejuures on oluline peidetud allegooria varju
Kafkast Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 ning suri 3. juunil 1924. Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss'', ,,Protsess'' ja ,,Ameerika'', mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti. Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''.
Mõnda Erich Maria Remarque teosest ,,Läänerindel muutuseta" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored
"Metamorfoos" Franz Kafka Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Võin ausalt öelda, et esmamulje teosest polnud kõige parem. Lugedes raamatu läbi peamiselt ajaviiteks ning kohustusest, polnud ma loetust eriti vaimustusest. Mõne päeva möödudes hakkasid teatud fraasid ja ütlused teosest mind aga kummitama. Otsustasin rahuloulu taastamiseks uuesti väljaande kaanest kaaneni läbi lugeda. Seekord juba siis huvi ja suurema tähelepanuga. Pean
Mõnda Oscar Wilde teosest ,,Dorian Gray" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates oli teose sisu hästi kirjutatud, autoril oli hea kujutlusvõime. Samuti meeldis mulle see filosoofia, mida siin teoses väga palju oli. Teose lõpp, see kuidas Dorian ennast ära tappis, lüües noaga enda kõiki tema patte peegeldavat portreed, oli huvitav ning veidi üllatav
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Kenet Vuks 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos meeldis mulle. Teos pakkus väga palju põnevust. Teos rääkis kalamehest, olin isegi kunagi väga suur kalastaja, käisin iga päev peale kooli mereääres kalu püüdmas. Kõige põnevam koht oli see, kui Santiago sai tuhande naelase kala konksu otsa ja see vedas teda neli päeva, ilma et ära väsiks. Seda kõike
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes
Mõnda Ernest Hemingway teosest ,,Vanamees ja meri" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arvates, on ,,Vanamees ja meri" küllaltki huvipakkuv teos. Juba ainuüksi sellepärast, et raamatus puudub suur tegevusliin. Väga väheste sündmuste käiguga suutis autor edasi anda nii mõndagi. Teoses on kirjeldatud ühte pikka sündmust, kus vanamees hoiab konksuotsas mitu päeva hiigelmarliini, ning selline
Mõnda Oscar Wilde'i teosest ,,Dorian Gray portree" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minu arust oli teos vägagi paeluv. Eriti meeldis autori väga lai ja sädelev sõnakasutus (,,Jah, ta (Dorian) oli oma kaunilt kaarduvate punaste huulte, avameelsete siniste silmade ja krässus kuldsete juustega tõesti imeilus"). See, et Dorian Gray'd oli väga kerge mõjutada ja teoses 2 väga tähtsat meest seda ka tegid, muutiski teose väga põnevaks ja kaasakiskuvaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani kaasa mõtlema see, et kui kerge on inimesi mõjutada, eriti lihtsameelseid nagu seda oli Dorian, sest see tekitab hirmutunde, kui kerge on ikkagi inimesi ümber sõrme keerata. Doriani oli lausa ülikerge mõjutada, mida tegid nii Basil kui ka Henry. Henry suuti
Mõnda {autori} teosest ,,Tõde ja õigus" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Kui ma väiksem olin ja mu vanemad sõbrad lugesid ,,Tõde ja õigust", siis nemad rääkisid, et küll see on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast
Mõnda Prosper Mérimée teosest ,,Carmen" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos tõesti meeldis mulle, sest alati oli käsil mõni põnev tegevus. Kuna mustlased on alati sellised salakavalad ja üpriski petlikud, siis oli hea nendest rohkem teada saada. Seda tänu raamatule, mis andis päris põhjaliku ülevaate mustlastest, kuigi neljas peatükk oli minu meelest ebavajalik. Samuti meeldis teose moraal armastusel on imeline oskus inimestel pead segi ajada. (,,Tema rassi (mustlastele) inimestele on vabadus kõik ja nad paneksid kas või linna põlema, kui see säästaks neile päeva vanglas.") 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele
Mõnda Mati Unti teosest ,,Sügisball" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Minule meeldis antud teos. See oli juba vormi poolest erinev eelnevatest teostest, mida ma lugenud olen. Teos on kirjutatud läbi kuue erineva tegelase ning nende kaudu sai teada, kuidas elati ühes ja samas kohas. Hea oli seda teost lugeda, sest laused olid lihtsad ning tegevuses polnud ülepingutatud ulmeliste sündmustega või liigsete draamadega
Mõnda Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos oli kummaline, aga mulle kokkuvõttes isegi, et meeldis. Kuna raamat on autobiograafiline ja ajalooline, sain küllaltki hea ülevaate Teise maailmasõja julmustest ja sündmustest. Samas oli teos absurdne, esines aja korrastamatus ja ulmelisus. Seda kõike oli huvitav lugeda. Vonneguti originaalsus ja stiil on haarav, kuid tihti pead pööritama ajav. Asjad võisid jääda segaseks, kuid selline hullumeelsus mulle just meeldiski. Päris palju oli lugejal ka võimalus paralleele kaasajast ja isiklikust elust tuua, kuna mitme reaalsuse eksisteerimine raamatus annab võimaluse äratundmiseks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kohati mõtlema, mida autor on üritanud öelda. Näitek
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid
VAHUR KERSNA „7x7“ ÜLEVAADE TEOSEST Teos „7x7“ viib lugeja läbi ühe Eesti tuntuima teleajakirjaniku ja ETV näo Vahur- Üllar Kersna elu. 1962. Aastal Võrus sündinud Vahur Kersna jagab teoses oma elu märkimisväärsemaid sündmusi kuni tänapäevani. Teose alguses kirjeldab ta lühidalt oma vanemate lapsepõlve ja liigub seejärel ajateljel edasi, meenutades oma enda elu meeldejäävamaid hetki alates lapsepõlvest kuni praeguse ajani. Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha).
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutami
vaadata. Seda teost oleks võinud vaatama jäädagi, sest iga sekundiga avastasid sa midagi uut ning huvitavat. 6.1 Minule tuttavat kirjandusteost illustreerivad sakslanna Katja Kammi tehtud Vendade Grimmide loo "Hans ja Grete" illustratsioonid. Minu arust sobib see illustratsioon väga hästi selle loo juurde. Pilti on huvitav vaadata, igas nurgas toimub midagi, mida uurida. Teos pole tühi, ka maapind on hästi läbi mõeldud ja seal pesitsevad erinevad elusolendid. Hans ja Grete pole sihvakad iludused nagu tavaliselt oleme neid harjunud kohtama muinasjutus, kuid sellisesse illustratsiooni sobivad just nimelt sellised ehmunud ja töntsakad Hans ja Grete. Hunt, nõid ja tundmatu olend vasakul räägivad midagi jutumullikestes, mis annab kindlasti pildile palju juurde, sest tavaliselt ei näe metsas puu otsas istuvat, rääkivat nõida. Sellised illustratsioonid raamatus kutsuvad sind veel muinasjuttu läbi lugema, need on mitmekesisemad ja detailirohkemad kui
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinev
Kirjandusteose analüüs Koostaja:Linda Luig 5.jaanuar 2010 1.Teose sisu lühikokkuvõte Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue reziimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni rikastele laste sünnitamine. Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi komandöri autojuhi Nick'i ju
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks
Tallinna Nõmme Gümnaasium „Inglise patsient“ Õpimapp Juhendaja: Ivi Eiche Tallinn 2015 1. Michael Ondaatje Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal. Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana. Tema pikemad jutustavad teosed, mis tihti põhinevad reaalsete inimeste ebatavalistel eludel, võivad sisaldada nii reaalseid kui ka välja mõeldud elemente. Ondaatje kujundlikkust iseloomustab selle paindlikkus ebareaalse, ebaavalise poole; selle sukeldumi
Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna. `'Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.'' Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda. II Raamat: Elu hoone `'Vahest soovin, et sõpra
Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 1.Teose tegevusaseg: 20.sajandi algus, peale I maailmasõda. Tegevuskoht: Prantsusmaa ja Hispaania 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse: Jake ei suhtunud oma toimetaja töösse väga tõsiselt. Ta alatihti käis kohvikutes söömas ja joomas ning vahepeal sattus ka tööle, kus ta mõned kiiremad asjad ära tegi ning uuesti lahkus. ,,Olin avastanud, et kohvikusse minek oli parim viis sõpradest lahti saada. Kui napsid olid võetud, ei tarvitsenud sul öelda muud kui ,,noh, nüüd ma pean tagasi minema, et mõned telegrammid ära saata", ja oligi tehtud. Ajalehetöös, mille eetika nõuab, et sind kunagi töötamas ei nähtaks, on väga oluline leiutada selletaolisi sujuvaid lahkumisvõtteid." Suhtumine naistesse ja armastusse: Jake on armunud leedi Brett Ashleysse, aga kuna ta sai sõjas vigastada, siis see ei võimalda tal täielikke suhteid luua. ,,Ja armastada on ka lõbus. /.../ Muidugi mitte
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal. Aastatel 19521960 kirjutas terve hulga novelle ja luuletusi, kuid ei pakkunud midagi kirjastajatele. 1960. aastal kirjutas nelja nädalaga valmis ,,Liblikapüüdja" ning viimistles seda veel kaks aastat. 1965. aastal ilmus romaan ,,Maag", Ameerikas tõusis raamat kohe kultusestaatusesse. Neli aastat hiljem ilmus Fovwlesi müügitulemustelt edukaim romaan ,,Prantsuse leitnandi tüdruk". 1970. aastatel tegele
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul. · Albert Kropp: Väikest kasvu noormees, kellel oli väga hea pea, mis sai paljudest keerukatest asjadest aru. Oli Pauliga väga hea sõber ja ka klassivend. Sai killu jalga, mille tõttu talt see ka amputeeriti. · Leer: Täishabemega noormees. Talle meeldisid lõbutüdrukud. Käis Pauliga samas klassis. Sureb lõhkise puusa tõttu, mille põhjustab mürsukild. Õige surmapõhjus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
