kõige paremini seda, kuidas Andrus Kasemaa luuletusi kirjutab. Luuletuste teema on enamasti sama laisklemine, vedelemine, looduse imetlemine ja jälgimine (peamiselt taeva ja heinamaa), kuid on ka armastusluuletusi. Luulet see autor väga ilmestada ei armasta, seda näitab kujundite vähesus tema luuletustes. Siiski leidsin mõned metafoorid ja võrdlused, mis on minu arust mainimisväärt. Metafooridest meeldisid mulle näiteks ,,Sinu silmade mererahus" ning ,,lainetealuses tummas vaikuses" (,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus"), ,,pilvejänkud" (,,Maal"), ,,igatsuste õrnas öös" ja ,,väsinud ränduri rahu" (,,Väsinud ränduri rahu"). Võrdlustest olid huvitavad ,,heinaküün ise kääksub nagu vana laev" (,,Torm"), ,,pilved nagu aatomiseened" (,,Luuletaja hommik no.1), ,,Elu nõiutud surm" (,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus"). Isikustada meeldib autorile küll
piinaga, mis viib vaimse ärkamiseni. Tema luules on näha jälgi Luis de Góngorast, kelle loominguga ta ka tegeles. Nagu mainitud, jaguneb tolle autori kirjanduslik stiil laias laastus kaheks. Luuletus ,,Täheloendajad" pärineb Alonso varasemast loomingust 1920ndatel aastatel ning ,,Ebaõiglus" vastavalt küpsemast 1940ndate perioodist. Suurimaks erinevuseks nende kahe poeemi juures on keelekasutus. ,,La injusticia" koosneb arvukatest metafooridest ja keerulistest sõnadest, kus juures ,,Los contadores de estrellas" on tunduvalt lihstsamalt väljendatud. Samas aga on mõlemad sügavamõttelised ja mitmetasandilised. Ühise joonena teemas tuleb välja aja mööduvus. Mulle isiklikult meeldib ,,Täheloendajad" rohkem, kuna seal on vähesega ja liialdamata öeldud tegelikult väga palju. Kasutatud materjal: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/16958/Damaso-Alonso http://www.spainisculture.com/en/obras_culturales/hijos_de_la_ira.html
häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba Nendele naaber Naer. Vananenud sõnaga luuletus: Pööningult Piinad kirjad avastas Uudishimu. Tõlkida oskab neid küll vaid vanaisa Askees. Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta. Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole. Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme. ,,Perekonnaalbumis" on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Need lood leiavad aset meie igaühe perekonna, suguvõsa, sõprade ja töökaaslaste eludes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt elu kohta ja samas õigesti: Kadedus usub, et Headus Teab mis varandust varjab. Kelmusest kõneldakse, Et noolib Naiivsuse maja. Luulekogu sobib lugemiseks ka neile kes seda eriti ei armasta, seal ei ole pikka teksti:
keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" peab ta esmajärjekorra kirjandusteoseks. Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud ,,Kalevipoja rahvuslik mõõde nähtub kõigepealt Kreutzwaldi eepose värsivormist."(Talvet, lk 887). Artiklis on välja toodud kui hästi on Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" küllastunud lüürilistest metafooridest ja poeetilisest kirjanduslikkusest kui ehtne rahvalaul. Paljud silmapaistvad luuletajad on üritanud luua suurejoonelisi eepilisi teoseid. Prantslane Pierre de Ronsard jõudis valmis kirjutada vaid neli laulu rahvuseepose ,,Franciade" plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab
d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus inimese ja looduse ühtsusest : inimene ja loodus on lahutamatud nagu vaim ja keha. Euroopa huvi jaapani kirjanduse vastu ärkas 20. saj algul. Autorinäited : Traat, Vetemaa, Ehih, Kaplinski, Rummo, Luik. 3. Kassetipõlvkond 1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt.
Metafoorid võimaldavad uusi ja keerukaid nähtusi vana ja hästi tuntud mõistete abil kirjeldada. Kasak esineb näiteks sellise metafooriga, et „Turundus on nagu mitme peaga lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida. Vanemad metafoorid on pärit inimese elukeskkonnast, kuhu kuulusid ühe osana talutööd. Vanematest metafooridest kasutab Kasak metafoore nagu „süües kasvab isu“ ja „hirmul on suured silmad“, mis olid kasutuses ammustest aegedest. Sageli haarab metafooriline väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost (Aava ja Salumäe). Siinkohal on hea näide Kasaku lõik: „Süües kasvab isu ja mõnikord juhtub, et alkoholitootjatele ei piisa sellest, et müüdav kaup on ise juba väga atraktiivne ning justkui kärbselint enam enda küljest lahti ei lase
(XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse populaarsuse saavutasid hispaania romansid Euroopa romantismis, Neid mugandasid ja jäljendasid paljud kuulsad romantikud (nt Byron ja Heine). Victor Hugo nimetas. romansseerot hispaanlaste "Iliaseks", Veel XX sajandi alguses kirju tas suur hispaania poeet García Lorca sürrealistlikest metafooridest sädeleva "Mustlasromansseero". Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja ka lihtrahva seas populaarseks fabIiood - Iühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest (faabula-jutt). Nendes tõsteti esile teravmeelsust, leidlikkust, taibukust ja ettevõtlikkust seega linnakodanlusel omaseid jooni. Samas piitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemäära himusid ja kirgi (rahaahnus, liiderdamine jne)
Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega. Kaks haigust on suurejooneliselt ja ühtviisi metafoori väliste tundemärkidega koormatud: tuberkuloos ja vähk. Möödunud sajandil oli tuberkuloos selline haigus, mis ei koputa enne sisenemist uksele ning lõpeb halastamatult surmaga. Praegu on selliseks haiguseks kujunenud vähk. Nagu ka tuberkuloosi ravi muutus aegamööda tulemuslikuks on nii ka vähiga. Üks metafooridest on näiteks see, vähk on nakkushaigus. Üllatavalt paljud vähki põdevad inimesed leiavad, et sugulased ja sõbrad väldivad neid ning nende majakondsed püüavad pisikuid hävitada. Samuti on inimesi, kes arvavad, et sõna ,,tuberkuloos" lausumine kiirendab haiguse kulgu. Mõne haige tapab juba ainuüksi sõna ,,vähk", kes ei oleks muidu (nii ruttu) alistunud pahaloomulisele tõvele. Senikaua kuni mingit haigust koheldakse kui kurja ja
tema naha viin ma turgu sarved abikaasale Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele lindudele, vaid kui juba lastal, siis ka juba suurt looma, millest saab palju liha, nahka ja ka sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part . Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu. Kasutati ka personifikatsiooni kuul poeb. Metafooridest on kasutatud sõna kaksraud. Luuletaja kasutab seal ka allegooriat naha viib turgu, mille all mõtleb seda , et kasutab looma kasu saamiseks, sarvede abikaasale viimise all võib mõista erinevaid asju, seda võib mõista kui abikaasa petmist või sellena et mehel võib olla teiseks armastuseks jahil käik. Luuletuse meeleolu tundub et on ka küllaltki üleolev. Tulemasin Saksamaale kaasa võtsin
,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks
tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud probleemidest ja kolmas unenägude tõlgendamisest läbi aegade. 2 1. UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED Unenägude nägemine on harukordne sündmuste jada, mis ilmub tavaliselt visuaalsel kujul öösel, minu arvates selleks, et aidata meil hinnata hiljutiste sündmuste mõju oma elule. Unenägu koosneb loominguliselt kokkupandud visuaalsetest metafooridest, on järelkaja sellele, mida mäletatakse. (Ullmann 1979) Aastal 1900 avaldas psühholoog Sigmund Freud (1856-1939) teose ,,Unenägude seletamine". Selles väitis ta, et unenäod ei ole sugugi mitte juhuslikud, väliste erutustega vallandatud eksikäigud, vaid on, just vastupidi, meie hingeelu ülimalt tähtsad ilmutused, mõnikord unenägija salajaste soovide varjatud täideminek, mida ta pole ärkvelseisundis eneselegi tunnistanud. (Parker, Parker 2000: 19) 1.1
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal
66. Keel: morfeem, foneetika, süntaks, semantika, pragamaatika. Morfeem- väiksem ühik, mis muudab sõna tähendust, semantikat. Nt maja, majad, mjandus Foneetika-keele helilised ühikud. Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt 2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid, rääkida neist erinevalt 3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas
Kirjandusteadus kasutab oma uurimustes ajalugu, retoorikat, lingvistikat, kunsti, psühholoogiat ja teisi teadusharusid ning nende uuringute tulemusi, selleks et mõista kirjanduskeeles kasutatavaid erinevaid süsteeme ja nende seoseid 12.Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on kõnekunst. Oluline, kuna kirjanduse üks tunnuseid on just kunstipärane keelekasutus ning kirjandusteaduse üks eesmärke seega väljenditest, metafooridest jms lähtudes tekste analüüsida. 13.Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid. Küsitakse ilu olemuse, kunstiteose mõtte/olemuse/piiride, kunstniku loomuse järgi. Aitab mõista näiteks erinevate ajastute kirjandust tolleaegsest iluideaalist lähtudes. 14.Milleks on vaja kirjandusajalugu
intellektuaalseks tööriistaks, mida arendatakse lähtuvalt teatud suhtlusvormist. Suhtumise keelelisse sõnumisse põhineb kirjakeele tüüpilistel kommunikatiivsetel mudelitel. Lugemis- ja kirjaoskuse omandamine viib inimesed uue arutlus ja mõtteviisi omandamiseni. Tuleb õppida looma tähendusi aktuaalses tekstilises praktikas, tuleb õppida eristama mida eeldatakse ja mida väidetakse. (Olson, 1994). Pedagoogiliste probleemide uurimisel lähtutakse lihtsustatud metafooridest, mis kujutavad keele ja tegelikkuse vahelist seost, eirates paljusid erinevaid kontekstualiseeringuid, mis on teadmiste poolest intensiivses ühiskonnas võimalikud. Seega eeldab kirjakeel tähenduse omistamise ja omandamise spetsiifilise viisi valdamist. Kuna kirjakeel on tehislik kommunikatsioonivorm, siis kognitiivne sotsialiseerumine peab meid tänapäeval varustama intellektuaalsete tööriistadega, mis võimaldavad meil omandada ja omistada
Metafoor on seotud modelleerimisega. M.Black kirjutas 1960ndatel raamatu ,,models and metaphorse". Kui lähtume aristotelesest , siis metafoor on täpne süsteemne metafoorid: ,,aeg on raha" metafoor- aeg kosmoloogiliselt ja fenomenoloogiliselt ei kuulu kellelegi, aga kui on raha, siis on olemas minu raha ja minu taskuaeg, palun ära kuluta minu raha/aega. ,,aeg on sõda" - ma purustan aega, ma võidan väitluse ---> meil peab olema aega metafooridest vabaneda. Metafoorika mehhanismid on univerasaalsed, läbides kõiki meie eluvaldkondi 3) tekst Ricoeur on olemas 3 tähtsat valdkonda arusaamiseks: fenomen meie arusaamine ise koosneb kahest protsessist, millest üks seotud teadvusega, teine alateadvusega. Nende protsesside vahel on tõlkimise, arusaamise ja mittearusaamise suhted, et kõik need protsessid on metafoorilised -seotud tähenduse ülekandmisega ja see, mis neid küiki kolme ühendab, on
Säärane argumentatsiooni ökonoomika -- mis valitseb muide tänaseni teaduses -- jätab meile mulje teadmiste kumulatiivsest kasvust, liikumisest lõpliku tõe poole. Nietzsche postuleeris aga juba avaldamata jäänud noorusteoses "Tõest ja valest moraalivälises mõttes", et tõde on pelgalt kogum metafoore ja metonüümiaid, mistõttu ta valis oma mõtete väljendamise vahendiks range arutluse asemel metafooridest tulvil aforismid. Kuna ta pööras seejuures ülimalt suurt tähelepanu stiilile, leviski arusaam, mille kohaselt Nietzsche teosed on vaid luule, tema subjektiivse elutunde väljendus. Säärane positivistlik lähenemine, mis ammutab toitu Nietzsche traagilisest elusaatusest, on tänaseni elujõuline, eesti keeles võib näiteks lugeda Joachim Köhleri klatsiraamatuid Nietzsche kohta. Samuti lokkab täna Nietzsche autoriteedi toel "eruditsiooni" demonstreerimine tsiteerimise
Gell: inimesed tajuvad kujutisi dünaamiliselt, heli ja vastav sõna tuleb liikumisest Sünteesia: värvide ja tähtede/numbrite jms assotsieerumine mõnede inimeste jaoks Sünesteetik kogeb nt tähti/numbreid värviliselt Kuulmisega seotud metafoorid sotsiaalsemad (lainele häälestumine jms) kui vaatamisega seotud Väide, nagu oleks lääne taju okularotsentristlikum tuleneb pigem olemasolevatest metafooridest ja lääne teaduse seisukohtadest, mitte tegelikust lääne inimeste taju erinevusest Nägemine on ka lääne inimeste jaoks selgelt sotsiaalsuse keskmes Lääne intellektuaalne traditsioon eraldab tajuja ja tajutava reaalsuse – Okularotsentrism ei võrdu okularotsentristliku maailmavaatega Meie spetsiifiline arusaam okularotsentrismist (passiivne, aatav, mitte nägev) – vastav arusaam maailmavaatest Shipibo-conibod peruus Dünaamilised mustrid
Peter Burke kolm mentaliteediajaloo rõhuasetust: 1)rõhuasetus pigem kollektiivsetele kui individuaalsetele hoiakutele ning niihästi harilike inimeste kui ka koolihariduse saanud eliitide mõtlemisele. 2) rõhuasetus pigem vaikivatele ja alateadlikele eeldustele, tajumisviisile, ,,argimõtlemise" või ,,praktilise mõistuse" toimimisele kui teadlikele mõtetele ja väljaarendatud teooriatele., 3) huvitumine niihästi tõekspidamiste struktuurist kui ka sisust, ehk teisisõnu: kategooriatest, metafooridest ja sümbolitest, niihästi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, kui ka sellest, mida nad mõtlevad. Mentaliteediajaloo kriitika: 1. Mentaliteetidevaheliste suurte erinevuste otsimine paneb ajaloolasi käsitlema võõrapäraseid hoiakuid ühetaolisena, üle hindama vaimse konsensuse määra uuritavas minevikuühiskonnas ja alahindama sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2. Mentaliteediajalugu ei suuda seletada mentaliteetide muutumist ja
vastavad lihtlaused (4-6 sõna). Püütakse hoiduda raskemini mõistetavatest konstruktsioonidest, nagu vasakule hargnevad atributiivsed ühendid {pehme valge soe karv), distantskonstruktsioonid (Mees, kes elab oma naisega naabruses, saabus ...), kahekordne eitus, võrdluskonstruktsioonid jne. Sõnavara valikul arvestatakse (kirjalikus tekstis) sõnade pikkust, sõnade konkreetsusest-abstraktsust (sh. abstraktsed tuletised) ja üldistatust, sünonüümidest valitakse sagedasemad, hoidutakse metafooridest või lisatakse neile selgitus. Sidususe peamised liigid (tüübid) on radiaalne ja lineaarne sidusus. Viimane jaotub omakorda kaheks peamiseks alltüübiks: paralleelseoseks ja ahelseoseks. Radiaalseose korral on igal tekstiosal mõtteseos ainult teemaga (üldise eesmärgiga), mitte aga naabruses asuva lõigu või lausega. Selliselt on koostatud sõnastikud, sageli keeleharjutused õpikutes. Lineaarseose puhul on teksti osad üksteisest sõltuvuses. Tekstist eraldatud lause võib jääda
mälust, st väga paljud tema lood baseeruvad unenägudel. See on mingisugune lähtekontekst omamoodi tegelikkuse väljakujundamisel. Sellist tüüpi unenäolise maailma väljendamine nõuab ka hoopis teistsugust kirjanduslikku keelt. Just esimese raamatu puhul torkab silma äärmiselt mänguline sõnakasutus ja stiliseeritud keelekasutus, mille üks väljundeid on näiteks tavapärasest erinev lause kirjutamise viis. Selline epiteetide rohke ja metafooridest küllastunud väljendusviis teeb nende tekstide lugemise keeruliseks. Mõned kriitikud suhtusidki sellesse kirjutamislaadi toona mõnevõrra irooniliselt. Nt Veiko Märka pani oma arvustuse pealkirjaks ,,Ega raamat ole lugemiseks". Teine tekstikogu on juba mõnevõrra erinev esimesest kogust. Siin püütakse läbi mitmesuguste lugude elustada noorukiea mälestusi või üldse noorukiea eripära. Tegelased on
Lisaks kutsumine, tants, esteetika, aed, kaleidoskoop, redel, puzzle, külaline, astmed, eespool käsitletule võite paluda kliendil kirjeldada, millised oleksid temaga seotud julgustükk jne (Amundson 2006b). Mõned neist täiendavatest metafooridest on metafoorid siis, kui need pakuks välja keegi teine. Kuidas need metafoorid omavahel kooskõlas kaasaegse karjääriteooria ja -praktikaga, eriti nüüdisaegse rõhuasetusega kokku langeksid ja mis oleks teisiti? Ja kuidas reageeriks klient teiste inimeste
matemaatikaraskustest. Autori andmetel on arenguakalkuulia puhul kiiru-kuklasagara kahjustus, mille tagajärjel ei arene ruumianalüüs ja -süntees ning motoorika. Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete tähenduses, mille taustaks on autori arvates pärilikud või kaasasündinud hälbed aju neis osades, mis on seotud matemaatiliste võimete arenemisega. Huvipakkuv on L. Kosci (tsil. C.. 1984 järgi) katse rühmitada arengudüskalkuuliat
tema jaotamisega iialgi leppida, ilma, et ta ennast ise tuhistaks.Esteetiline sallivus, nii nagu ta laseb kunstiteostel neid murdmata vahetult nende piiratuses kehtida, toob neile vaid väära allakäigu, kõrvutamise, mis eitab ühese tõe taotlemist. ? peegli taga Korralikult läbitöötatud tekstid on nagu ämblikuvõrgud: tihedadkontsentrilised, läbipaistvad, hästiseotud ja kinnitatud.Nad haaravad enesesse kõik, mis sinna roomab või lendab. Metafooridest, mis neist põgusalt on läbi ruttamas, saab neile toitev saak. Materjalid tulevad neisse lennult. Mõne kontseptsiooni paikapidavust saab hinnata selle järgi, kas ta kutsub ligi tsitaate. Kui mõte on avanud tegelikkuse ühekambri, peab ta subjektipoolse vägivallata toimima toimima järgmisesse kambrisse. Ta õigustab oma suhet objektisse kohe, kui teised objektid sinna külge kristalliseeruvad. Valguses, mida ta oma kindlale objektile heidab, hakkavad teised sädemeid pilduma